Advendiaeg on ootuste aeg, eelkõige jõuluootuse.

Oleme täna kogunenud siia , et süüdata küünlad Anna/Tarbja/Sargvere küla jõulupuul. Mul on hea meel tervitada Teid Paide Linnavalitsuse nimel ja soovida kaunist jõuluootust. Jõuluootus ja kaunis muusika sobivad kenasti kokku: keegi on mõelnud meie peale.

Üks ida tarkus soovitab: ära kiru pimedust, vaid süüta küünal. Täna on esimene advendi pühapäev. See pime ja külm aeg muutub nendest küü­naldest veidi valgemaks ja soojemaks. Ka igaüks meist võib süüdata küünlad. Need küünlad, millest kord kirjutas Anna Haava: Su südames nüüd pane kõik küünlad põlema Ja ära pimedusel sääl aset anna sa. Kes oled kurb või haige, sa looda, kannata! Ja usu valukarik saab viimaks tühjaks ka. Ei igavest või kesta siin ükski oht ei õnn Nii sagedast su valu sul õnnistuseks on. Su südames nüüd pane kõik küünlad põlema.

 Olgu me sel advendiajal rikkad või vaesed, terved või haiged, kesk peret või üksi – igas olukorras saame valgust ja rõõmu nautida, mis meie hinge särama paneb. Aga selleks, et see võiks sündida, tuleb meilgi anda oma osa. Keegi meist pole nii vaene, et ei saaks kellegi päeva ilusamaks muuta oma hea sõnaga, oma naeratuse ja tunnustusega. Võtkem siis täna vastu need ilusad hetked, mida meile kingitakse, ja olgem need, kes kingivad ilusaid hetki neile, kellega kokku puutute.

Alati saame küsida endilt: Kas ma ise annan endast välja samu väärtusi? On aeg hakata nihutama oma sisemist magnetit sellisele sagedusele, mis tõmbaks ligi just seda, mida sa oma ellu tõepoolest kogu hingest ja südamest soovid ja mida sa soovid ka enesest välja kiirata ning teistega jagada.

Valgustatud advendiaega ja kauneid hetki oma lähedastega jõuluootuses. Las algab helge, rõõmus ja rahulik jõuluaeg.

Head teed Kareda vallavalitsus, tere tulemast Järva vallavalitsus

Hea vallarahvas. Ma tänan kõiki teelisi kes käisid koos minuga pea 5 aastat ühisel rajal. Kohalik omavalitsus püüdis  maksimaalselt otstarbekalt kasutada teie poolt makstud makse ning korrastada ja korraldada elu vallas: ehitades vee- ja küttesüsteeme, rekonstrueerides tänavaid ja kõnniteesid, soojustades vallale kuuluvaid hooneid (kooli, lasteaeda, valla maja), korrastades haljasalasid ja parke. Siinjuures tänab Kareda vallavalitsus, et enamus vallakodanikest hindas seda ning andis ka omapoolse panuse elukeskkonna heakorrastamisse. Need tänusõnad tulevad siiralt ja südamest.

Nii nagu lapsekeskne lasteaed on oma töös edukas ainult siis kui ta teeb koostööd lastevanematega, eeldades lasteaia töö korralduse aluseks on püüda teada saada lastevanemate arvamused ja soovid ning vastavalt sellele tegutseda. On ka nüüd ja tulevikus tiheda koostöö aluseks kiire kohanemine ja turvatunde tekitamine kodanikes. Aasta-aastalt liigume kodanikuühiskonna poole ja Järva valla Kareda piirkonnas elu jätkub vaid meie kodanike aktiivsusest sõltuvalt.

Mõelge suurelt ja tehke oma ideed teoks! Keegi ei kirjuta ette meile ette milline võiks aastate pärast välja näha Peetri alevik, Kareda endine piirkond või Järva vald. Arenev ettevõtlus, turvaline keskkond, kodulähedane kool-lastead-perearst, see on iseenesest mõistetav. Toetagem uusi mõtteid - ka pööraseid, toetagem kaaskodanikke kes panustavad ja pange tegevustele õlg alla.

Väga oluline on aga mõlemalt poolt aktiivne koostöö, mis väljendub igapäevases suhtlemises oma volikogu liikmetega, vallavalitsuse esindaja, ametnike ja allasutuste töötajate tööde ja tegemistega kursis olemisega. Olgem ise aktiivsed ja võtkem initsatiiv, tuginedes kogemustele võin kinnitada, et väikse rahaga annab teha suuri asju.

Mina olen õnnelik ning tänulik Teiega koosveedetud aja ja saadud kogemuste eest.

Peetri lasteaiale valmis uus parkla ja aed

Kareda vallavalitsuse tellimusel valmis Peetri kooli lasteaiale parkla- ja aiaehituse  osaline projekt, mis hõlmab piirdeid, väravaid ja  parkimise korraldamist. Töid on kavas teostada etappide kaupa, vastavalt rahalistele võimalustele.

Tänavu viidi ellu I etapp, mille tule­musena sai osa õuealast uue piirde, samuti rajati täiendavad parkimisvõimalused lasteaia ette, millega lahendati tekkinud parkimiskohta­de kitsikus. Tööde käigus rajati üle 100 m metallist piirdeaeda koos 3 vä­ravaga. Ühtlasi laiendati ka mänguala territooriumi kõrval oleval vabal maal.

Ehitustööde maksumuseks on 12 033.10 eurot, millest 6 033.10 eurot kaeti vallaeelar­vest, 6 000 eurot on valla taotluse alusel eraldatud investeeringutoetusena riigieelarvest rahandusministri valit­semisalast.

Tööde tegemist tingis nii lastevanemate kui töötajate hinnangul see, et parkla ja lasteaia vaheline teekond on lastele liiga ohtlik. Teiseks tõsiseks probleemiks oli aastaid lasteaia söögibloki teenindavate kaubaautode teekond läbi lasteaaia territooriumi, kus lasteaiaõpetajate sõnul on tekkinud lastele liiklusohtlikke olukordi peaaegu iga päev.

II etapina on plaanis korrastada kogu lasteaia piire, rajada liiklusväljak ja täiendada mänuväljakut arendavate atraktsioonidega.

Tööd teostas madalaima hinnapak­kumise teinud OÜ Kalda Ehitus.

Järva valla Kareda valla majas toimus lusikapidu

Täna toimus Järva vallas, Kareda valla majas järjekordne, traditsiooniliseks ürituseks pürgiv lusikapidu, kuhu olid kutsutud 17 last koos vanematega.

Juba aastaid kutsutakse Kareda valla värsked ilmakodanikud koos vanematega nii-öelda lusikapeole, kus vallavanem annab neile Kareda valla noorima kodanikutunnistuse ja lusika, kuhu on graveeritud Kareda valla vapp. Nii ka seekord.

Lapsed sünnivad armastusest. Meil on praegu eelis, meil on vabadus otsustada, kui palju lapsi peres on, kui palju me armastust perre tahame - toome. Meid ei seo enam piirid talu-küla-aleviku-linna-riigi vahel. Saame ise teha oma valikuid. Saame valikuid tehes otsustada, kuhu me liigume. Tõestame perede tugevust, et kokkuhoidmise, hoolivuse ja turvatunde pakkumisega suudame muuta näitajaid, mis ennustavad meie rahvuse hääbumist. Kõik algab perest, lähedastest, kodust ja väärtustest, mida me hindame – vaatan ka ise peeglisse kas ma olen  oma kiire elutempo juures pööranud piisavalt tähelepanu oma lähedastele. Sa võid taga ajada au, kuulsust, raha, kuid kui saa jääd maailma üksi, siis pole sul eelnevaga paraku midagi peale hakata. Armastage, jagage armastust ja laske endid armastada.

Samal ajal kui toimus pisematele vallakodanikele vastuvõtt, said suuremad lapsed lõbutseda seiklusrajal.

Eelmisest lusikapeost kuni 2017. aasta oktoobrini  on Kared valda juurde sündinud 17 last, kellest osales koosviibimisel 16. Elanike arv on Kareda vallas stabiilselt püsinud aastaid, kui 01.01.2016 oli selleks 596, siis tänu uutele vallakodanikele on see tõusujoones, seisuga 01.10.2017 elanikkond on 605.

Sellise ürituse üheks eesmärgiks on ka väikelaste vanemate kindlustunde suurendamine tuleviku ees. Kõik hea ja positiivne jätkub ka ühinenud omavalitsuses Järva vallas. Õnne ja rõõmu kõigile!

Meeleoluka perepäeva lõpetas ühine pildistamine koos kringli maitsmisega.

Kareda asub uuele ajastule

Head vallakodanikud - täna tähistame Kareda valla 26 ndat sünnipäeva.

On inimesi kes jagavad elu neljaks osaks. Igaüks neist kestab 25 aastat, seda muidugi sinimustvalge stsenaariumi järgi, eeldades inimese eluea pikkuseks 100 aastat.  Ajaarvamise aluseks võtan meelevaldselt Kareda valla loomise aasta 1991, kuigi Karedat on Läti Henriku kroonika järgi mainitud esmakordselt juba aastal 1212 . Esimene osa on siis suuresti lapsepõlve ja teismeea kirjeldus, mis lõppeks sissejuhatusega täiskasvanute maailma. Teine osa keskenduks teemale millega esimene lõppes ning omakorda annaks stardipaugu, mis oleks kolmanda osa põhiteema. Paraku kolmas osa lõpeb juba pensioniga ja neljas väärikas vananemine. Õnneliku juhuse tõttu on valla ja minu enda sünnipäeva kuuks oktoober, kuid mina olen tänaseks saanud läbi enda elu teise osa.

Mida tahaksin sulle soovida meie sünnipäevalaps. Kõigepealt uute mõtete õnne, põhjuste põnevust, arusaamise triumfi, nägemise selgust, ulatumist uue leiuni, rõõmu ja rahulolu nii olnust, olevast kui ka sellest, mis tulemas. Olgu vallakodanikel ja juhtidel loomisrõõmu, rõõmu oskuslikult tehtud tööst – tunnetades meistri hoolt, armastust ja läbimõeldust kõiges. Olgu Sul alati, mida tahaks õppida, mida tahaksid teha, koht, kuhu tahaksid minna, keegi kellega tahaksid kohtuda – et elu iialgi ei seiskuks meie kogukonnas.

Me vajame suuri ja meeldejäävaid saavutusi ja avastusi. Me vajame jäägitut ja kestvat, me vajame ka väikest ja veidrat: vihma vastu aknaklaasi, talvel valget ja karget lund, suve ajal päikest ja romantikat. Kui me vanalt tuttavalt, sissetallatud teelt kõrvale põikame, ootavad meid ees uued algused. Kohtame takistusi, millest ei osanud undki näha. On hirmuhetki, kuid on ka joovastavaid üllatusi. See on uue tee algus, kus lakkamatult avastame uut, mida vaadata, mida teha. See on meie valitud tee, see on Järva vald.

Mulle meeldivad enim tegudeinimesed kui suured sõnameistrid, kuigi üks ei välista teist. Meie valla inimesed on meie väärtus, tänud Teile – kes te olete ehitanud Peetri lasteaeda õuesõppemaja, täiendanud mänguväljakut uute elementidega või toonud liiva liivakastidesse; meile meeldib kirikukellade kaunis heli; meie kant on tuntud filmivõtete kohana – „Ideaalmaastik“, „Karikakramäng“, „Naabriplika“, „Tõde ja Õigus“; kindlasti tuntakse meid kilplaste tegevuste järgi. Panustatud on Müüsleri vabadussõja monumendi korrastustöödesse, Esna vana vallamaja taastustöödele; Peetri Kooli mõisahoonesse on rajatud päevakeskus, lasteaeda tänapäevanõuetele vastav köögipool, on vahetatud lasteaia I korruse aknad ja uksed ning rühmaruumi põrand sai soojustuse ja uue välimuse. Külaseltsid on teinud tänuväärset tööd bussijaamade korrastusel, oma kogukondasid tutvustavate üritustega ja õla alla pannud laatade korraldamisel. Juba on ära tuntavad planeeritavad „virgestusala“ ja lasteaia sissesõidutee. Uue hingamise on saanud valla maja soklikorrus, kuhu mahub nii lasketegevus, noortetuba kui huvihariduse tegevused.

Nüüd on see koht, kus ma vabandan kõigi nende inimeste ees, kellele ma olen tahtmatult oma käitumise/suhtumise/sõnadega haiget teinud. Tõesti, palun vabandust!  Me kõik oleme inimesed ja teeme vigu. Olen alati enda jaoks kõik oma teod selgelt suutnud ära põhjendada- arvestamata, et see, mis minu jaoks on normaalne ja enesest-mõistetav, ei pruugi seda teiste jaoks olla. Seega, veelkord andke andeks!

Lisaks, tahaksin ma siinkohal ka tänada kõiki neid, kes on täna meie rada käinud. Eriliselt veel oma kolleege, kes on minus alati näinud inimest, kes ma olla võiksin, mitte inimest, kes ma kunagi olin. Aitäh, et te olete uskunud minusse enne, kui seda ise oskasin teha!

Tahame olla paremad ja positiivsemad. Ja anname endast kõik, et meie elu teine osa oleks kogukonna areng koos ettevõtlusega. Ettevõtlikkus on eelkõige eluhoiak – sellised inimesed märkavad, suudavad ja hoolivad nii endist kui ümbritsevast. Nad on algatusvõimelised, loomingulised, koostöövalmid, otsustusvõimelised, sihikindlad, julgevad riskida ja vastutada.

Palju õnne meile!

Peetri lasteaed 30

Tere armsad suured ja väikesed sõbrad.

Täna lasteaia 30. sünnipäeva puhul räägin teile ühe väikese loo.

Elab üks mesilane, kelle koduks on Peetri Kooli Lasteaed. Sellel mesilasel on tore oma tarus elada sest temaga elavad üheskoos lõbusad, tegusad lapsed (suured Peetrid ja veidi väiksemad Peetrid) ja veel tegusamad, lõbusamad 8 täiskasvanut. Igal hommikul on tarusse sisenejatel teed puhtad tänu hooldeonule. Tarusse sisenedes tuleb vastu soe õhk tänu heale koostööpartnerile, puhtad ruumid tänu koristajatädile ja head toidulõhnad tänu kokatädidele. Oskame ilusasti rääkida ja sõnu hääldada tänu õpetajatele. Ilusad laulud õpetab meile selgeks muusikaõpetaja ja kena rühi annab meile liikumisõpetaja. Korrashoiu ja heade toitude eest vastutab selles tarus kogu personal koos. Õppeprogrammi õigeaegse läbimise eest vastutavad jällegi meie 4 säravat õpetajat. Mesilase päevad on erilised, kuna tema tarus toimuvad huvitavad tegevused. Iga tegevus õpetab läbi mängu midagi uut ning iga tegevust õpetab eriline õpetaja ja õpetaja abi. Mesilane on väga õnnelik, et tema tarus elavad nii toredad lapsed ning selle eest on ta tänulik tublidele lapsevanematele. 

Mesilasel on nii hea meel, et tal on nii armas, hubane ja sõbralik kodu selle eest tänab ta head lasteaiapidajat Peetri Kooli, Kareda Vallavalitsust. Mesilane tänab südamest kõiki, kes töötavad ja teevad suurepärast, tänuväärset tööd selles tarus. Selline oli väike lugu mesilasest.

«Meie majal pole basseini ega liikluslinnakut, aga unistada võib neistki, valmimas on uus mänguväljak lasteaia väravasse. Peetri lasteaia puhul kehtib vana loosung: kaadrid otsustavad kõik!» see iseloomustab püsivat õpetajaskonda. Olen kuulnud lastevanematelt ütlusi:  «Minu poeg tahab hommikul väga lasteaeda minna ja õhtul ei taha kuidagi ära tulla. Ma arvan, et saladus peitub siinsetes inimestes, kes teevad oma tööd armastusega. Kui oleksin ise veel laps, tahaksin hea meelega selles lasteaias käia. Siinsed lapsed suhtlevad omavahel ka pärast lasteaiapäeva, käivad üksteisel külas, mängivad koos.» on lastevanemad öelnud. Kuulates mida räägivad lapsed: «...ja lisas siis, et ema oli öelnud, et kui ta kodus hea laps on, siis lubab tal lasteaeda minna!»

Lastevanemate tänamiseks ja tänukõnedeks läheks päevi, need tööd ja teod mida kodanikualgatuse raames on korda saadetud, panevad uhkust tundma.

Õnnitlen teid kõiki veelkord lasteaia 30. sünnipäeval. Lasteaia vanus on võrdne laste arvuga loodame, et nii see ka jätkub ning laste arv kasvab. Nüüd aga kingituse juurde. Kingitused on mõeldud nii suurtele Peetritele kui väikestele Peetritele. 

Soovin kõigile kena sünnipäeva pidu!

Järva valla ühinemiskoosoleku kokkuvõte.

Koosolek toimus Kareda Valla Majas 14.08.2017.a osalejad olid kuuest omavalitsusest.

Päevakajalised teemad mida arutati:

1.      Järva valla valimiskomisjoni koosolekust

Lühikokkuvõte: Komisjoni esimeheks valiti Andi Liblikman, asetäitjaks Urve Reinmets, vastuvõtt hakkab olema maavalitsuse 3. korruse saalis. Kõik vallad on oma eelarved esitanud maasekretärile, rahandusministeerium on öelnud, et pole veel kindel, kas iga omavalitsus peab oma vahenditest kandma oma valimise kulud.

2.      Noorsootöö ja huviharidus

Lühikokkuvõte: Pole veel kõiki andmeid valdadest kätte saanud, saadetud tabelid olid korrektselt täitmata. Seekordne tabel oli pigem selleks, et teada saada tulevasi koolitusvajadusi, see tähendab aga, et tuleb veel üks tabel, mis on juba konkreetsem, rahasummade peale üles ehitatud.

3.      Ambla tormikahjude likvideerimine

Lühikokkuvõte: Teha ettepanek JOL toetada Ambla valda tormikahjude likvidderimse kulude katteks 1000.-€ OV kohta. Kohalolijad olid nõus ja edastavad info JOL.

4.      Elektrienergia ostmine

Lühikokkuvõte: Teeme vallavanemate seas küsitluse, siis vaatame, kuidas edasi

5.      Koeru läbirääkimised

Lühikokkuvõte: Kohtusse ei läheks, aga laua taha kutsume. Volikogu esimehed saavad kokku Koeru volikogu esimehega ja lepivad läbirääkimiste käigu kokku.

6.      Valla Sümboolika

Lühikokkuvõte: Kas teha auhinnafond ja kes seda finantseerib. Ei saa ju konkurssi enne välja kuulutuda, kui on selge, kui palju raha selleks läheb. Kui uus volikogu tuleb, siis meil võiks olla eeltöö tehtud ja nad saavd edasi minna.

7.      Põhimäärus

Lühikokkuvõte: See võiks jääda ka uue volikogu teemaks. Juhtkomisjonile välja saata.

8.      Järvamaa Omavalitsuste Liit (JOL)

Lühikokkuvõte: JOL kui organisatsioon jääb alles, kolme osalejaga. Tekib ju 3 võrdse suurusega omavalitsust. Omavalitsustele tuleb nagunii ju teemasid juurde, millelga tegeleda, seega JOLile ju jäävad ülesanded alles.

9.      Järva valla 2018.a eelarve

Lühikokkuvõte: Mõne valdkonna kohta ei ole tagasisidet tulnud, eriti sotsiaalvaldkond. Põhiline, et eelarve juures saaks ühtse loogika põhjal eelarve kokku panna. Eelarved panna kokku nii nagu eelnevalt planeerisite, siis tuleb nad ühtseks sulatada. Teatud asjad on ju planeeritud isegi kuni kevadeni ära, valitsemiskulud saabki hiljem ära korrigeerida. Ka allasutustega sama, tegevus jätkub samamoodi, järelikult peame ka sinna raha planeerima samadel alustel. Saame eelarve nii ära teha, et jätame senised valitsemiskulud sisse ja selle põhjal teeme. Iga vald koostab tasakaalus eelarve ja esitab juhtkomisjonile.

Järgmine koosolek selgub pärast volikogu esimeeste kohtumist.

Vabadussõja Müüsleri lahingu mälestussammas ootab ehitajat

Vabadussõja Müüsleri lahingu mälestussamba vahetus läheduses oleva bussijaamale andsid kohalikud elanikud uue kuue. Köisi ja Müüsleri elanikud koostöös külaseltsiga said tehtud kogukonnale kingituse, et kodukant kaunimaks muuta. 
Paraku peab nentima, et nii ei läinud Vabadussõja mälestusmärgi ümbruse korrastustöödega. Oli see põhjus et tööde ala asub kultuurimälestise kaitsevööndis ja avalikult kasutatava tee kaitsevööndis või suvi ning ehitusfirmadel käed-jalad tööd täis aga vallavalitsusse ei laekunud ühtegi sooviavaldus hankes osalemiseks. Vallavalitsus koguneb 24.juulil kus antud teemaga edasi minnakse.

Hea Kareda valla elanik, külaline, Võidupüha see on meie püha.

Me tähistame täna Eesti rahvaväe võitu Võnnu lahingus 98 aastat tagasi, 23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."

Aasta kõige valgemal ja helgemal ajal vaatame tagasi minevikku ja meenutame tänumeeles meie esivanemate ja kaasmaalaste võitlust ja ohvreid Eesti Vabariigi vabaduse teel. On möödunud 98 aastat Eesti armee võidust Vabadussõjas Landeswehri vägede üle Võnnu ehk Cesise linna all.

Kui mäletame ja mälestame meile vabaduse toonud meeste ja naiste kangelastegusid, siis peame kindlasti mõtlema ka neile asjaoludele, millele toonane võit tugines. Me mõtleme neile ning tõmbame otseseid ja kaudsemaid paralleele tänasesse päeva.

Tänasel pidupäeva eel  on kaks peamist märksõna mis puudutab ka otseselt Kareda valda. Esimene neist on meie valla  jaoks midagi eriti olulist teinud inimeste tunnustamine. Teiseks märksõnaks on aga kindlasti omavaheline suhtlemine ja ühise  „Kareda“ tunde tekitamine. See viimane on minu hinnangul väga oluline. Usun, et nii Kareda kui tulevase Järva valla edukas käekäik on meie kõigi südameasi. Tahan öelda, et meil elavad tõeliselt erilised inimesed. Siirad, tahtejõulised ja kogukonda ning kodukohta armastavad. Kuidas muidu põhjendada kõrgeid tunnustusi, millega vabatahtlikuse edendamise eest meie inimesi esile tõstetakse.

Pakun, et ühiselt tegutsedes ja valitsedes oleme tugevamad ja võimekamad kui igaüks eraldi pingutades. Kui suudame ühiselt murda lähenemise, kus mõeldakse kategooriates “minu probleem” ja “sinu probleem”, siis olen absoluutselt veendunud, et võidavad kõik mängu osalised.

 Ma kutsun kõiki sellele mõtlema. Meile ligi sada aastat tagasi vabaduse ja iseseisvuse kätte võidelnud sõjaväelaste teeneid tunnustati teenetemärkide ja taludega. Aga eelkõige väljendas seda tunnustust kogu Eesti rahva tänu ja austus.

 Just seetõttu on ülimalt oluline et „meie“ tunde teke liiguks küla ja valla tasandilt maakonna tasandile. Ajad muutuvad, ühiskond muutub, väljakutsed muutuvad. Meie suutlikkus nende muutustega kaasas käia on võti elujõulisuse säilitamiseks.

Meile siin, Kareda vallas, meeldib mõelda, et väiksusel on palju eeliseid. „Kõik tunnevad kõiki“  tähendab seda, et kui kellelgi on mure, siis me teame ja saame vajadusel toetada.

Hoiame seda tunnet, see hoiab meid koos ja annab kõigile kindlustunde. See on väärtus, mida rahas pole võimalik mõõta. Hoiame selle väärtust. Ja ühtaegu ka anname endale aru, et koos olema tugevad

 Väljakutseid meil jagub, kuid need ongi lahendamiseks. Olen Kareda valla ja terve meie maakonna osas optimist. Tänan kõiki, kes selle valla arenemisele kaasa aitavad – olgu need tööinimesed või ettevõtjad, poliitikud või ametnikud, arstid, kooliõpetajad ja ehitajad jne.

Mõeldes neile naistele ja meestele, kes võitlesid meid vabaduse,  tänu kellele on meil vabadus ja rahus võimalus süüdata  jaanilõkked.

Lootusrikkalt tulevastele aastatele vaadates võime pidada garandiks vaid rahva usku endasse, pühendumust, koostööd. Kogukond peab moodustama terviku, mitte jagunema üksteise vastu sõdivateks osapoolteks.

Tänasel päeval soovin teile ühtehoidmist, armastust üksteise ja kogukonna vastu, oskust väärtustada ja tahet kaitsta kallilt kättevõidetud vabadust.

Lõppkokkuvõtes saame me olla edukad ja elujõulised vaid siis kui töötame koos ja ühe eesmärgi nimel.

Head võidupüha ja maakaitsepäeva!

Aasta Tegija ja Aasta Uustulnuk

Sellest aga algavat kõik – armastusest ja lugupidamisest iseenda vastu. Pole võimalik kedagi teist teha õnnelikuks. Inimene peab ise tahtma olla õnnelik. Oskama end kiita ja tunnustada ka väikeste asjade eest. Nii sai lausutud aasta tagasi Peetri jaanitulel.

Traditsiooniliselt kuulutatakse Peetri jaanitulel välja Kareda valla Aasta Tegija ja Aasta Uustulnuka tiitel. See traditsioon on kestnud aastaid ning väärikaid pürgijaid tiitlile on piisavalt.

Kõik algab ju sellest kuidas me inimesi väärtustame. Väärtustamine on vastastikune. Püüame käituda teistega lugupidavalt ja ei eelda kõigilt teistelt rohkem, kui iseendilt ja seega ei väärtusta vaid iseend ja oma lähedasi, siis teenime me sellega välja ka nende lähedaste poolse austuse ja väärtustamise. See aga muudab ringi avatuks.

·         Nad on ühed säravamad, õrnahingelisemad ja väljapaistvamad kultuuriinimesed Peetri kihelkonnas. Kollektiiv on üle 20 aasta proovisaali uksi kulutanud, muru trampinud ja lavalaudu tallanud. Osalenud Tuhamägede tantsupeol, peol „Miki läks Piritalt merele“ Esindanud valda traditsioonilisel Järvamaa laulu- ja tantsupeol, alati valmis edendama kultuurilisi tegevusi. Selle aasta raames viidi tuli Peetrist jalgratastega Türile.  Aasta Tegija 2017. See tubli kollektiiv on rahvatantsurühm „Naabriplikad“

·         Nad on karismaatilised julged ja jõulised, pigem vähem sõnu ja rohkem tegusi. Nad on kompetentsed ja teotahtelised tegelema kõigi huvilistega. Treenivad Noorkotkaid ja Kodutütreid. Häid tulemusi on saavutanud meie noored nii kohapeal toimunud võistlustel, kui ka maakonnast väljaspool. Nende eestvõtmisel on Kareda vallas võimalik tegeleda taktikalise laskmisega. Aasta Uustulnuk 2017. See ettevõtlik seltskond on Kareda Taktikalise Tegevuse Liit MTÜ

Vanapaberi kogumise kampaania – „Hoia Eestit“

 Initsiatiiv vanapaberi kogumiseks tuli Kareda Vallavalitsusele põhiliselt lastelt ja nende vanematelt. See on üks tore üritus, mis paneb lapsi ja vanemaid ühise eesmärgi nimel tööle ning aitab samas arendada  keskkonnasäästlikku mõtlemist. Paberi ja kartongi taaskasutamine aitab säästa energiat. Paberi ümbertöötlemiseks kulub vaid üks kolmandik tarbitavast energiast, võrreldes sellega, mis kulub esmase puidukiu baasil paberi tootmisele. Ühe tonni paberi tootmine vanapaberist säästab looduses  ~17 puud.

Peetri Kool on alati osalenud aktiivselt   vanapaberi kogumise aktsioonis, mida siiani korraldas AS Väätsa Prügila.

Sellel aastal oli kampaania korraldaja : Kareda Vallavalitsus

Partner: AS Väätsa Prügila

Osalejad koolid: Ahula Lasteaed-Algkool  42 õpilasega, Peetri kool 57 õpilasega,  Imavere kool 83 õpilasega, Koigi kool 93 õpilasega, Aravete Keskkool 165 õpilasega, Albu Põhikool 59 õpilasega, Ambla Lasteaed-Põhikool 67 õpilasega.

Kampaania reeglid: Kogumise aeg 01.04 – 10.05.2017.a.

Iga omavalitsuse kool korraldas vanapaberi kogumise ja kaalumise omal territooriumil.

Koolide üleantavate koguste üle pidas arvestust ja korraldas veo partner AS Väätsa Prügila.

Auhindade kategooriad:

Parim kool – kogutud vanapaberi kaal jagatakse õpilaste arvuga, osalejatele transport ja piletid Tallinna Loomaaeda.

Tublim õpilane – üldarvestuses kõige rohkem vanapaberit toonud õpilane saab tahvelarvuti.

Iga kooli 10 parimat saavad auhinna – T-särk kirjaga „Hoia Eestit“ ( igast koolist kõige rohkem vanapaberit toonud õpilane lisaks Kareda valla kruusi).

Vanapaberi, mis AS Väätsa Prügilale üle anti, kogumise tulemused:

I koht – Peetri Kool 15 560 kg

II koht - Aravete Keskkool 6480 kg

III koht - Koigi kool 5320 kg

IV koht - Imavere Põhikool 5280kg

V koht – Albu põhikool 4010 kg

VI koht - Ambla lasteaed-põhikool 2800 kg

VII koht- Ahula Lasteaed- Algkool 1390 kg

Kokku kogusid lapsed  40 840 kg vanapaberit. 

Koolide  kaupa 10 tublimat kogujat:

	Peetri	Aravete	Koigi	Ahula	Imavere	Ambla	Albu
1	4390 kg	3500 kg	763 kg	540 kg	934 kg	761,8 kg	Laste koguseid eraldi ei saadetud
2	2265 kg	600 kg	320 kg	105 kg	598 kg	704,8 kg
3	2034 kg	480 kg	150 kg	102 kg	598 kg	375 kg
4	968,3 kg	100 kg	145 kg	24 kg	508 kg	371 kg
5	770 kg	100 kg	120 kg		257 kg	243 kg
6	550 kg	100 kg	80 kg		231 kg	182 kg
7	414 kg	100 kg	80 kg		169 kg	174 kg
8	414 kg	100 kg	80 kg		160 kg	91 kg
9	390 kg	100 kg	60 kg		160 kg	67 kg
10	370 kg	100 kg	60 kg		121 kg	67 kg

Kui mulle tutvustati ideed, korraldada Peetri koolis vanapaberi kogumise kampaania , tekkis kohe mõte seda ideed ka teistele valdadele pakkuda. Samal päeval oli Väätsa Prügilas koosolek, kus saigi mõte lendu visatud ja kuna huvi oli suur, oli õhtuks saanud Peetri kooli vanapaberi kampaaniast tulevase Järva valla kampaania. On uskumatu, et lapsevanemad koos lastega panustasid nii palju vaba aega, et lastele paberit koguda, pole lihtne kokku korjata nii suuri koguseid. Sai endalgi antud panus Peetri kooli jaoks, kui hindasin oma koguse 100kg kanti, siis tegelikkuses oli see napilt 65 kg. Kaks last Peetri koolist kogusid üle 2 tonni vanapaberit, üks laps Aravete Keskoolist 3,5 tonni  ja kõige suurema koguse tõi üks laps Peetri koolist - ligi 4,5 tonni. Kampaania võib lugeda igati kordaläinuks. Vähemalt Kareda vallas tassiti ka soovi avaldanud eakatel toast vanapaber ära, mille üle väga rõõmus oldi. Eks seda paberit ikka aja jooksul koguneb ja hea kui keegi lihtsalt järele tuleb.

Kampaania korraldajana otsustas Kareda Vallavalitsus, et laste nimesid ei avalikustata, kuna meil puuduvad lastevanemate nõusolekud.  Üritus kõnetas nii lapsi kui lapsevanemaid, seda näitas kogutud vanapaberi kogus.

Traditsiooniline üritus võiks jääda kestma, olgu selle korraldajaks siis AS Väätsa Prügila, Järvamaa Omavalitsuste Liit või loodav Järva vald ning Keskkonnaamet ei kipu enam selliseid ettevõtmisi toetama.

Vanapaberi kogumise kampaania teenib ka õilsat eesmärki, nimelt säästab 70 kg vanapaberit ühe kasvava puu. Seega päästeti möödunud vanapaberi kogumiskampaania käigus 583 puud.