Lustlik aastalõpupidu Peetris

Aastalõpupeo ettevalmistusteks kippus aastalõpurutus aega nappima, kogemustele toetudes ei maksa veel meelt heita - appi võib kutsuda kutselised peokorraldajad või sõbrad Jürid-Marid naabervallast Järva-Jaanist. Nemad võtsid suuresti enda kanda olulise osa peokorraldusest: muusika, valgus- ja helitehnika, soovikohased esinejad, õhtujuhi, kes pidulisi lustitas – Kareda vallaelanik sai just niisuguse peo nagu unistustes soovida oskab. Ääretult kahju oli muidugi nendest, kes peomelust osa ei saanud. Repertuaarist jäi kõlama: Hei mustlane, Keks, Kadrill, Bony M, Saara, Must ja valge ning palju huvitavaid vahepalu. Toimusid ka tantsu kiirkursused, kus isegi sai Järva-Jaani rahvatants selgeks õpitud õpetaja Marge juhendamisel. Hea meel oli ka näha kohalikke noori esinemas ning tantsuks Thea Kristali muusikatakti järgi jalga keerutada, nemad võtsid enda kanda muusikalise meelelahutuse. Oli ka pidulikke hetki, kus sai tänukiri Järva Maavalitsuse poolt edasi antud kultuuripärandi hoidjale Tõnu Taalile. Välja kuulutati Kareda valla Õige Mees 2013 – Alar Sakkool Hea meel oli tõdeda, et ürituse korraldajad, kultuuri- ja hariduskomisjon „mütsiga lööma ei läinud“ hoolitsetud kaunistatud ruumid, muusika, valgus- ja helitehnika, soovikohased esinejad, õhtujuht, kes pidulisi lustitas - rahvas sai just niisuguse peo, nagu soovida oskas.

Head aastavahetust

Hea Kareda valla elanik. Käes on taaskord see aeg, kus inimesed kodudes võtavad aja maha ning mõtlevad tagasi sellele, mis möödunud aastal sai tehtud ning nähtud. Ning kus igaüks meist võiks endale lahti mõtestada selle, mida tal on lõppevast aastast õppida ning mille peale peab algaval aastal veel tähelepanu pöörama. Meist igaüks leiab lõppevast aastast mõtlemisainet, millele saaks tagasi vaadata. On ju kokkuvõtete tegemise aeg see aastavahetus ning oleks tore kui suudaksime leida aega selles pühade meeleolus ka pisut iseendale, et analüüsida ning järele mõelda tehtule. Aastalõpp sümboliseeriks justkui raamatus ühe peatüki lõppu, millegi olulise lõppemist ning uue algust. Uut planeerimist, uute sihtide seadmist ikka on sedasi, et kellegi jaoks oluline ajajärk ei toimu mitte kindlal aastal või kindlas kuus, vaid hoopis selles ajavahemikus, mis elu ette juhatab. Kindlasti ei hakka ma eriti lõppevast aastast juttu tegema, sest eks igaüks teab ise, mida ta sellest 2013. aastast kaasa võtab ning mida ta selja taha igaveseks maha jätab. Ning olgugi, et osadele meist oli see aasta võib-olla raske ning täis keerulisi olukordi, mille juures just palju rõõmu tunda ei saanud, loodan ma siiski, et kõik me koos suudame uute aastasse kaasa võta ainult head mälestused ning seljatada raskused, millest ehk küll võib-olla midagi kasulikku võiks õppida, et järgmine kord nedega paremini toime tulla, ning mis veel parem, võimalusel hoopis neid üldse vältida. Tegelikult tahtsin ma hoopis soovida midagi uueks aastaks. Midagi, mida peame tähtsaks ning mille poole koos võiks püüelda. Alustuseks sooviks midagi tradisioonilist, nagu näiteks õnne ja tervist. Seda läheb meil kõigil vaja ning olen kindel, et vähemalt õnne pole kunagi liiga palju. Teiseks tahaks pöörata tähelepanu sellele, et leidkem aega. Selle kõige lihtsamas tähenduses. Leidkem aega enda jaoks ning mis veel tähtsam, leidkem aega ka teiste jaoks, eriti just nende jaoks, kes teile tähtsad. Ei tohiks tekkida tundmust, et inimene justkui tormaks pimesi läbi elu. See ei tähenda seda, et nad ei peaks rabama tööd teha ja õppima ning muus elus aktiivselt osalema. Vaadata pigem, kuidas teised kiirustavad kuhugi, seda ise teadmata kuhu. Inimesed – me kõik oleme inimesed. Ent ometi näikse nagu osad meist ei vääriks seda tiitlit kandma. Paljud meist vaatavad teistele põlgavalt või altkulmu, unustades ära meie võrdsuse. Me sünnime siia ilma täiesti võrdsetena, kuid ometi kohe peale sündi algab meie tembeldamine kuhugi klassidesse, keda teised kiruvad ning mõnitavad. Kuid kui tihti need mõnitajad on mõelnud sellele, mis tunne oleks neil endil, kui nad oleks sellisteks sündinud või oleks saatus neid selliselt kohelnud? Ma ei taha sellega propageerida seda, et iga tegu on õigustatud ning peaks valdama leebus kõigi ja kõige vastu. Kuid alati peaks püüdma mõista ka asja tõelisi tagamaid ning proovima ennast tõesti panna vastaspoole olukorda. Mõõdukas tolerants on see, mille poole võiks aegajalt püüelda. Inspireerituna eelnevast tahaks südamele panna ka seda, et elu ei ole nii lihtne ja üheselt mõistetav kui ehk esmapilgul paljule meist võib tunduda. Elu ei ole must ja valge, ei ole ainult õiget ja valet, head ega halba. Selle asemel on lõputu hulk vahevorme ja kombinatsioone. Seda alati meeles pidades näeme ehk maailma pisut paremini ning sellest johutvalt teeme ka otsuseid ning kujundame ka oma põhimõtteid teisiti, loodetavasti õigemini. Sedasi mõeldes kipume ehk ka vähem alusetult kritiseerima ja süüdistama ning pidama ennast teab mis targaks igal ala, kus sõna võtame, sest teatavasti kipuvad kõige rohkem sõna võtma just need, kes asjast õige vähem teavad. Samas ei tohi ka ära unustada, et tegelikult keerulisena näivad asjad elus võivad tihtilugu osutuda tegelikkuses hoopis lihtsaks. Igaüks peab enda jaoks ikka selle oma enda tõe ja mõtte leidma, iseasi kas igaüks tahab, viitsib ja leiab aega ning mõtet selleks. Iga päev üritatakse meile meedia ning sotsiaalse korralduse kaudu selgeks teha, et kui sa omale midagi ostad, mingeid asju või ka teenuseid, siis sa oled õnnelik. Me justkui ostaks rahaga omale õnne, või vähemalt nii tahetakse meid uskuma panna. Ent me kõik peaks juba kulunud fraasidest teadma, et rahaga õnne ei osta ning ma siiralt loodan, et enamik saab sellest ka aru. Kuid kas kõike seda materiaalset nänni on ka tegelikult vaja, mis nigunii kuhugi kapi otsa võib-olla kasutult vedelema jääb, või piisaks kingitusena ka soojast sõnast ning ühiselt heast kvaliteetsest koos veedetud ajast? Või olen ma lihtsalt liiga sinisilmne? Olen tihti mõelnud selle peale, et nn. asjade ostmisega ostaksime me nagu omale koha mingis ühiskonnakihis. Me justkui muretseks omale staatuse sümboleid, mis annaks teistele märku, et vat sellel on see asi ja järelikult on ta nii ja nii tegija. Seepärast kutsungi kõiki ülesse vaatama üle oma väärtushinnangud, eelkõige materiaalsete väärtuste tähtsustamise osas. Sest olgem ausad, õnn ega heaolu ei peitu ainult ju rahas ja asjades. Ei võida see, kellel on surres kõige rohkem asju ega ka mitte see, kellel on Facebook kõige rohkem sõpru või fänne. Lõpetuseks tahaks ma öelda, et algaval aastal võiks nii mõnigi meist jõuda sinnamaani oma elus, et ta peab tegema põhimõttelise valiku – kas elada endale või teistele. Ning ma loodan siiralt, et enamik meist langetab valiku esimese variandi kasuks, sest me ei saa lõputult elada teistele, ei saa olla kinni selles, mida teised meist arvavad ega lõputult olla kellegi meele järgi. Ning ärgem unustagem unistada ning unistuste täitumiseks ka midagi ära teha. Elul on pakkuda meile enneolematult palju, tuleb osata ainult see vastu võtta Just sellised tulid mõtted peagi algavaks aastaks, nii väikesed või suured, kulunud või uudsed, kuidas kellelegi tundub. Jääb ainult soovida kõigile head vana-aasta lõppu ning veel paremat uue algust. Külastagem oma vanavanemaid, sugulasi ning nautigem sõprade seltsi. Hea tuju tuleb teie enda seest. Olge üksteise vastu kenad ning hooligem ja hoidkem lähedasi. Soovin teile kõigile Kareda vallavalitsuse poolt häid saabuvaid pühi ning õnne ja tervist uuel algaval 2014.aastal.

Külas Roosna-Allikul

Kohtumine Kareda Roosna – Alliku vallajuhtide vahel. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalikel omavalitsustel õigus teha koostööd ühiste huvide väljendamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. Ühistegevuse vormideks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste omavalitsusüksuste liitude moodustamine, aga ka teistelt kohalikelt omavalitsustelt teenuste ostmine ja teistele teenuste müümine. 13.novembril kohtusid kahe valla vallajuhid, Roosna - Alliku esidajateks volikogu esimees Aivar Tubli, vallavanem Peeter Saldre ja Kareda esidusena volikogu esimees Janno Nau, vallavanem Kulno Klein. Märksõnaks oli koostöö jätkamine ja arendamine valdade vahel. Kohalike omavalitsuste koostöö on laialt levinud mitmete avalike teenuste osutamisel nagu kommunaalteenused, teenused haridus-, sotsiaalhoolekande- ning tervishoiusfääris. Nimetatud valdkondades ostavad need omavalitsusüksused, kellel puuduvad vastavad institutsioonid, tavaliselt lepingu alusel teenust teistelt omavalitsusüksustelt. Lisaks teevad kohalikud omavalitsused koostööd planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel. Koostöövormideks on ühiste äriühingute ja sihtasutuste asutamine või ühiste spetsialistide värbamine. Peale põgusat ringreisi Roosna-Alliku vallas mille käigus külastati valla allasutusi, parke, virgestusalasid ja vallamaja toimus vestlus ühistegevuste raames. Et paremini saada ülevaade ka Kareda vallas toimuvast lepiti kokku, et vallajuhid järgmise koostöö arutelu korraldavad Kareda vallas uue aasta alguses.

Lastevanemad toetavad lasteaeda

Lastevanemad toetavad lasteaeda. Novembri algul kogunes grupp aktiivseid lastevanemaid kes otsustasid olla toeks lasteaia elukvaliteedi tõstmisel. Tugigrupi töös osalesid Estelle, Leila, Kristiina, Martin, Ille ja Ülle kes kaardistasid hetke kitsaskohad ning panid paika tegevuskava kuidas edasi liikuda. Tugigrupi liikmed jagasid omale vastutusvaldkonnad ning tegid ettepaneku teha osa töid hoogtööpäevaku korras. Igati positiivne kodanikuühiskonna arendatud koostöö lapsevanemate, valla ja lasteaia pedagoogilise personali toetamiseks. Eesmärk on üllas luua Peetri lasteaia lastele soodne arengukeskkond nii lasteaias kui kodus kaasates lasteaia töödesse lapsevanemaid ja vanavanemaid mis toetab ressursside investeerimist laste õppe-kasvatustöö toetamisel. Koostöö all võib mõista palju, kuid on raske defineerida lasteasutuse ja kodu koostöö ühtset mõistet, kuna see hõlmab endas väga erinevaid aspekte. Kõige parem on koostööd kirjeldatud läbi mõistete lasteasutuse ja kodu vaheline „koostöösuhte“ ning „lastevanemate osaluse“ all. Ilmekas näide kus isadepäeval tubli seltskond lastevanemaid kogunes ja andis oma panuse lasteaia ümbruse korrastus ja hooldetöödes. Suured tänud kõigile osalejatele. Selline üldine pere-lasteasutus-ühiskond jõupingutus eesmärgiga luua partnerlus, mis keskendub laste ja perede heaolule, loob alused pikaajalistele kõikidele osapooltele kasutoovaks tegevusteks. Keskendudes lastevanemate kaasamisel ühistöödele luuakse tugevam side lapsevanema – lasteaia jätkusuutliku arengu toetamisel. Perekondade kaasamise soosimine läbi tegevuste annab võimaluse kogukonnas korda saata suuri tegusi.

Karedal valitavad valitud

Vallavolikogu 5.11.2013 Kõigepealt on mul paslik tänada Kareda valla püsielanikke kelle poolthäältega sain valitud vallavanemaks. Tänan ja püüan Teie usaldust väärida. Sai ka paika pandud uus vallavalitsus peale vallavanema kooseisus: Alo Joosepson, Sirje Reinlo, Getter Klaas ja Kristiina Könkvist. Volinikud valisid ka ühehäälselt revisjonikomisjoni mille esimeheks sai tubli valimistulemuse teinud Külli Majori ja liikmeteks Tõnu Taal ning Lea Aas. Järgmisel volikogul esitatakse kinnitamiseks majandus- ja eelarve, haridus- ja kultuuri ning sotsiaalkomisjoni liikmed. Karedal on aktiivsed ja tublid inimesed eks näidanud seegi, et esimesena Järvamaal valiti volikogu esimees ning vallavanem. Ei saa mitte märkimatta jätta volikogu soolist eesrindlust 5/4 naiste kasuks. Kokkuvõtvalt võib ju öelda, et volikogu on osa Kareda valla paremikust. VALLAMAJA & VALLA MAJA Kareda keskuses asub suur ja uhke maja millel ilutseb silt KAREDA VALLA MAJA. Kurbusega peame nentima, et üle poole seisab see tühjalt ja kasutult. Kui väga paljudes kohtades on võitlus spordisaali vabade aegade üle painab meid teadmine, et kui kooli ka poleks seisaks meie võimla sisuliselt üle poole aastast tühjana. Kutsume kaasa mõtlema iga vallakodaniku kel on ideid kuidas täita see maja sisuga. Oleme planeerinud kolmapäeval 13.11.2013 kell 17:00 pidada maha 1,5h mõttetalgud Peetri raamatukogus visiooni "Raamatukogu+rahvamaja" (kultuur, haridus, seltsitegevus jne.)teemaarutlusel.

Kareda vallavolikogu 8 koosseis

Volikogu 8 koosseis paigas. Selleks korraks valimiste melu möödas ja uus 9-liikmeline volikogu paigas. 29.oktoobril toimunud istungil valiti ka uus volikogu esimees kelleks sai Peetri koolijuht Janno Nau. Volikogu aseesimeheks valiti Lea Aas. Volikogu kooseisu kuuluvad veel Ene Mikk, Külli Majori, Jaanus Tammiste, Tõnu Taal, Anneli Piirsalu, Leo Roosioja ja Ainar Lehtsaar. Ainari töökohustused ei võimalda ajutiselt volikogu töös osaleda ning ta peatas oma volikogu staatuse kolmeks kuuks. Asendusliikmena tuli sisse Kaidi-Ly Välb ja võib julgelt väita, et Kareda vallavolikogus on naised juhtivas enamuses. Tänu tublile valimiskomisjonile ja volinikele tehti volikogu istung ära esimesena maakonnas. Järgmine vallavolikogu istung toimub juba 05.novembril, teisipäeval ja esimese punktina on päevakorras vallavanema valimine. Volinikud kinnitavad vallavalitsuse liikmete arvu ning koosseisu. Moodustatakse revisjonikomisjon ning volikogu alatised komisjonid.

Arvamusi haldusreformist

Arvamusi haldusreformist. Viimasel ajal on palju räägitud haldusreformist ja selle vajalikkusest ning Vabariigi Valitsus on algatanud Omavalitsuskorralduse reformi seaduse väljatöötamiskavatsuste eelnõu. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et lähiaastate jooksul ehk hiljemalt 4 aasta jooksul peaksid paljud vallad ja linnad ühinema ja välja joonistuma hoopis teistsugune omavalitsuste kaart, kus senise 226 valla ja linna asemel neid 40-60. Enda arvamus, et reform on vajalik ja see peaks toimuma mitte tõmbekeskuste vaid vajaduspõhiselt. On visatud nalja, et meil on ainult kolm tõmbekeskust: Tallinn, Tartu ja Soome, kuid tõsimeeli on enamjaolt kõik aru saanud, et mingi muutus praegusega võrreldes on vajalik või isegi möödapääsmatu. On alanud arutelud, diskussioonid ja vaidlused selle üle, mis on positiivne nähtus saama teada rahva arvamus kuhu suunas liikuda. Arvamusi on väga mitmeid ja vaidlustes pidigi selguma tõde. Kui palju peab olema omavalitsusi Järvamaal üks kuni kolm. Meil on olemas toimekeskusele vajalikud riiklikud tugistruktuurid (politsei, päästeamet, kiirabi) ja esmatasandi arstiabi. Meil on haridus-, kultuuri-, spordi- ja huviharidusasutused ja ajalooliselt on koondunud laiema piirkonna kultuuri-ja sporditegevus. Meil on ehitamisel tiheasustusele vajalik taristu ja tagatud hoolekandealane teenus Täna oleme valmis oma heade naabervaldadega nii siin pool kui seal pool läbirääkimisi pidama ja liitumisettepanekuid vastuvõtma/tegema. Samuti tahan ma rõhutada, et haldusreform ei ole pelgalt omavalitsuste piiride tõmbamine, vaid sisaldab endas ka omavalitsuste rahastamise ja ülesannete ülevaatamist ning vajadusel standardite kehtestamist. Piiride muutmine ei anna tegelikult efekti. See tekitab juurde ääremaastumist ja kui siin tulubaasi poolt veel puudutada, siis kui kaks ebapiisavat tulubaasi kokku liita, siis piisavat tulubaasi ikkagi ei saa. Paraku omavalitsuste suuruse järgi erinev kohtlemine, aga tegelikult ka sunniviisiline liitumiskohustus põhiseadusvastased.

Kareda ja Koeru ühinemiskomisjoni koosolek

Kareda ja Koeru ühinemiskomisjoni koosolek Kareda vallavolikogu ja Koeru vallavolikogu on moodustanud ajutised ühinemiskomisjonid, kelle ülesanneteks on informatsiooni kogumine ühinemisprotsessi kohta ning selle esitamine volikogudele ja elanikele, korralduslike normdokumentide ühtlustamise koordineerimine, ühinemislepingu eelnõu väljatöötamine ning selle esitamine volikogudele. Kareda valla esindajateks on Siiri Tammiste, Janno Nau, Erko Einmann, Andres Laukse ja Kulno Klein. Koeru valla esindajateks on Himot Põldver, Mati Seire, Jaanus Murakas, Ülle Jääger ja Triin Pobbol. Kohtume esimeseks ametlikuks ühinemiskomisjoni koosolekuks täna kolmapäeval, 18. septembril kell 16.00 Kareda vallas Müüsleri külas Müüsleri Saare Seltsi käsitöökojas. Päevakord: 1. Ühinemiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine 2. Ühiskomisjoni tööplaani kinnitamine 3. Jooksvad küsimused Komisjoni pädevuses on ettepanekute tegemine ja arvamuste andmine volikogudele, volikogude määruste ja otsuste eelnõude ettevalmistamine ja volikogude vastavate määruste ja otsuste täitmise kontroll. Komisjon ise ei võta vastu mingeid otsuseid vaid teeb ettevalmistusi ühinemiseks, lõpliku otsuse teevad vallakodanikud ja vallavolikogud.

Karedal pürgib volikogusse 36 inimest

Karedal pürgib volikogusse 36 inimest Arvamused valimistulemuste ja valimiste kohta jagunevad laias laastus kaheks nii omavalitsuse siseselt kui ka väljaspool. Ühed kiidavad omavalitsust ja selle põhjendatud vajadust kui viimasele sotsiaalse võrdsuse ja õigluse kantsile, mis pärast valimisi justkui igaveseks kadunud oleks. Samuti on veel paljudel inimestel sära silmis ning nad on valmis panustama Kareda valla heaks. Teised ei näe neis valimistulemustes aga midagi erilist. Nähakse pigem teatud loogikat ja paratamatust, mis on ilmnenud paljudes teistes omavalitsustes. Kui igapäevaelu osaks saab tööpuudus, sotsiaaltoetuste vähenemine ning tervishoiuteenuste kallinemine, hakatakse tahes-tahtmata otsima süüdlast, kelleks on koolidirektor, vallaametnikud, volikogu liikmed, kuid ka süsteem, mis muutunud olude tõttu ei ole enam jätkusuutlik. See on justkui ühiskonnasisene evolutsiooniline enesepuhastusprotsess. See on loomulik ja isegi positiivne areng, sest igaüks peab kandma vastutust ühiskonna toimimise eest. Tõde armastab aga ikka keskteed ja õigus on mõlemal poolel. Ka Kareda elanikel tuleb valida tee mida mõõda edasi liikuda ja selle otsuse kuhu poole liikuda saab teha vaid rahvas. Kes valima ei lähe sel pole õigust ka kritiseerida. Tarku otsuseid iidne ja uudne Kareda. VL Kodupaik Kareda nr 101 ENE MIKK nr 102 ERGO MAASI nr 103 TAAVI TIKERPALU nr 104 ALAR SAKKOOL nr 105 LEA AAS nr 106 KRISTIAN TALVISTE nr 107 JAANUS TAMMISTE nr 108 HILLAR ANTON nr 109 ÜLLE TRÄÄL nr 110 LEA HEINASTE nr 111 MARET SASAI nr 112 GETTER KLAAS nr 113 RAIN KURESOO nr 114 KRISTO GLASE nr 115 ANDRES LAUKSE nr 116 AINAR LEHTSAAR nr 117 ERKO EINMANN nr 118 MARGUS JÄTSA nr 119 KAIDI-LY VÄLB nr 120 JANNO NAU Eesti Keskerakond nr 121 KÜLLI MAJORI nr 122 OLAR PLANS nr 123 ANNELI PIIRSALU nr 124 LEO ROOSIOJA nr 125 KERSTI LAUKUS nr 126 HELVI KEREM nr 127 LUULE ANTIPOVA nr 128 LEO SILLUTA nr 129 HEINO LANDMANN nr 130 EHA PAIMETS VL ELU MAAL nr 131 ALO JOOSEPSON nr 132 LEILA JOOSEPSON nr 133 ESTELLE TIKERPALU nr 134 TÕNU TAAL nr 135 TERJE TRUSKA nr 136 RAIVO SEEPTER

Valimiste eetilisuset

Valimiste eetilisuset.
Tänasel päeval on pea peale pööratud demokraatia - räägitakse, võim on meil rahva käes, milles julgen päev-päevalt üha enam kahelda siin mängivad üha enam manipulaatoritest poliitikud ja nende rolli igapäevases majanduses.Tasapisi kujuneb põvkond poliitikuid kes on  roninud ülemistele redelipulkadele, kust dikteerivad päevast päeva oma ainuvõimu ja tahet: keda kõlbab, keda ei kõlba kutsuda laua äärde, missugused peaksid olema õiged otsused, kuidas valitseda jne. Võimu koondumises ühe isiku või isiku grupi kätte kujutab endast palju suuremat ohtu demokraatiale kui miski muu.

Sellele mõttele suunasid mind kodanikud küsides miks sa oled poliitikas see on nii räpane, millega tuli mul nõustuda. Enesekaitseks saan öelda vaid seda, et see on võimalus mulle kaasa rääkida kodulinnas-maakonnas olulistel teemadel haridus või regionaalpoliitikas. Kuna on tulemas kohaliku omavalitsuste valimised siis teema on pidevalt kuum. Küsides vestluspartneritelt kas ise käid valimas siis enamus vastab eitavalt lisades juurde argumente kui mõttetust tegevusest. Olen alati vastu vaielnud kui sa ei ole teinud valikut ei ole õigus sul ka kritiseerida. Tuues alati näitena kui Eestis elaks 100 inimest ja 10 on poliitikud ning 90 valimas ei käi siis ei muutugi midagi ja poliitikud valitsevad ning meie ise lubame seda.

Demokraatia algtingimused on teatavasti vabad valimised, võimude lahusus ja seaduslikkus. Nagu teada, poliitikutele eetikaseadust meil ei ole, ehk teisiti öeldes: mitte keegi pole meil kaitstud poliitikute ebaõigluse, ebakompetentsuse, ebaaususe eest. Nende seas kehtib pealegi kindel käendus ja vankumatu ringkaitse, alates siserigist edasi kuni parteikontoriteni välja. Kurb küll, aga ikka ja jälle võitleme aina tagajärgedega kui tegelikult oleks ammu aeg tõsiselt mõelda põhjustele. Elame põhimõttel võtan elult, mis võtta annab - just see ongi osa põhjustest, miks näeme aina rohkem, et inimesed enam oma tegude eest ei vastuta ! Täpselt samad on ka põhjused meie haigetes perekondades, kus osa inimesi ei kavatse võtta vastutust , samamoodi poliitikud, sest ahvatlusi on ümberringi paksult.
Ametisse saadakse siin mitte vabade valimiste kaudu, vaid hierarhia tavade kohaselt, millest peamine on isikliku arvamuse minetamine ja parteitruudus. Ning algabki demokraatia edendamine ja juhtimine — nagu parteikontorid soovivad.

Siit küsimus meile endile mida me saame ise teha ja muuta ning kas me tahame muutusi. Mina küll ei taha elada riigis või omavalitsuses kus mängib rolli parteipilet või õigemine kas kuulud „õigesse“ parteisse. Tuues näiteid elus enesest kujutate ette olukorda kus teie tervis on teile vingerpussi mänginud ja te pöördute esmatasandi meditsiiniasutusse ning saades abi seatakse teile tingimus kandideerida erakonna nimekirjas kuna on vaja veel tagasi tulla ja oht tervisele kaalub üle kaine mõistuse annategi allkirja. Mis on järgmine kas lapse koolisaatmisel peame arvestama klassijuhataja  parteilisusega ja see mõjutab lapse edasijõudmist koolis jms.               

Teise näitena huviringi juhendaja juurde astub poliitik ning survestab näidete varal nagu ringiaegade planeerimine, toetused omavalitsuse eelarvest, ühekordsed toetused ja jällegi hingega töötav huviringi juhendaja keda ei huvita pollitika annab allkirja, sest saab aru kel võim sel õigus.

Või ametniku juurde astutakse ning antakse teada, et tema töökoht kuulub peale valimisi koalitsioonipartnerile kui sa allkirja ei anna ning hakka uut tööd otsima. Neid näiteid võib veel tuua ja tuua kõige kurvem on see, et need on reaalselt toimunud juhtumid ja loo kirjutajale on teada ka nimed iga konkreetse loo puhul.

Iga objektiivsemalt mõtleva ja paksunahalisemagi inimese õiglustunnet pikapeale haavavad need juhtumid. Vestlesin ka arvetatava ajakirjnikuga sel teemal ja väide oli kummastav: ma tean neid juhuseid ning varemalt on seda veel räigemalt tehtud. Neid juhuseid ei ole võimalik tõestada kuid need levivad väikses kogukonnas ja viivad poliitiku margi alla. Ühtmoodi mõistetavat demokraatiat pole tõenäoliselt kunagi olemas olnud, ei ole praegu ega tule kunagi.Mis puutub populismisse, siis pole poliitikut ega erakonda, kes ei tahaks olla populaarne ja aeg-ajalt ei populismitsekski kuid igal asjal olgu piir, tuleb kehtestada latt mille alt läbi ei mahuks.

Kareda uudne ja iidne

Vallavanema blogi loomise eesmärgiks on muuta valla juhtimine avalikumaks, andmaks teada millega vallamajas tegeletakse ja saamaks tagasisidet vallakodanikelt arvamuste ning ettepanekute näol.

Kareda küla mainiti esmakordselt 1212, Läti Henriku kroonika järgi oli Kareda Järvamaa tähtsamaid keskusi. Tänasel hetkel üks väiksematest omavalitsustest Järvamaal. Kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks on kogukonna elu juhtimine

Kuigi tarkusepäev oli eile siis Peetri koolis õppetöö algas täna avaaktusega Peetri lipuväljakul kuhu kogunes kogu kool koos lasteaiaga.

Kõik on uus septembrikuus...

Ranits uus...

Neid kauneid sõnu võiks koolialguse puhul lõputult ritta seada.

Iga algus on millegi lõpp- ja lõpp uue algus.

Kas lahkuv suvi  või saabuv sügis. Igaühele meist kes me täna oleme siia Kareda lipuväljakule kokku kogunesime tähendas see midagi. Põgusalt meenutades möödunud suve või vaatame saabuvasse tõisesse sügisesse. 

Tänane päev on eriline, nii õpilastele kui ka õpetajatele kes sel õppeaastal esmakordselt septembrikuul lillekimpudega koolimajade poole tõttavad.

Hea meel on tõdeda, et uut kooliaastat alustas kolm meesõpetajat: matemaatika, informaatika ja liikumisõpetaja. Kool on olnud meeste loodud ja maskuliinseid väärtusi kandev institutsioon, kuid nüüd on meessugu selle hüljanud. Algusajal olid ka nii õpetajad kui ka õpilased meessoost.

Täna kooliaasta algul anname avalöögi pikale kooliaastale, mille käigus saavad palju uusi värskeid ideid nii õpilased kui ka õpetajad ja võimalusi, mõtteid et neid ellu viia ja rakendada.

Me kõik tahame loota, et algav õppeaasta toob kaasa meie kooli uuendusi, muudatusi mille ellurakendamine peaks muutma meie õppe ja huvialatingimusi paremaks. Me arvame ühiselt et õpi ja vabaajaveetmise ruumide ja vahendite mitmekesistamisel ja arendamisel kasvab oluliselt positiivne õpikeskkond.

Head kooliaasta algust kõigile meile

Ohutu jalgrattasõit

Tänavaliikluses varitsevad lapsi mitmesugused ohud. Jalgrattaga sõitmisel lisandub neid veelgi. Lisaks Liiklusseaduse tundmisele peab teadma, missugune on jalgratta ohutusvarustus ja millised nõuded on kehtestatud jalgratturitele. Tuletamegi meelde jalgrattahooaja saabudes , mis ühel töökorras rattal peab olema ja missuguseid teadmisi ja oskusi sa ohutuks sõiduks vajaksid.

Teel jalgrattaga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud

jalgratturikiivrit. Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas sellekohane juhiluba.

Jalgratta võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal.

Teatakse enamasti, et ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga ka sõites, kuid unustatakse, et  sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust. Kui jalgrattur tuleb jalgrattalt maha ja lükkab jalgratast käekõrval, siis on tegemist jalakäijaga ja autojuhid peavad selles olukorras andma teed. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat, sõiduted ületades tuleb liikuda jalakäija kiirusega.

Jalgrattal peab olema:

1)töökorras pidur ja signaalkell;
2) ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.

Jalgrattal peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli. Ohutut liiklemist.