kolmapäev, 30. märts 2016

Volikogu töörühm Järva-Jaanis


Täna pealelõunat kogunesid Järva-Jaanis kaheksa omavalitsuse esindajat nii volikogudest kui vallavalitsusest arutamaks ühiseid teemasid kuidas haldusreformiseadusest tulenevalt edasi toimitakse. 
Kareda valla poolt olid esindatud kõik volikogus läbirääkimiste komisjoni kinnitatud liikmed: Janno Nau, Külli Majori, Ene Mikk, Tõnu Taal ja Kulno Klein
Kogu koosolekut juhtis ekspert, Mikk Lõhmus Lääne-Nigula vallast, kel on esimesed kogemused juba maavalla loomisest ja tegutsemisest olemas.
Kogu arutelu toimus töises õhkkonnas ja väga konkreetse päevakorra alusel, nenditi üksmeelselt, et koostöö võti peitub aususel, avatusel ja võrdse kohtlemise printsiibil. Tõstatati ka probleeme - nenditi niikaua kui paljud vallad peavad läbirääkimisi mitmes suunas ei ole ka teistel konkreetsust. Maiks peaks selguma enam-vähem kõigis omavalitsustes kellega jätkatakse läbirääkimisi. Pikemalt peatuti ajakaval:
Juuni - Juhtkomisjon on moodustatud, kõigis volikogudes teemat käsitletakse, oodatakse HRS (haldusreformiseaduse) vastuvõtmist riigikogu poolt.
August - I lugemine kõigis volikogudes, vajadusel täiendavad rahvakoosolekud
September - II lugemine kõigis volikogudes,  avalik arutelu, ühtne ühinemist tutvustav leht
Oktoober - Ühinemislepingu avalikustamine, piirkondlikud koosolekud, paigas rahvaküsitluse aeg
November - Toimuvad rahvaküsitlused
Detsember - Volikogud võtavad otsuse vastu
Teemadena kõlas ka arutelus läbi ühinenud valla uued nimed kuid kuna pearõhk oli loodava valla funktsioonidel siis sellel teemal pikalt ei arutletud. Samamoodi vallamaja asukoht oli teisejärguline teema, kuna pole paigas konkreetseid ühinejad pole mõtet teemat arendada.
Lepiti kokku, et eestvedajad Järva-Jaani ja Ambla vald täpsustavad need valkonnad kus tuleks moodustada töörühmad. Info vahetus ja kordineerimine jääb esialgu eestvedajate õlgadele.
Järva-Jaani volikogu saal


teisipäev, 22. märts 2016

Kareda vald juhib juhtimisstruktuuri töörühma

Kareda vald juhib ühinemise töörühma
Ettepaneku Kareda vallale ühinemisläbirääkimiste pidamiseks on teinud Paide linn ja Järva-Jaani vald. Esimese kava kohaselt liituksid Paide linnaga, Väätsa vald, Paide vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koigi vald, Imavere vald  ning ühenduses oleks 7 omavalitsust. Teise kavaga ühineksid omavahel Albu vald, Ambla vald, Järva-Jaani vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koigi vald, Imavere vald, mis teeb samamoodi 7 omavalitsuse ühenduse.

 Paide suunal lepiti kokku kõikide kohalike omavalitsuste finantsspetsialistidel koos omavalitsuste juhtidega panna paika mudel andmete kogumiseks ja analüüside tegemiseks ühtsetel alustel. Sealhulgas leppida kokku teenuste osutamise nõuded ja ruumiline kättesaadavus: Milliseid teenuseid pakkuda? Kuidas teenuste osutamist optimeerida? Milliseid ametnikke on teenuste osutamiseks vaja (sh teeninduspunktid)? Milline on tulevase omavalitsuse juhtimisstruktuur? Kogukonna rahastamise mudel (külavanemad, seltsid, kultuuriasutused)? Arvutused teenuste/palkade ühtlustamise läbiviimiseks.
Moodustada kuus valdkondlikku töörühma ja määratleti töörühma vastutaja: 
FINANTSVÕIMEKUS - Paide linn
KOGUKONNA KAASAMINE JA TEGEVUSTE RAHASTAMISE MUDEL – KÜLAVANEMAD ja KÜLASELTSID (juhtimises osalemine, elanike kaasamine, teenuste delegeerimine,
tegevuse rahastamine jms) - Koigi vald
HARIDUS – Väätsa vald
SOTSIAALALA – Roosna-Alliku vald
KOMMUNAALMAJANDUS (ühisveevärk, jäätmekäitlus, soojamajandus, haljastus,
liikumiskeskkond) – Paide vald
JUHTIMISSTRUKTUUR JA HALLATAVAD ASUTUSED – Kareda vald
Suurem osa organisatsioonis olevast infost on varjatud, nn. ilmutamata ehk vaiketeadmus, kõige paremini ilmestab seda „jäämägi“. Me arvame, et omavalitsused on väga sarnase strutuuri ja ülesehitusega kuid reaalselt kui kõrvutada algandmeid siis selgub, et sisendid ei ole võrreldavad. See mis me üksteisest teame on veepeal ja moodustab 5% ning ülejäänud 95% toob üllatusi.

 Töörühm kogunes 15.märtsil Mäos ja esindatud olid kõik töörühmas olevate valdade esindajad ja juhtkomisjoni keskseteks  arutlusteemadeks olid:
·         juhtimisstruktuur ja ametnike komplekteerimine,
·         strateegiline juhtimine ja kohtadel võimu esindatus,
·         teenuste osutamise igapäevane korraldus,
·         hallatavate asutuste teemad
·         ühisasutused, selle ümberkorraldamise põhimõtted ja tänaste struktuuride integreerimine/ümberkorraldamine

Üksmeelselt leiti, et tuleb teha hetkeolukorra analüüs - milline struktuur toimib ja palju see maksab. Jõuti ka järeldusele -  kohalikes omavalitsuses täidetakse ühesuguseid ülesandeid, aga ametinimetused ja ametijuhendid on erinevad. Ei tuleks lahata vajadusi, vaid tuleks kaardistada hetke olukord ja nii jõuaksime probleemideni, mis vajaksid ületamist. Tabel tuleb teha ülesannete põhine: ülesannete täitja (ametinimetus), palju kulub aega (koormus) ja kui palju töötasu (ressurss). Konkreetne inimressurss ja rahaline ressurss.

Rahvahääletuse korraldamise suhtes pole volikogu veel otsust teinud. Läbirääkimised Paidega käivad  ning  Järva-Jaaniga peaksid konkreetsemaks minema 30.märtsil k.a ja kui need on edukad ühes suunas, siis uus omavalitsus luuakse pärast 2017.a sügisel peetavaid kohalikke valimisi.

Kõikide töörühmade töö tulemusena peaks tervikuna tekkima ühinemislepingu valdkonna punktid. Ühinemisleping on eelkõige teejuhis neljaks aastaks uue volikogu jaoks. Töörühma liikmed olid seisukohal, et pole otstarbekas koostada liiga detailne leping – pigem paindlikum, leppida kokku põhimõtted ja printsiibid. Elame muutuvas maailmas, elu teeb korrektiive ja meie peame neile vastavalt reageerima.


esmaspäev, 14. märts 2016

Kogunesid aktiivsed kodanikud Müüsleri ja Köisi küladest


11. märtsi õhtutundidel said kokku Köisi küla ja Müüsleri küla elanikud, et arutada piirkonna elulisi tegevusi ja kuulata vallajuhtide mõtteid. Kõnekoosolek toimus Vabadussõja teemapargi majas Lea Aasa juhtimisel. Külakoosoleku avasõnad juhatas sisse vallavolikogu esimees Janno Nau, kes rääkis volikogu tegemistest, põhirõhk oli suunatud haldusreformi teemadele. Kiita tuleb aktiivseid külaelanikke, keda oli kogunenud paarikümne ringis ning kellele läheb korda Kareda valla areng.  Paslik on kiita küla aktiviste, kes kutsusid koosoleku omal initsiatiivil kokku, mis näitab, et Karedal on tugevad ja elujõulised külad. Eelmine samateemaline üritus oli Peetris ning järgmisi koosolekuid on oodata Öötlas ja Esnas.
Vallavanemana sai puudutatud kahte teemat: kogukond versus külavanem ja haldusreformi nelja erinevat võimalikku teed, kuhu poole liikuda:
1. Järvamaa - üks omavalitsus
2. Ühinemine Paide linna suunal
3. Ühinemine väikevaldadega
4. Lasta end sundliita
Haldusreformiteemad kütavad kirgi üles kogu riigis, paraku pole vist kellelgi 100% teadmist, kuhu see välja jõuab või välja jõudma peaks. Kõlama jäid ka külakoosolekul välja toodud mõtted, et kõik sooviksid selgust ning pooldaksid esimest varianti (Järvamaa – üks omavalitsus) ning viimasest variandist (sundliitmisest) ei oldud huvitatud. Eelkõige seetõttu, et aktiivse kogukonnana sooviksime ise kaasa rääkida vähemalt esimeses 4-aastalises tsüklis ning kujundada kogukonna arengut niipalju kui võimalik. Positiivse näitena toodi ka Türi valda, kes selle raske tee on juba ühe korra läbinud ja kaalub uut teekonda ette võtta. Oldi ka seda meelt, et linnarahvas võiks omaette olla ja maavallad võiksid teha rohkem koostööd, et leida ühisosa. Ühe võimalusena pakuti ka välja uus idee: rõngasvalla loomine ümber Paide linna Türiga koos. Jäin ka koosolekutel olijatega ühte meelt, et Paidega on täna lood keerulised, eelkõige volikogu liikmete omavaheliste pingete tõttu, mida ei ole võimalik enam taastada.
Minnes külavanema teemale - kõik jõudsid ühisele seisukohale, et külavanem on külaelanike ning nende ühiste huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, kehtivatest õigusaktidest, valla ja piirkonna arengukavadest. Käsitleti ka kogukonna otsustusõigusi ja Kilplala teemaparki ning mõtteid, kuidas edasi liikuda. Ühe mõttena kõlas, et teemaparki võiks hallata külaselts.
Enamikult koosolekutelt tuleb mõni hea mõte, mida rakendada. Kui tekib asjalik arutelu, tuleb ideid ja ettepanekuid ning kokkusaamisest on kasu. Vajalik on arusaam, et külakoosolek iseenesest ei lahenda probleeme, eesmärgiks on omavalitsuse tegevuse tutvustamine, piirkonna oluliste probleemide ja ootuste väljaselgitamine, koos parimate lahenduste otsimine ehk kokkuvõtlikult kodanikuühiskonna arendamine. Kindlasti oodati rohkem teemasid, mis puudutaksid Köisi ja Müüsleri küladega seonduvat. Mis on erasektori, mis riigi, mis kohaliku omavalitsuse, mis iga isiku enda kohus. Mõista tuleb, et igal tegevusel on maksumus ja piirid seab olemasolev resurss. Korduvatest küsimustest kerkisid üles teedega seotud teemad ja valla teehoiukava koostamise alused. Nenditi ka, et hea-halb on tasakaalus, ka kohalikus elus tuleb osata head näha.