kolmapäev, 24. veebruar 2016

Head Eesti Vabariigi sünnipäeva

Hea Kareda valla rahvas – head külalised

Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik Eesti rahvuspüha ja iseseisvuspäev.
Riik – see oleme meie. Olles veendunud, et riik tekib ja püsib seni, kuni on olemas riigi kodanike tahe riiki omada, tasub meenutada, et 23. veebruari 1918 koostati just Pärnus “Akt Eesti Demokraatlise Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas ja kreisis“. Me oleme väiksed aga tublid. Ka täna Vabariigi 98 sünnipäeva tähistades Müüsleris Vabadussõja mälestusmärgi juures on meil mida meenutada...

Omariiklus need ei ole vaid sõnad, juba 10 aastat on kaitseliidu eestvedamisel korraldatud admiral Johhannes Pitkale pühendatud mälestusmatka Jalgsemalt – Peetrisse. Aasta-aastalt matkast osavõtnute arvu kasvamine näitab austust  admiral J.Pitkale ja tema panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja ennastsalgav.

Mida võiksime sellest ajaloolisest kogemusest järeldada? Ehk seda tõsiasja, mida vahel juba unustama hakkame, et Eesti riik sündis loomulikult väga õhukesena, aga ta jäi püsima mitte ainult tänu ajaloolisele õnnele, vaid sai toetuda selle ühiskonna juba suhteliselt pikale kohaliku omavalitsuse traditsioonile. Omavalitsus tähendab eesti keeles oma valitsust: kohalikud inimesed, toetudes eelkõige oma vahenditele, saavad oma asjadega hakkama.

Maakonna kõige väiksema omavalitsusena on mul on hea meel, et Kareda rahvas peab oma valda oma omaks. Väiksusel on eelised, kõik tunnevad kõiki ja võib julgelt öelda meil on turvaline elukeskkond.  Meil on toimiv lasteaed-kool kus saab õppida emakeeles, meil on ettevõtlikud inimesed – ettevõtjad, kodanikeühiskonna tegelased kes kõik panustavad ühiskonda.

Täna seistes siin  koos Teiega, olles külaline meie riigi sünnipäevapeol tahan kiita meie sünnipäevalast ehk riiki kus me elame. Mida ootab sünnipäevalaps meilt oma kodanikelt?  Kaasamõtlemist ja tähelepanelikkust kaasinimeste suhtes, mõttekaaslast kes hoolib endast ning kaaslastest, kes on võimelised astuma ühte sammu, et elulisi pisidetaile kokku leppida, kuulata ja märgata – lõpuks märkad, et just pisiasjadest saabki vormida oma elu õnne.

Mis on vabariik minu jaoks, nagu sõber või vend. Ta on mulle nagu vanem vend, kelle olemasolu on iseenesest mõistetav ning minu õigus Tema poole pöörduda peaks kestma igavesti ja keda ise armastan tingimusteta ja nõudmisi esitamata just sellisena nagu ta on. Nii ju armastatakse vendi ja õdesid… tuleb välja, et nii saab tunda ka tundeid sõprade vastu. Vanemaks vennaks pean teda just selle tõttu, et ta pakub oma sõprusega kaitset, Ta märkab palju, Ta jätab meelde, Ta mõtleb palju ja Ta ka loob palju. Väliselt aga näib tagasihoidlik ja eemalolev justkui laseks elul enda ümber mööda libiseda.
Ma imetlen Tema enesedistsipliini. Temas on tegelikult rohkelt hinnanguid ja suhtumisi, Tal on hea analüüsivõime ning kuhjaga teadmisi ja kogemusi mida on kogetud ju 98 aastat.

Müüsleri on ajalooline koht, väidedavalt  just siin toimunud lahinguga peatati Vabadussõja ajal vaenlaste pealetung Paidele. Praegu Müüsleris olev ausammas on aga üks väheseid, mis säilinud esimese Eesti Vabariigi ajast saati – kivi vedeles kuni taasavamiseni künka taga võpsikus peidus.

Eriliseks teeb ka meie jaoks 2016.a kui Kareda vallal on juubelihõnguline sünnipäev, 10.10.2016.a täitub 25.aastat omavalitsuse taasloomisest.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva meile kõigile siin kaunil Eestimaal. 

pühapäev, 21. veebruar 2016

J.Pitkale mõeldes – 10 aastat matkateed


Veeta üks kaunis ja meeleolukas päev mõnusa seltskonna, kaunite loodusvaadete ning ilusat Eesti talveilma nautides see on tõeline nauding. Just seda pakkus tänane admiral J.Pitkale pühendatud mälestusmatk Jalgsemalt – Peetrisse. Juba kümme aastat on matkajaid  Järva-Jaani poolt teele saadetud ja osalejaid oli pea pooletuhande kandis.


Matk  eesmärk on meenutada Järvamaa üht  kuulsamat meest, tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal. Matka on aastaid korraldanud Järva malev koos oma eriorganisatsioonide, maavalitsuse, Järva-Jaani ja Kareda vallaga.

"Me ei saa oma tänu keelata sellele lihtsale mehele, kes rohkem on korda saatnud, kui keegi teine vastavates oludes oleks teha suutnud," ütles Jalgsemal matka üks ellukutsujatest kapten Vello Pops, kelle sõnul on admiral Pitka panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja ennastsalgav.

Endal on  heameel, et tänavune talv on meid lumega õnnistanud, mistõttu on võimalik meeles pidada, et elame põhjamaal ning meil on lumi ja tuisk. Oli neid kes nautisid tervisesporti, kaunist pühapäeva, ka neid kel oli eesmärk läbida rada kiiremini kui eelmistel aastatel. Sattusin käima hea naabriga Koigist kes mõõtis vahemaa Jalgsemalt-Peetrisse ja tal tuli 19 km ja 700 m raja pikkuseks ning ajakulu mõni minut üle 3 tunni. Ei suutnud seda tempot ise hoida ning Järva-Jaanis soovisin tal head teed, et ise rahulikumalt kulgeda. Teel jätkus jutte nii siit kui sealtpoolt piire, kõik viimastel kuudel kõneldavad teemad olid päevakorras. Nenditi ka seda, et hea kui valimisi pole ei ole tüütavaid poliitikuid kes vägisi sinu kaitstud tsooni sisse trügivad, sõna küsivad ja nänni jagavad.




Nagu ikka, ootasid matkalisi teel väikesed üllatused, lõbusad teeviidad, teepaus Järva-Jaani ja Kareda valla piiril ning Peetri vallamajas matkasupp, soojendavad tegevused ja viktoriin. Tänan ka neid paarikümmet Kareda vallaga seotud inimest kes aastaid seda toredat üritust toetavad, olles nii matkajad kui ka tehnilist tuge pakkuvate seas. Pitka mäestusmatk on toimunud igasuguse ilmaga ja inimeste osalusrohkus on näidanud seda, et kaitseliidult oodatakse traditsioonide jätkumist.

teisipäev, 16. veebruar 2016

Haldusreformist Lääne-Nigula võtmes ja maavalla kõnekoosolek

Maavalla kogemusi ammutamas Lääne-Nigulas
Kindlasti tasub osa võtta avatud aruteludest haldusreformi seadust (HRS) puudutavates küsimustes. Ei ole vist vaja rääkida haldusreformi vajalikkusest, kuid igal asjal on eesmärk, kuhu tahetakse välja jõuda. Paraku on riik saatnud omavalitsused orienteerumisvõistlustele, kuid ühtsetes regulatsioonides on kokkulepped saavutamata.
Kareda vallavolikogu esimees ja vallavanem külastasid koos naabervaldade juhtidega 2013.a  haldusreformi läbi teinud maavalda Lääne-Nigulas. Eesmärgiks oli saada teada muutustest, õppida ja ammutada kogemusi neilt, kel ühinemisetapp seljataga. Jäi kõlama lause „mõtlemine raamist välja“,  mida nõuab uus juhtimismudel ning struktuur. Positiivse näitena toodi sotsiaaltöö juhi vastutusvaldkondadena peale sotsiaaltöö veel kultuuri ja hariduse valdkondade arendamist. Väga suurt rõhku on pandud kodanikualgatusele ja osa valla ülesandeid neile delegeeritud. Kõik rahalised arvutused kindlalt paika ja arvestama peab ikka sellega, et midagi jääb kahe silma vahele. Ühed valikud:
Teeninduspunkt
Selleks, et inimesel oleks võimalik kodu lähedal omavalitsusega suhelda, on otstarbekas igasse senisesse vallakeskusesse jätta omavalitsuse teeninduspunkt, kus töötab teatud kindel hulk inimesi, kes piirkonda teenindavad.  Teeninduspunkt pakub ka võimalusi külakogukondade kogunemiseks, vajadusel tagab osavalla tegevuse.
Külaseltside kaasamine
Külaseltse ja külavanemaid saab kaasata otsuste langetamisse ja delegeerida neile ka teatud kindlate kohalike teenuste osutamise – olgu sees siis kultuuritöö või sotsiaaltöö korraldamine.
Volikogu territoriaalne komisjon
Ühe piirkonna elanikud saavad oma kodukoha tegemistes kaasa rääkida ka läbi volikogu komisjonide süsteemi. Sellisel juhul moodustatakse volikogu juurde territoriaalne universaalne komisjon, mis mehitatakse vastava piirkonna esindajatega. Komisjonile antakse pädevus kaasa rääkida kõikides vastavat piirkonda puudutavates küsimustes.
Seda, milline ühise omavalitsuse sisemine struktuur ja kaasamise meetod valida, seda tuleb üheskoos otsustada, liitumisläbirääkimiste käigus.
08. veebruaril toimus haldusreformi arutelu Kareda vallamajas.
Kõnekoosoleku algatas volikogu esimees, kes tutvustas haldusreformi hetkeseisu Kareda vallas ja tõi välja ka kaks liitumisläbirääkimiste pakkumist nii Paide linna kui Järva-Jaani valla poolt.
Maavalla ideed oli tulnud tutvustama Ambla vallavanem, kes lahkesti oli nõus ka inimeste küsimustele vastama. Toodi ära põhieesmärk, saada kokku huvitatute ring ja alles siis hakata kokku panema üheskoos visioone, soove ja mõtteid.
Toodi ära ka maavalla plussid:
·         Kõiki liituvaid omavalitsusi koheldakse võrdselt
·         Kompetentsikeskused jaotatakse lähtudes valdade eripärast või arengusuundadest
·         Elanikele säilivad kõik teenused vähemalt samal tasemel
·         Maal on maa probleemid ja linnas linna omad, neid saab maavallas paremini lahendada
·         Maaelu säilitamine
Ka miinustest räägiti:
·         Territoorium on suur
·         Haridusteenuste rahastamismudel
·         Ühtse poliitika saavutamine
Kiirküsitlus „kuhu suunas ühinemistega soovime liikuda?“ toimus ka pea kahekümne osavõtja vahel: oli neid, kes toetas maavallaga ühinemist ning neidki, kes Paide poole hoidsid. Ühine seiskoht oli kõigil selles, et sellised kõnekoosolekud on vajalikud ning konkreetseid seadusi on juurde vaja, et lõplik seisukoht langetada.
Kareda Vallavolikogu järgmine istung on 16.02.2016.a,  kus päevakorras p.9 – Haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste alustamiseks ettepaneku esitamisega nõustumine, mille on esitanud Järva-Jaani Vallavolikogu.
Edu meile tarkade otsuste langetamisel.



reede, 5. veebruar 2016

Peetri Kooli arengusuundadest


Kogu Eesti arengu põhiküsimus – tuleviku küsimus, kuidas me suudame läbi lüüa – seisneb võimekuses näha, mis on igas koolis, igas inimeses erilist on öelnud Marju Lauristin. Ei hakka edasi heietama Soome haridusmudelist vaid tulen teemadega marjamaale, Peetri Kooli.
Kooli direktor on tõesti esitanud lahkumisavalduse ja see on jõudnud vallavalitsusse. Kuna inimene on ise selleks soovi avaldanud, avaldus on korrektselt vormistatud, ei pea ma õigeks inimest kinni hoida, vaid rahuldan selle lahkumisavalduse. Eelnevalt on vesteldud koolijuhiga koolist, kooli arengust, motivatsioonist ning lahkumise põhjustest ja koolijuht põhjendas, et lahkub ametist perekondlikel põhjustel.

Kindlasti tekitab haridusjuhi lahkumine kohalikus kogukonnas õiguslikke küsimusi, mis saab edasi. Uue direktori leidmiseks kuulutab vallavalitsus välja direktori konkursi. Koostöös kooli hoolekoguga on kokku lepitud, et kooli hoolekogu esimees kutsub 09.02 kokku koosoleku kus arutab ühe küsimusena direktori konkursi tingimusi ning esitab vallale ka oma esindaja koolijuhi konkursi komisjoni. Koolis töötanud inimesena tean, kui raske on õppeaasta keskel leida vaba ja tubli inimest, kes sobiks kooli juhtima, aga meil pole ka muud valikut. Tegevuskava on järgmine: peale hoolekogu istungit 10.02 kuulutame välja konkursi mille esialgne lõpptähtaeg oleks 26.02 kella 12:00, peale mille saab teha esimesi arutelusid. Koolijuht esitas lahkumisavalduse arvestusega, et tema viimane tööpäev koolijuhina on 29. veebruaril.
On olnud ka hoolekogu esimehega arutelu kui konkursile ei peaks avaldusi laekuma, loodab vallavalitsus jõuda kokkuleppele mõne Peetri kooli praeguse õpetajaga, kes oleks nõus täitma direktori kohuseid õppeaasta lõpuni.

Koolijuht on muidugi tähtis kuid kooli sisu annab ikkagi õpetaja, millist õpetajat Peetri Kooli kogukond tegelikult ootab. Õpetajat kes suudab pidada õpilasega dialoogi ja nende ühislooming on õppeprotsessi arendamine ja väärtussisu loomine. See eeldab seda, et õpetaja on vaimne eestvedaja, kellel on aega individuaalselt õpilasega tegeleda. See on võimalik vaid väikeses koolis kus õpetajal on aega.
Tänases ühiskonnas on muutunud ka õpetaja roll elus. Olukord on nukker, sest kogukond on paigutanud õpetajad ühiskonnas samale tasemele nagu teenindajad. See on lubamatu, kui riiki juhitakse exeli tabeli abil ja kohati on tekkinud primitiivne turumajanduslik suhtumine haridusse ning õpetajat on hakatud nägema teenusepakkujana. Mina näen ja usun Peetri Kooli õpetajasse ning eeldan, et meie õpetaja täidab kultuurikandja ja noore põlvkonna kasvataja rolli.

Võtan õiguse esitada meie vilistlase Helina blogist https://valbhelina.wordpress.com/  arvamuslõigu: Mina olen Peetri Kooli endine õpilane ja saan öelda, et meie kooli õpetajad on pädevad. Kuidas muidu saavutasime olümpiaadidel ning võistlustel häid ja väga häid kohti? Oleme ju mitmeid kordi gümnaasiume ja suuri koole seljatanud. Ma mõistan, et õpitulemused on suures osas ikka õpilase enda teha, kuid ka õpetajatel on selles oma osa. Seega ei mõista ma, miks on vaja teha selliseid üldistusi. Saan oma kogemuste pealt öelda, et mul on hea ettevalmistus gümaasiumiks. Näen, kuidas paljudel õpilastel puuduvad elementaarteadmised keemias, ajaloos, isegi eesti keeles. Kui ta ei oska keemias tasakaalustada, ajaloos arvab, et Jeanne d’Arc oli NEW Orleansi neitsi jne, siis on ju põhikoolis jäänud midagi rääkimata/selgitamata/täpsustamata.

Eile kogunes volikogu majanduse- ja eelarvekomisjon kus ka antud teema käsitleti ja komisjon jagas vallavalitsuse seisukohta mitte tormata ja enne finantsanalüüsi tegemata mitte külvata segadust ning tühje jutte kooli reorganiseerimisest. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse järgi oleme me põhikool kellel täna on täidetud kolm kooliastet. Kui ka järgnevatel aastatel näiteks kolmandat kooliastet ei avata, tuginedes kogukonna ja õpetajate otsusele, ei juhtu midagi. Vastavalt vajadusele ja nõudlusele on kõik võimalused uuesti kooliaste avada olemas. Kõiki koole ja valdu hirmutab lastearvu vähenemine selles ei erine ka meie naabritest.

Arvestades seda, et oleme liitnud juba oma lasteaia ja kooli ühise juhtimise alla, kokkuhoiu kohtade leidmine läheb keerukaks. Haldusreformi võtmes valmistume omavalitsuste liitumiseks oktoobris 2017.a kus suuresti lepitakse kokku arengustrateegiad järgmiseks neljaks aastaks ehk 2021.aastani. Kooli elu ja tulevik sõltub meist, kes me elame selles kogukonnas, kasutame neid teenused ja anname oma tegudele positiivse hinnangu. Kindlasti ei torma me oma põhikooli sulgema vaid mõtleme koos kuidas säilitada väikses kogukonnas lastesõbralik, innovaatiline ja turvaline kool.