kolmapäev, 30. august 2017

Peetri lasteaed 30

Tere armsad suured ja väikesed sõbrad.

Täna lasteaia 30. sünnipäeva puhul räägin teile ühe väikese loo.
Elab üks mesilane, kelle koduks on Peetri Kooli Lasteaed. Sellel mesilasel on tore oma tarus elada sest temaga elavad üheskoos lõbusad, tegusad lapsed (suured Peetrid ja veidi väiksemad Peetrid) ja veel tegusamad, lõbusamad 8 täiskasvanut. Igal hommikul on tarusse sisenejatel teed puhtad tänu hooldeonule. Tarusse sisenedes tuleb vastu soe õhk tänu heale koostööpartnerile, puhtad ruumid tänu koristajatädile ja head toidulõhnad tänu kokatädidele. Oskame ilusasti rääkida ja sõnu hääldada tänu õpetajatele. Ilusad laulud õpetab meile selgeks muusikaõpetaja ja kena rühi annab meile liikumisõpetaja. Korrashoiu ja heade toitude eest vastutab selles tarus kogu personal koos. Õppeprogrammi õigeaegse läbimise eest vastutavad jällegi meie 4 säravat õpetajat. Mesilase päevad on erilised, kuna tema tarus toimuvad huvitavad tegevused. Iga tegevus õpetab läbi mängu midagi uut ning iga tegevust õpetab eriline õpetaja ja õpetaja abi. Mesilane on väga õnnelik, et tema tarus elavad nii toredad lapsed ning selle eest on ta tänulik tublidele lapsevanematele. 
Mesilasel on nii hea meel, et tal on nii armas, hubane ja sõbralik kodu selle eest tänab ta head lasteaiapidajat Peetri Kooli, Kareda Vallavalitsust. Mesilane tänab südamest kõiki, kes töötavad ja teevad suurepärast, tänuväärset tööd selles tarus. Selline oli väike lugu mesilasest.
«Meie majal pole basseini ega liikluslinnakut, aga unistada võib neistki, valmimas on uus mänguväljak lasteaia väravasse. Peetri lasteaia puhul kehtib vana loosung: kaadrid otsustavad kõik!» see iseloomustab püsivat õpetajaskonda. Olen kuulnud lastevanematelt ütlusi:  «Minu poeg tahab hommikul väga lasteaeda minna ja õhtul ei taha kuidagi ära tulla. Ma arvan, et saladus peitub siinsetes inimestes, kes teevad oma tööd armastusega. Kui oleksin ise veel laps, tahaksin hea meelega selles lasteaias käia. Siinsed lapsed suhtlevad omavahel ka pärast lasteaiapäeva, käivad üksteisel külas, mängivad koos.» on lastevanemad öelnud. Kuulates mida räägivad lapsed: «...ja lisas siis, et ema oli öelnud, et kui ta kodus hea laps on, siis lubab tal lasteaeda minna!»
Lastevanemate tänamiseks ja tänukõnedeks läheks päevi, need tööd ja teod mida kodanikualgatuse raames on korda saadetud, panevad uhkust tundma.

Õnnitlen teid kõiki veelkord lasteaia 30. sünnipäeval. Lasteaia vanus on võrdne laste arvuga loodame, et nii see ka jätkub ning laste arv kasvab. Nüüd aga kingituse juurde. Kingitused on mõeldud nii suurtele Peetritele kui väikestele Peetritele. 
Soovin kõigile kena sünnipäeva pidu!

teisipäev, 29. august 2017

Järva valla ühinemiskoosoleku kokkuvõte.



Koosolek toimus Kareda Valla Majas 14.08.2017.a osalejad olid kuuest omavalitsusest.
Päevakajalised teemad mida arutati:
1.      Järva valla valimiskomisjoni koosolekust
Lühikokkuvõte: Komisjoni esimeheks valiti Andi Liblikman, asetäitjaks Urve Reinmets, vastuvõtt hakkab olema maavalitsuse 3. korruse saalis. Kõik vallad on oma eelarved esitanud maasekretärile, rahandusministeerium on öelnud, et pole veel kindel, kas iga omavalitsus peab oma vahenditest kandma oma valimise kulud.
2.      Noorsootöö ja huviharidus
Lühikokkuvõte: Pole veel kõiki andmeid valdadest kätte saanud, saadetud tabelid olid korrektselt täitmata. Seekordne tabel oli pigem selleks, et teada saada tulevasi koolitusvajadusi, see tähendab aga, et tuleb veel üks tabel, mis on juba konkreetsem, rahasummade peale üles ehitatud.
3.      Ambla tormikahjude likvideerimine
Lühikokkuvõte: Teha ettepanek JOL toetada Ambla valda tormikahjude likvidderimse kulude katteks 1000.-€ OV kohta. Kohalolijad olid nõus ja edastavad info JOL.
4.      Elektrienergia ostmine
Lühikokkuvõte: Teeme vallavanemate seas küsitluse, siis vaatame, kuidas edasi
5.      Koeru läbirääkimised
Lühikokkuvõte: Kohtusse ei läheks, aga laua taha kutsume. Volikogu esimehed saavad kokku Koeru volikogu esimehega ja lepivad läbirääkimiste käigu kokku.
6.      Valla Sümboolika
Lühikokkuvõte: Kas teha auhinnafond ja kes seda finantseerib. Ei saa ju konkurssi enne välja kuulutuda, kui on selge, kui palju raha selleks läheb. Kui uus volikogu tuleb, siis meil võiks olla eeltöö tehtud ja nad saavd edasi minna.
7.      Põhimäärus
Lühikokkuvõte: See võiks jääda ka uue volikogu teemaks. Juhtkomisjonile välja saata.
8.      Järvamaa Omavalitsuste Liit (JOL)
Lühikokkuvõte: JOL kui organisatsioon jääb alles, kolme osalejaga. Tekib ju 3 võrdse suurusega omavalitsust. Omavalitsustele tuleb nagunii ju teemasid juurde, millelga tegeleda, seega JOLile ju jäävad ülesanded alles.
9.      Järva valla 2018.a eelarve
Lühikokkuvõte: Mõne valdkonna kohta ei ole tagasisidet tulnud, eriti sotsiaalvaldkond. Põhiline, et eelarve juures saaks ühtse loogika põhjal eelarve kokku panna. Eelarved panna kokku nii nagu eelnevalt planeerisite, siis tuleb nad ühtseks sulatada. Teatud asjad on ju planeeritud isegi kuni kevadeni ära, valitsemiskulud saabki hiljem ära korrigeerida. Ka allasutustega sama, tegevus jätkub samamoodi, järelikult peame ka sinna raha planeerima samadel alustel. Saame eelarve nii ära teha, et jätame senised valitsemiskulud sisse ja selle põhjal teeme. Iga vald koostab tasakaalus eelarve ja esitab juhtkomisjonile.


Järgmine koosolek selgub pärast volikogu esimeeste kohtumist.

esmaspäev, 17. juuli 2017

Vabadussõja Müüsleri lahingu mälestussammas ootab ehitajat

Vabadussõja Müüsleri lahingu mälestussamba vahetus läheduses oleva bussijaamale andsid kohalikud elanikud uue kuue. Köisi ja Müüsleri elanikud koostöös külaseltsiga said tehtud kogukonnale kingituse, et kodukant kaunimaks muuta. 
Paraku peab nentima, et nii ei läinud Vabadussõja mälestusmärgi ümbruse korrastustöödega. Oli see põhjus et tööde ala asub kultuurimälestise kaitsevööndis ja avalikult kasutatava tee kaitsevööndis või suvi ning ehitusfirmadel käed-jalad tööd täis aga vallavalitsusse ei laekunud ühtegi sooviavaldus hankes osalemiseks. Vallavalitsus koguneb 24.juulil kus antud teemaga edasi minnakse.


reede, 23. juuni 2017

Hea Kareda valla elanik, külaline, Võidupüha see on meie püha.


Me tähistame täna Eesti rahvaväe võitu Võnnu lahingus 98 aastat tagasi, 23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."

Aasta kõige valgemal ja helgemal ajal vaatame tagasi minevikku ja meenutame tänumeeles meie esivanemate ja kaasmaalaste võitlust ja ohvreid Eesti Vabariigi vabaduse teel. On möödunud 98 aastat Eesti armee võidust Vabadussõjas Landeswehri vägede üle Võnnu ehk Cesise linna all.
Kui mäletame ja mälestame meile vabaduse toonud meeste ja naiste kangelastegusid, siis peame kindlasti mõtlema ka neile asjaoludele, millele toonane võit tugines. Me mõtleme neile ning tõmbame otseseid ja kaudsemaid paralleele tänasesse päeva.

Tänasel pidupäeva eel  on kaks peamist märksõna mis puudutab ka otseselt Kareda valda. Esimene neist on meie valla  jaoks midagi eriti olulist teinud inimeste tunnustamine. Teiseks märksõnaks on aga kindlasti omavaheline suhtlemine ja ühise  „Kareda“ tunde tekitamine. See viimane on minu hinnangul väga oluline. Usun, et nii Kareda kui tulevase Järva valla edukas käekäik on meie kõigi südameasi. Tahan öelda, et meil elavad tõeliselt erilised inimesed. Siirad, tahtejõulised ja kogukonda ning kodukohta armastavad. Kuidas muidu põhjendada kõrgeid tunnustusi, millega vabatahtlikuse edendamise eest meie inimesi esile tõstetakse.

Pakun, et ühiselt tegutsedes ja valitsedes oleme tugevamad ja võimekamad kui igaüks eraldi pingutades. Kui suudame ühiselt murda lähenemise, kus mõeldakse kategooriates “minu probleem” ja “sinu probleem”, siis olen absoluutselt veendunud, et võidavad kõik mängu osalised.
 Ma kutsun kõiki sellele mõtlema. Meile ligi sada aastat tagasi vabaduse ja iseseisvuse kätte võidelnud sõjaväelaste teeneid tunnustati teenetemärkide ja taludega. Aga eelkõige väljendas seda tunnustust kogu Eesti rahva tänu ja austus.

 Just seetõttu on ülimalt oluline et „meie“ tunde teke liiguks küla ja valla tasandilt maakonna tasandile. Ajad muutuvad, ühiskond muutub, väljakutsed muutuvad. Meie suutlikkus nende muutustega kaasas käia on võti elujõulisuse säilitamiseks.

Meile siin, Kareda vallas, meeldib mõelda, et väiksusel on palju eeliseid. „Kõik tunnevad kõiki“  tähendab seda, et kui kellelgi on mure, siis me teame ja saame vajadusel toetada.

Hoiame seda tunnet, see hoiab meid koos ja annab kõigile kindlustunde. See on väärtus, mida rahas pole võimalik mõõta. Hoiame selle väärtust. Ja ühtaegu ka anname endale aru, et koos olema tugevad
 Väljakutseid meil jagub, kuid need ongi lahendamiseks. Olen Kareda valla ja terve meie maakonna osas optimist. Tänan kõiki, kes selle valla arenemisele kaasa aitavad – olgu need tööinimesed või ettevõtjad, poliitikud või ametnikud, arstid, kooliõpetajad ja ehitajad jne.

Mõeldes neile naistele ja meestele, kes võitlesid meid vabaduse,  tänu kellele on meil vabadus ja rahus võimalus süüdata  jaanilõkked.
Lootusrikkalt tulevastele aastatele vaadates võime pidada garandiks vaid rahva usku endasse, pühendumust, koostööd. Kogukond peab moodustama terviku, mitte jagunema üksteise vastu sõdivateks osapoolteks.

Tänasel päeval soovin teile ühtehoidmist, armastust üksteise ja kogukonna vastu, oskust väärtustada ja tahet kaitsta kallilt kättevõidetud vabadust.
Lõppkokkuvõtes saame me olla edukad ja elujõulised vaid siis kui töötame koos ja ühe eesmärgi nimel.

Head võidupüha ja maakaitsepäeva!




neljapäev, 22. juuni 2017

Aasta Tegija ja Aasta Uustulnuk


Sellest aga algavat kõik – armastusest ja lugupidamisest iseenda vastu. Pole võimalik kedagi teist teha õnnelikuks. Inimene peab ise tahtma olla õnnelik. Oskama end kiita ja tunnustada ka väikeste asjade eest. Nii sai lausutud aasta tagasi Peetri jaanitulel.

Traditsiooniliselt kuulutatakse Peetri jaanitulel välja Kareda valla Aasta Tegija ja Aasta Uustulnuka tiitel. See traditsioon on kestnud aastaid ning väärikaid pürgijaid tiitlile on piisavalt.
Kõik algab ju sellest kuidas me inimesi väärtustame. Väärtustamine on vastastikune. Püüame käituda teistega lugupidavalt ja ei eelda kõigilt teistelt rohkem, kui iseendilt ja seega ei väärtusta vaid iseend ja oma lähedasi, siis teenime me sellega välja ka nende lähedaste poolse austuse ja väärtustamise. See aga muudab ringi avatuks.

·         Nad on ühed säravamad, õrnahingelisemad ja väljapaistvamad kultuuriinimesed Peetri kihelkonnas. Kollektiiv on üle 20 aasta proovisaali uksi kulutanud, muru trampinud ja lavalaudu tallanud. Osalenud Tuhamägede tantsupeol, peol „Miki läks Piritalt merele“ Esindanud valda traditsioonilisel Järvamaa laulu- ja tantsupeol, alati valmis edendama kultuurilisi tegevusi. Selle aasta raames viidi tuli Peetrist jalgratastega Türile.  Aasta Tegija 2017. See tubli kollektiiv on rahvatantsurühm „Naabriplikad“


·         Nad on karismaatilised julged ja jõulised, pigem vähem sõnu ja rohkem tegusi. Nad on kompetentsed ja teotahtelised tegelema kõigi huvilistega. Treenivad Noorkotkaid ja Kodutütreid. Häid tulemusi on saavutanud meie noored nii kohapeal toimunud võistlustel, kui ka maakonnast väljaspool. Nende eestvõtmisel on Kareda vallas võimalik tegeleda taktikalise laskmisega. Aasta Uustulnuk 2017. See ettevõtlik seltskond on Kareda Taktikalise Tegevuse Liit MTÜ

esmaspäev, 5. juuni 2017

Vanapaberi kogumise kampaania – „Hoia Eestit“


 Initsiatiiv vanapaberi kogumiseks tuli Kareda Vallavalitsusele põhiliselt lastelt ja nende vanematelt. See on üks tore üritus, mis paneb lapsi ja vanemaid ühise eesmärgi nimel tööle ning aitab samas arendada  keskkonnasäästlikku mõtlemist. Paberi ja kartongi taaskasutamine aitab säästa energiat. Paberi ümbertöötlemiseks kulub vaid üks kolmandik tarbitavast energiast, võrreldes sellega, mis kulub esmase puidukiu baasil paberi tootmisele. Ühe tonni paberi tootmine vanapaberist säästab looduses  ~17 puud.
Peetri Kool on alati osalenud aktiivselt   vanapaberi kogumise aktsioonis, mida siiani korraldas AS Väätsa Prügila.

Sellel aastal oli kampaania korraldaja : Kareda Vallavalitsus
Partner: AS Väätsa Prügila
Osalejad koolid: Ahula Lasteaed-Algkool  42 õpilasega, Peetri kool 57 õpilasega,  Imavere kool 83 õpilasega, Koigi kool 93 õpilasega, Aravete Keskkool 165 õpilasega, Albu Põhikool 59 õpilasega, Ambla Lasteaed-Põhikool 67 õpilasega.
Kampaania reeglid: Kogumise aeg 01.04 – 10.05.2017.a.
Iga omavalitsuse kool korraldas vanapaberi kogumise ja kaalumise omal territooriumil.
Koolide üleantavate koguste üle pidas arvestust ja korraldas veo partner AS Väätsa Prügila.

Auhindade kategooriad:
Parim kool – kogutud vanapaberi kaal jagatakse õpilaste arvuga, osalejatele transport ja piletid Tallinna Loomaaeda.
Tublim õpilane – üldarvestuses kõige rohkem vanapaberit toonud õpilane saab tahvelarvuti.
Iga kooli 10 parimat saavad auhinna – T-särk kirjaga „Hoia Eestit“ ( igast koolist kõige rohkem vanapaberit toonud õpilane lisaks Kareda valla kruusi).

Vanapaberi, mis AS Väätsa Prügilale üle anti, kogumise tulemused:
I koht – Peetri Kool 15 560 kg
II koht - Aravete Keskkool 6480 kg
III koht - Koigi kool 5320 kg
IV koht - Imavere Põhikool 5280kg
V koht – Albu põhikool 4010 kg
VI koht - Ambla lasteaed-põhikool 2800 kg
VII koht- Ahula Lasteaed- Algkool 1390 kg
Kokku kogusid lapsed  40 840 kg vanapaberit. 

Koolide  kaupa 10 tublimat kogujat:


Peetri
Aravete
Koigi
Ahula
Imavere
Ambla
Albu
1
4390 kg
3500 kg
763 kg
540 kg
934 kg
761,8 kg
Laste koguseid eraldi ei saadetud
2
2265 kg
600 kg
320 kg
105 kg
598 kg
704,8 kg
3
2034 kg
480 kg
150 kg
102 kg
598 kg
375 kg
4
968,3 kg
100 kg
145 kg
24 kg
508 kg
371 kg
5
770 kg
100 kg
120 kg

257 kg
243 kg
6
550 kg
100 kg
80 kg

231 kg
182 kg
7
414 kg
100 kg
80 kg

169 kg
174 kg
8
414 kg
100 kg
80 kg

160 kg
91 kg
9
390 kg
100 kg
60 kg

160 kg
67 kg
10
370 kg
100 kg
60 kg

121 kg
67 kg



Kui mulle tutvustati ideed, korraldada Peetri koolis vanapaberi kogumise kampaania , tekkis kohe mõte seda ideed ka teistele valdadele pakkuda. Samal päeval oli Väätsa Prügilas koosolek, kus saigi mõte lendu visatud ja kuna huvi oli suur, oli õhtuks saanud Peetri kooli vanapaberi kampaaniast tulevase Järva valla kampaania. On uskumatu, et lapsevanemad koos lastega panustasid nii palju vaba aega, et lastele paberit koguda, pole lihtne kokku korjata nii suuri koguseid. Sai endalgi antud panus Peetri kooli jaoks, kui hindasin oma koguse 100kg kanti, siis tegelikkuses oli see napilt 65 kg. Kaks last Peetri koolist kogusid üle 2 tonni vanapaberit, üks laps Aravete Keskoolist 3,5 tonni  ja kõige suurema koguse tõi üks laps Peetri koolist - ligi 4,5 tonni. Kampaania võib lugeda igati kordaläinuks. Vähemalt Kareda vallas tassiti ka soovi avaldanud eakatel toast vanapaber ära, mille üle väga rõõmus oldi. Eks seda paberit ikka aja jooksul koguneb ja hea kui keegi lihtsalt järele tuleb.

Kampaania korraldajana otsustas Kareda Vallavalitsus, et laste nimesid ei avalikustata, kuna meil puuduvad lastevanemate nõusolekud.  Üritus kõnetas nii lapsi kui lapsevanemaid, seda näitas kogutud vanapaberi kogus.
Traditsiooniline üritus võiks jääda kestma, olgu selle korraldajaks siis AS Väätsa Prügila, Järvamaa Omavalitsuste Liit või loodav Järva vald ning Keskkonnaamet ei kipu enam selliseid ettevõtmisi toetama.
Vanapaberi kogumise kampaania teenib ka õilsat eesmärki, nimelt säästab 70 kg vanapaberit ühe kasvava puu. Seega päästeti möödunud vanapaberi kogumiskampaania käigus 583 puud.


teisipäev, 28. märts 2017

Pilk mõõdunule, et minna edasi

Kareda vallale oli 2016 aasta suhteliselt hea aasta. Eelarve maht kasvas, investeeringuid tehti ja valla majanduslik võimekus suurenes. Samuti olid positiivsed arengud tööhõive ja keskmise palga kasvu osas. Peatus üle pika aja Kareda valla elanike vähenemine. Rahvaarv registriandmete põhjal oli 1.jaanuaril 2017  599 inimest, mida on tervelt 3 võrra rohkem kui aasta varem. Vähenes tööealiste elanike arv ning kooliealiste laste arv.
Kareda valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada kohalikku elu. Vald korraldab sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, transporti, vallateede korrashoidu jne. Valla eelarvest rahastatud allasutused on Kareda valla raamatukogu, Peetri rahvamaja ja Peetri kool. Kareda vald kuulub Järvamaa Omavalitsuste Liitu.

  Kareda Vallavolikogu on 9-liikmeline. VL Kodupaik Karedal on 5 kohta, Eesti Keskerakonnal 3 kohta ja VL Elu Maal 1 koht. Volikogu komisjonide jaotus on alljärgnev: revisjonikomisjon, majandus- ja eelarvekomisjon, sotsiaalkomisjon ning haridus- ja kultuurikomisjon. Vallavalitsuse koosseis: vallavanem Kulno Klein (alates 16.04.2013), Alo Joosepson, Sirje Reinlo ja Helju Plukk.

  Kareda valla üks väga oluline tegevussuund on Kareda valla maine parandamine. Meedias avaldati mitmeid positiivseid artikleid Kareda valla teemadel. Toimusid traditsioonilised Kareda valla mainet kujundavad üritused : veebruaris – Pitka matk - kus osalejaid üle pooletuhande, Peetri kooli lasteaed korraldas Eesti Vabariigi sünnipäeva auks kontserti, märtsis meenutati küüditamisohvreid Öötla mõisa pargis asuva mälestusmärgil, aprillis toimus Peetris laste lauluvõistlus,  mais – Naabriplika kevadlaat Esnas koos võttegrupi liikmetega, juunis osalesime Järvamaa laulu- ja tantsupeol Paide vallimäel koos Peetri-Vodja koori ja Peetri naisrahvatantsurühma „Naabriplikadega“, Peetri Põld ja Piim korraldas laste töö- ja puhkelaagri. 4. juunil tähistati traditsioonilistelt lipupäeva Järva-Peetri kiriku lipuplatsil, 22. juunil toimus Kareda valla jaanipidu. Kuulutati välja Aasta Tegija – Ene Mikk  ja Aasta Uustulnuk – Põhjaka Kulinaaria. 23. juunil tähistati Võidupüha Peetris, Müüsleris. Maakaitsepäeval Imaveres anti üle mastivimplid, Kareda vallast said vimplid Eha ja Mait Leppenit, Galina ja Valeri Kaverin ning Silvia ja Raivo Kallas. Vallavanem ja volikogu esimees tõid Kareda valla küladesse võidutule. Oktoobris tähistati Kareda valla 25. sünnipäeva Uku Suviste kirikukontsertiga, mis oli kõigile tasuta. Sünnipäeval anti välja tänukirju valla arengule kaasa aitamise eest.  Detsembri kuu on aasta kokkuvõtete tegemise aeg, toimus Kareda valla  eakate jõuluaegne väljasõit Tallinnasse, Kareda Vallamajas  aastalõpupeol kuulutati välja Aasta Naine 2016 – Lea Rätsepp ning Õige Mees 2016 – Vahur Palu ja Aivar Piirsalu.. Kõik need üritused ja veel paljud teisedki on aidanud oluliselt parandada valla mainet väljaspool.

  Aasta-aastalt on jätkatud investeeringud haridusasutustesse ja teedesse ning tänavatesse. Olulisematest investeeringuteks on Peetri kooli I korrusse ruumide korrastamine päevakeskuseks koos sanitaarruumide väljaehitusega ja väistrasside rajamisega oleme parandanud kooli töökeskkonda. 2016. aastat jääb iseloomustama kindlasti järjepidev teede remont, teede tolmuvaaks muutmisel ning ettevalmistumine teehoiukava täitmiseks.

Vajaka on jäänud kommunaalüksuse käivitamine vallavalitsuse juurde, mis on tingitud materiaalsete vahendite nappusest kuid tähendusrikas märk on Haldusreformiseadus. Valdade ühinemisprotsessi lõpule viimisel loodame positiivsemas muutuvas majanduslikus keskkonnas on selge soov osutada paremat teenust elanikkonnale, pakkudes kaunimat ja hooldatud elukeskkonda. Ühendatud kommunaalüksuse moodustamine vajadus on eesmärkidena püstitatud,  pidevalt suureneva vajadus väga erinevate heakorratööde järele ning kaunima elukeskkonna kujundamise ja Kareda valla maine parandamise jaoks. Seda tegevust on plaanis jätkata jõuliselt igal aastal. Suurenenud tähelepanust heakorrale kaunimale elukeskkonnale annab tunnistust ka virgestusala ehitamine Peetrisse ka lasteaia piirneva parkla ja haljasala korrastamine.

Tegevuse korraldamisel juhindutakse Kareda valla põhimäärusest, valla arengukavast ja teistest vallavolikogu poolt kehtestatud määrustest ning otsustest, mille alusel vallavalitsus korraldab igapäevast majandustegevust, võttes vastu oma määrusi ja andes korraldusi konkreetsete ülesannete elluviimiseks.

Lõpetuseks võib öelda, et Kareda valla põhiliseks väärtuseks on tema aktiivsed ja tegusad kodanikud, kellele ja kellega koos on hea teha elu Kareda vallas paremaks ja meeldivamaks.