Kareda valla avalike teenuste arendamine 2017

Avalike teenuste arendamine

1.1. Alusharidus

1.1.1.      Kõik lepinguosaliste munitsipaallasteaiad jätkavad tegevust, eesmärgiga tagada kõigile vallas registreeritud lastele vajadusel lasteaiakoht ja pakkuda kvaliteetset alusharidust võttes arvesse laste erivajadusi.

1.1.2.      Lasteaias osalemise tasu, toiduraha ja lasteaia töötajate palgamäärad ühtlustatakse aastaks 2018.

1.1.3. Kriitiliselt analüüsitakse läbi iga munitsipaallasteaia poolt pakutavad tugiteenused ja vajadusel viiakse sisse muutused senises töökorralduses (näiteks  võetakse tööle täiendavaid spetsialiste vms).

1.2. Põhiharidus

1.2.1.      Õpilastele tagatakse kvaliteetne ja mitmekesine võimalikult elukohalähedane põhiharidus. Kareda Põhikoolis toimub hariduse andmine vähemalt aastani 2021.

1.2.2.      Lepinguosaliste esindajatest moodustatakse ühe kuu jooksul pärast lepingu allkirjastamist ühine hariduskomisjon. Komisjoni ülesandeks on koos avalikkuse kaasamisega Kareda valla koolivõrgu tervikliku kontseptsiooni koostamine, mis võtab arvesse valla rahvastiku arengut, õppijate ja lapsevanemate soove, õpikeskkonna kvaliteedi tagamise eeldusi, õppija võimalusi kvaliteetse hariduse omandamiseks eri kooliastmetes, õppija vajadusi arvestavat ühistranspordi korraldust, õpetajate töötasustamist ja riiklikus hariduspoliitikas läbiviidavaid ümberkorraldusi. Koolivõrgu kontseptsiooni osaks on valla haridusasutuste võrgu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüs, mis lähtub vallaeelarvest ja selle pikaajalisest prognoosist. Kontseptsioon esitatakse Kareda valla volikogusse hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Hariduskontseptsiooni vastuvõtmiseni jätkavad lepinguosaliste üldhariduskoolid oma tegevust volikogudes kinnitatud haridusasutuste arengukavade põhiselt.

1.3. Huvikoolid ja huviharidus, noorsootöö

1.4. Kultuur ja sport, seltsitegevus

1.4.1.      Kultuurikollektiivide ja spordiklubide tegevuse toetamist vallaeelarvest jätkatakse. Pärast ühinemist täiendatakse kultuuri-,  spordi- ja seltsitegevuse toetuste korda (üürihinnad, ringijuhtide töötasud, investeeringutoetused, tegevuskulude katmine jms) eesmärgiga suurendada külaliikumise kandepinda ja elanike kaasatust. Selleks toetatakse kogukondade tegevuse institutsionaalse suutlikkuse suurendamist (alevike- ja külaseltside tegevuspõhine toetamine) ja nende liikmete aktiivset osalemist kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel ja korraldamisel, valla elanikele sisuka vaba aja võimaluste loomisel.

1.4.2.      Jätkatakse alevike- ja külavanemate valimise toetamist ja nende tegevuse lõimimist valla otsustusprotsessi (alevike- ja külavanemate motivatsiooni süsteemi arendamine, alevike- ja külavanemate valla juhtimisprotsessi kaasamist toetavate regulatsioonide täiendamine, info edastamise süsteemi parendamine, alevike- ja külaseltsidele lepingutega ülesannete delegeerimine ja selleks vajalike ressursside eraldamine vallaeelarvest jms).

1.4.3.      Töötatakse välja alevike- ja külaseltside tegevuse rahastamise kord, mille kohaselt toetatakse Kareda vallas alevike- ja külaseltse vallaeelarvest kuni 0,5% vallaeelarvesse laekunud üksikisiku tulumaksust. Toetuse saamise eeldusteks on kehtiv arengukava ja taotleja tegevuse lähtumine valla elanike avalikest huvidest. Alevike- ja külaseltside rahastamise kord esitatakse Kareda valla volikogule hiljemalt 1. jaanuariks 2017.

1.4.4.      Vallavalitsuse poolt viiakse läbi regulaarselt alevike- ja külavanemate, ettevõtjate ja vabaühenduste ümarlaudasid, et otsida lahendeid kultuuri, spordi ja vaba aja sisukaks korraldamiseks ning avalike sündmuste läbiviimiseks, mis arvestavad vallaelanike huvisid võimalikul parimal viisil.

1.4.5.      Toetatakse vallas tegutsevate koguduste tööd religioossete väärtuste kandjana ja valla kultuurielus osalejana.

1.5. Raamatukogud

1.5.1.      Raamatukogud jätkavad tööd praegustes asumites. Kareda Valla Raamatukogu jätkab tegutsemist olemasoleval vallale kuuluval pinnal vähemalt aastani 2021.

1.5.2.      Kõik valla raamatukogud paigutatakse vallale kuuluvatesse hoonetesse, raamatukogud viiakse ühtse juhtimise alla ja töötajate palgamäärad ühtlustatakse võttes arvesse töö mahtu.

1.5.3.      Vallaeelarvest toetatakse jätkuvalt raamatute ja perioodika ostmist, luuakse raamatukogude raamatute ja teavikute vahetamise ühtne valda hõlmav süsteem.

1.6. Sotsiaalabi ja -teenused, -toetused ja eakate hoolekanne

1.6.1.      Abivajajatele, puuetega inimestele ja eakatele teenuste osutamisel lähtutakse abivajajast ja teenuse osutamise lähemuse printsiibist.

1.6.2.      Sotsiaaltoetuste maksmise kord ühtlustatakse 2018. aastast. Toetusmäärade kehtestamisel võetakse aluseks lepinguosaliste kehtestatud kõrgem toetusmäär lepingu sõlmimise ajal (näit sünnitoetus, koolitoetused, transporditoetus jms) ja teenuste osutamise kvaliteedinõuded. 

1.6.3.   Kareda valla pansionaat 

1.7. Rahvatervise ja tervishoiu korraldus

1.7.1.      Oluliseks peetakse rahvatervise alase tegevuse laiendamist ja terviseprofiilides kavandatud meetmete elluviimist. Keskne eesmärk on suurendada elanike terviseteadlikkust ja vähendada elanike riskikäitumist.

1.7.2.      Oluliseks peetakse perearsti teenuste kättesaadavust.

1.8. Elamu- ja kommunaalmajandus, ühisveevarustus ja -kanalisatsioon, sooja­majandus ja heakord

1.8.1.      Veevarustuse, reovee puhastamise ja ärajuhtimise ning soojavarustuse  teenuste tariife ei ühtlustata kuni ärimudeli koostamiseni. Tariife ei ühildata automaatselt ettevõtete ühinemisel.

1.8.2.      Oluliseks peetakse munitsipaalomandisse kuuluvate hoonete ning vee- ja soojaettevõtete tootmise tehniliste lahenduste energiasäästu suurendamist, milleks tehakse projektitaotlusi kaasrahastuse saamiseks, sh Euroopa Liidu struktuuri­vahenditest.

1.9. Jäätmemajandus

1.10.        Ühistransport

1.10.1.  Koostöös alevike- ja külaseltside ning ettevõtjatega selgitatakse välja uute ühistranspordi liinide avamise vajadus pärast ühinemist. Vajadusel avatakse uusi liine ja vaadatakse üle olemasolevate liinide graafikud.

1.11.        Kohalikud teed, tänavad ja tänavavalgustus

1.11.1.  Koostatakse kohalike teede investeeringute kava kolme kuu jooksul pärast ühinemist. Kava koostamisel järgitakse põhimõtet, et igal aastal tehakse üks suuremahuline teede investeering. Lähtutakse põhimõttest, et investeeringud tehakse lepinguosalise territooriumil üle ühe aasta võttes aluseks valla teede investeeringute kava.

1.11.2.  Teede hooldamine, sh teede talihoolduse teostamisel säilivad hetkel kehtivad põhimõtted. Toimub valla kruusateede iga-aastane tolmutõrje vastavalt senistele praktikatele.

1.11.3.   Selgitatakse välja avalike kohtade valgustamise vajadused ja vajaminevad investeeringud ühe aasta jooksul pärast ühinemist.

1.12.        Korrakaitse ja turvalisus

1.12.1.  Toetatakse politsei- ja korrakaitsestruktuuride tegevust, et tagada kohapeal jõustruktuuride võimekus reageerida.

1.12.2.  Oluliseks peetakse vabatahtlikkuse alusel turvalisuse ja korrakaitse tagamist (abipolitseinikud, vabatahlikud päästjad jms).

1.13.        Organisatsioonidesse kuulumine

1.13.1.  Kareda vald jätkab kuulumist Järvamaa Omavalitsuste Liitu, Järvamaa Ühistranspordi Keskusesse.

1.13.2.  Kareda vald jätkab aktsonärina AS Järvamaa Haigla ja AS Paide Vesi.

Koolivõrgu ümberkorraldamisest Paides

Sirvisin Paide Linnavolikogu otsuse eelnõu "Paide linna koolivõrgu ümberkorraldamine" mida kavatsetakse vastu võtta 20.novembril 2014.a
Eelnõu üheks eesmärgiks on: Tagada Paide linnas gümnaasiumiastmes õppivatele Paide linna ja teiste Järvamaa omavalitsuste noortele senisest suuremaid valikuid gümnaasiumiastme kursuste osas.

Eeldan, et on kaasatud selle dokumendi valmimise protsessi koolide hoolekogud, õpilaste-, õpetajate- ja lastevanemate esindajad, kodanikuühiskonna esindajad jne.
Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel.
Seetõttu on oluline, et me saaksime ühiskonnaelu kujundamises osaleda ja toetada maakonnkeskust.

Paide Linnavolikogu otsustab:
1. Reorganiseerida alates 01.septembrist 2015.a Paide Ühisgümnaasium põhikooliks, selleks:
1.1. lõpetada alates 01.septembrist 2015.a uute õpilaste vastuvõtt Paide Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastmesse.
1.2. Paide Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilastele (11.-12.klassid) tagatakse võimalus jätkata õpinguid Paide Gümnaasiumis Paide Ühisgümnaasiumis alustatud õppekava alusel samade klassikollektiividena.
2. Paide Linnavalitsusel moodustada Paide Gümnaasiumi ja Paide Ühisgümnaasiumi aineõpetajate tööjaotuse ümberkorraldamiseks alates 01.septembrist 2015.a komisjon, kuhu kuuluvad Paide Gümnaasiumi ja Paide Ühisgümnaasiumi juhtkondade ja pedagoogide esindajad, koolide hoolekogude esindajad ning Paide Linnavolikogu ja Paide Linnavalitsuse esindajad.
3. Otsus jõustub vastuvõtmisel

Just nädalapäevad tagasi lõppes omavalitsusjuhtide poolt ellu kutsutud hariduse ümarlaud milles peamiselt tegeldi gümnaasiumi sisu määratlusega. Kõik omavalitsused said kaasa rääkida, sõna võtta  mida ka aktiivselt kasutati, positiivse näitena toon esile Türi valla kellel on oma koolide kohta kindel visioon olemas.

Lapsevanemaid, kelle lapsed lõpetavad kevadel põhikooli Järvamaa omavalitsustes huvitab eelkõige kas ja kuidas on tagatud õpilaste transport kooli ja tagasi. Kas õpilaskodu võimalus on olemas jne.

Ametnikud käituvad nagu jupijumalad haridusmaastikul

Riigigümnaasiumi loomine Järvamaale on kütnud kirgi nii haridusinimeste kui ka poliitikute ringkondades. Üldjuhul arvavad väga paljud, et haridus see on kaup – õpetamine müümine ja selles orienteerumine on müügiprotsess.

Seda kummastavam on lugeda Järva Teatajast, et kõigi õnnetuste taga on Paide poliitikud kes ei ole valmis koostööks Hariduse- ja Teadusministeeriumiga.

Olles ise Paide Linnavolikogu liige tean, et ministeerium küsis Paide volinike arvamust kuhu rajada riigigümnaasium, välja sai pakutud Paide Gümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, eraldiseisev hoone jne. Vastu tulles ministeeriumile vähendada objekte kahele olime nõus, et neljast asukohast jäi lauale kaks – Paide Gümnaasiumi ja uude asukohta. Kantsler Küttise sõnad kohtumisel linnaesidajatega olid, et asukoha määrab kogukond ja kui te lepite kokku ühe objekti siis ministeerium nõustub sellega.

Volikogusse tõusis Posti tn. teema, millega kui kompromissvariandiga läksime meie kaasa esmalt vaid seepärast, et riigigümnaasium ei läheks Kutsehariduskeskusse – mida plaanitakse viia Säreverre. Kogukonna huvi ei ole, et Paidest lahkuks Kutsehariduskeskus. Saades aru, et ministeerium on teiste asukohtadega linna aastaid lollitanud ning sai ilmselgeks, et  Paide Ühisgümnaasiumi juurde nad riigigümnaasiumi ei ole nõus rajama. Otsustasid volinikud kokku leppida uue koha. Paide volinike ühtsust näitab see, et kõik volinikud olid ühehäälselt nõus kaaluma  riigigümnaasiumi planeerimist Posti tänavale. Just planeerima ühe võimaliku variandina kartuses, et riik kolib kutsehariduse Paidest ära, mida üha rohkem kaalutakse ja täna võib öelda, et õigustatult.

Seejärel hakkasid ministeeriumi ametnikud trikitama ning aasta alguses valmis tasuvusanalüüs, et Kutsehariduskeskusse rajada riigigümnaasium on palju soodsam. Paide linnal lasti teha Posti tn. maja uuringud, mis näitaksid selle hoone sobivust ja see on läinud maksma pea 15 000 eurot. Riiki esindavad ametnikud peaksid käituma vastutustundlikult ja mitte kohalikele omavalitsuselt nõudma resursside kulutamist kui nende endi plaanid on paigas ja nad ei kavatsegi arvestada kogukonna huvidega vaid puudub julgus seda välja õelda.

„Linnapea Värk leppis minister Ossinovskiga kokku, et mõne nädala pärast pakuvad järvalased välja omad võimalused, kuidas kutsehariduskeskuse Paide õppekoha hooneid tegevusega täita.“ (Järva Teataja) See on lõik mis pani mind tõsiselt üllatuma ja tekitas küsimuse, et me oleme jõudnud sinnmaale kus ministeerium on käitunud väga halva peremehena, ehitanud hoonekompleksi hinnates oma reaalseid õpetamise koha vajadusi üle ning Paide linn (eeldan, et Priit Värk saab kõnelda Paide linna nimel) hakkab lappima ministeeriumi poolseid vigu ja leidma rakendust kutsehariduskeskuse hoonetele.

Imestama paneb ka linnavalitsuse julged seisukohad ministeeriumiga riigigümnaasiumi eellepingu sõlmimiseks: “Minu jaoks on ebaoluline tseremoniaalne pool ning pole probleem tulla ka ise ministeeriumisse allkirjastama. Tõenäoliselt on tegemist ajaliselt lühikese protsessiga. Tingituna kooliaasta algusest on omavalitsusjuhid, koolijuhid ja maavalitsus väga närvilised ning vajalik oleks pingeid maha võtta. Järva maavalitsuse sõnum kohalikus pressis lisas veel õli tulle.“

Võta sa pagan kinni on see hoolimatus, kompetentsuse puudumine või midagi muud - kindlasti ei usu ma, et ministeerium juhib Paide linna ja linnavalitsus otsustusvõimetu on. Kuid sõnal on halb omadus kui sa oled ta lendu lasknud siis tagasi võtta enam ei saa.

Kui käituda riigimehelikult võiks Paidesse rajada hariduslinnaku kuhu kuuluks nii riigigümnaasium, Kutsehariduskeskus, Nurme kool jne. Panna pead kokku ja kindlasti tuleb kuhjaga häid ideid juurde. Antud asukoht on sobilik kõigile haridusasutustele, tekitaks sünnergiat, aitaks kokku hoida majanduskulusid, peale selle kuuluvad kõik asutused riigile.