teisipäev, 25. veebruar 2014

Vabariigi sünnipäev

Austatud vallakodanikud. Me pühitseme täna Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva, meil kõigil on ülev tunne, et oleme säilitanud omariikluse ja oma keele – eestikeele. Hea on elada Eestimaal, ka Järvamaal ning Karedal me oleme vabad ja vabadusel on hind. Me võime tulla ja minna, võime siseneda ja väljuda kunas soovime. Uste avamine ja sulgemine on küll üks ja sama liigutus, ent sootuks erinev protsess. Seega on alati keeruline küsimus, mida toob kaasa uue ukse avamine või vana sulgemine. Õpilastele liigse kaitsesüsteemi ja õiguste loomine muudab haavatavaks ja rünnatavaks õpetajad, ent võib tekitada pingeid ja väärarusaamasid ühiskonnas. Avalikkuse arvamuse eelistamine võib riivata südametunnistust ja positsioneerimine kellegi poolt võib tekitada kuvandi, nagu oldaks teise vastu. Ühise keele leidmine on kunst. Me räägime omavalitsusreformist juba aastaid kuid ühinemised on visad tulema. Ühise keele leidmine on ainuvõimalik tee, mis aitab Eestil areneda ja edasi liikuda. Niisamuti peaksid omavalitsused leidma ühise keele koostööks ja ühisturunduseks, et maakond oleks kompaktsemalt ja jõulisemalt esitletud ning atraktiivne turistidele ja investoritele. Ka Peetri koolil koostöös hoolekoguga on otsustada ukse avamise või sulgemise protsessis - kas keskenduda alg- või põhiharidusele. Niisamuti põhihariduse osas tekib dilemma väikese omavalitsuse jõudude ja jätkusuutlikkuse osas pidada väheste vahenditega kooli üleval, mille all kannatab eelarve ja kvaliteet või minna ümberkorralduste teed. Lõppeks saame olla edukad vaid siis, kui hakkame kõnelema, ükskõik, kas ühes või mitmes, aga peaasi, et SAMAS keeles! Üks vald saab olla täpselt nii tubli kui tublid on tema kodanikud. Lugupidamist ja hoolimist näitasid oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimised, mil valimisaktiivsus oli suurem kui neli aastat tagasi. Meie vallas on tublid inimesed, kes oma igapäevatoimetamiste kõrvalt jõuavad tegeleda sportimise ja taidlusega. Üks osa neist sai tunnetada ülevaid hetki üldlaulu- ja tantsupeol koondnimetusega Ühes Hingamine Mis on üheshingamine? Kas üheshingamine on see, mis paneb külaseltse kokku tulema ja küladepäevi pidama või ühe lugupeetud ja armastatud õpetaja Peetri koolis paarkümmend aastat eesti keelt ja kirjandust õpetama? Vastuse sellele küsimusele leiab kindlasti igaüks enda seest. On see ühtekuulumine või üheshingamine, aga üks on kindel, et meie oleme sellest tundest nakatatud. Küsimus jääb, kuidas seda oma vallas levitada? Tühjaks on jäänud meie külad ja talud, jätkuvalt oleme elanike arvu poolest väikseim omavalitsus Järvamaal. Sügav kummardus kõigi ettevõtjate ees, kes on suutnud püsima jääda ja annavad tööd ka piirkonna inimestele.Vaatan austusega neid noori inimesi, kes vaatamata ahvatlustele on oma iidsele-uudsele Karedale truuks jäänud. Meil ei ole sellised võimalusi kui suures linnas, aga meil on puhas õhk ja kaunis loodus, lasteaed ja koolid ootavad lapsi. Tundub, et endiselt on veel vaid puudu tordi pealt kirss, mis tooks meie valda juurde tegusaid inimesi, et areneks ettevõtlus ja inimestel oleks tööd. Sellest sõltub meie kõigi heaolu.Täna saame loota sellele, et me ise kasvatame neid inimesi, noori kaasates - kes tunnevad huvi oma koduvalla tegemiste vastu. Lastes, noortes peitub meie valla potensiaal kui nemad on tegusad on ka vald tegus, selles vastuses oli üks noor inimene vastanud kõigi noorte nimel, siis mina ütlen vallavalitsuse nimel teile aitäh. Me oleme uhked oma valla noorte üle, kes peavad oluliseks selliseid väärtushinnanguid. Õppige, saage rikkamaks erinevate kogemuste läbi ja tulge tagasi oma koduvalda neid meiega jagama. Head vallakodanikud, meie kõigi ülesanne on hoida täna rattad veeremas nende võimaluste piires, mis meil on ja nii hästi kui oskame. Sellele saab kaasa aidata iga vallakodanik. Kui me kõik koos pingutame kogudes ühte head mõtted ja teod, siis me saame sellega hakkama. Soovin teile head vabariigi sünnipäeva ja ilusat, lootusrikast homset.

kolmapäev, 12. veebruar 2014

Mõtisklusi kooli tugiteenustest

Hariduselu ümberkorraldamine haridus- ja teadusministeeriumi poolt saab takistuseks väikekoolide õppekvaliteedi säilimisel ja koolielu arendamisel. Kaasava hariduse ideoloogiast lähtuvalt ei ole tänapäeva kooli ja kvaliteetset haridust enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. Riik on lükanud koolide tugispetsialistide - logopeedide, psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide - palgakulud täielikult omavalituste õlgadele. Töonäoline on, et hulk erivajadustega lapsi jääb edaspidi ilma vajaliku abita, kuna kõhna rahakotiga omavalitsused ei suuda eripedagooge rahastada. Samas on riik loomas igasse maakonda hariduslike erivajadustega laste tarbeks RAJALEIDJA nn teise tasandi nõustamiskeskust. „Praxise uuringu põhjal eelistavad koolide ja lasteaedade juhid ning õpetajad, et tugispetsialistid töötavad nende asutuses. Miks eelistatakse riiklikult toetada just teise tasandi nõustamist? Kuidas motiveerida koole kaasama erivajadustega lapsi tavaõppesse, kui seda täiendavalt ei rahastata?“ tekivad küsimused. Suheldes naabritega on jäänud kõlama eelkõige vajadus esimese taseme nõustamise järele.Väikekooli pidajana võib nentida, et haridusministeeriumi poolt läbi surutud muudatused võivad tuua kaasa olukorra, kus paljud koolid ei suuda enam erivajadusega lapsi piisavalt toetada. Varajane märkamine on lapse tuleviku seisukohalt väga oluline ning sellepärast ongi igasse maakonda loodud nõustamiskeskused , Järvamaal on selleks KENK, mis aitab vanematel, lasteaedade ja koolide õpetajatel tekkinud muresid lahendada. Kui küsida, mida õppenõustamine tegelikult tähendab, siis kõige lihtsamalt selgitades on see lapse kasvamise ja arengu toetamine. Kui lapsel on probleeme õppimisega, kodused suhted ei laabu ning lahendust ei oska leida enam ei vanemad ega ka õpetajad, siis ongi aeg nõustamiseks. Mis saab KENK-st lähitulevikus, siiani said lastevanemad ja kõik teised täiskasvanud keskuses nõu küsida logopeedilt, eripedagoogilt ja psühholoogilt. Õppenõustamiskeskuse prioriteediks on algusest peale olnud hariduslike erivajadustega laste varajane märkamine. See tähendab keskendumist tööle lasteaedadega ja koolide algklassiosaga. Üldisemas mõttes on erivajaduse varajane märkamine ja sekkumine terve nõustamise süsteem, mis hõlmab nii hariduse kui sotsiaalvaldkonda ja mille olulisteks märksõnadeks on tugiteenuste kättesaadavus, lähedus ja teenuste mitmekesisus. Õigeaegne hariduslike erivajadustega lapse märkamine ja vajaliku tugiteenuse võimaldamine on juba varases eas on eriti olulise tähtsusega. Teadlik tegutsemine erivajaduse ilmnemisel on vajalik eeldus, et tagada lapse võimalikult positiivne areng. Lootus on, et uuest riiklikust nõustamiskeskustest - RAJALEIDJAST tuleb läbimõeldud riikliku haridussüsteemi osa, mis tagaks stabiilse tugiteenuste kättesaadavuse igas maakonnas. On jäänud kõlama, et ministeeriumis tegeldakse käesoleval ajal muu hulgas ka sellega, et õppenõustamiskeskused haridusseadustikku sisse kirjutada. Ja siin tulevadki õpetajale appi tugispetsialistid, kelle vajaduses koolis ei kahtle ilmselt keegi. Tugispetsialistide teise tasandi rahastamine ei ole enam täielikult KOV õlgadel, kuna väiksematele koolidele toimub see soodushinnaga kuid kogu esmatasandi tugiteenuste tagamise koorem täies mahus omavalitsuste õlgadele. Esmatasandi tugiteenuste ostmise võimalus õpilastest kaugele jäävatest keskustest ei ole kindlasti parim lahendus, pigem on see suur tagasiminek võrreldes praeguse olukorraga. Niimoodi seatakse omavalitsused järjekordsete raskete valikute ette. Kas püüda säilitada saavutatud taset tugispetsialistide näol ja leida nende tööjõukulu katmiseks oma napist eelarvetest lisaraha või loobuda hädavajalikest investeeringutest õppekeskkonda, uute lasteaiakohtade loomisest või lasteaiaõpetajate palga tõusust. Ei hakka siia sisse tooma hariduse alarahastuse teemat üleüldisena kuid vaid ühe näitena õppekirjanduse ja investeeringute mahud tooks esile. Reaalsus näitab seda, et 2014.a konkreetselt Peetri koolile on riik näinud investeeringuteks ette 943.-€, mis teeb igakuiseks mahuks 78.58 € või õppekirjanduse/vahendite soetus 2337.-€, mis teeb õpilase kohta 57.-€ Hea on tõdeda, et enamik maakonna koolidest ja lasteaedadest on kasutanud KENK-i abi, see näitab, et nõustamiskeskus on saanud hästi hakkama ning selline tugiteenuseid pakkuv asutus on väga vajalik. Tugispetsialistide nappus nii meie maakonnas kui ka kogu riigis on suur probleem ning igasse haridusasutusse ei ole lihtsalt võimalik vastavat spetsialisti tööle võtta.

esmaspäev, 10. veebruar 2014

Mõeldes noortele

Juba varasest elueast peale mõtlevad inimesed oma tuleviku ameti peale. On palju asju, millega tuleb arvestada enne kui otsus tehakse. Kõige olulisem on teada, millest ise huvitutakse ning milline amet on jõukohane. Selleks tuleb nooremas eas tegeleda mitmete asjadega. Näiteks käia erinevates huvialaringides , tegeleda spordiga ning võtta osa paljudest üritustest ja tegevustest, kus tutvustatakse erinevaid võimalusi. Selle käigus kujunevad välja omad eelistused ja saadakse teada mis üldse huvi ei paku. Avaliku ruumi planeerimisel peab omavalitsus arvestama laste ja noorte liikumise ning tegevustega. Laste jaoks on tähtis, et tänavad, teed, rohealad, spordi- ja vabaajarajatised oleksid turvalised, puhtad, valgustatud ning ligipääsetavad. Koolide juures võiks laste arvates olla ülekäigurajad. Lapsed moodustavad Eesti elanikkonnast pea viiendiku. On oluline, et kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel arvestataks laste ja noorte arvamustega. Laste igapäevaelu ja kohaliku elukorraldusega seotud ootuste ning mõtete väljaselgitamiseks oleme algatanud küsitluse millistes huvialaringides noored sooviksid osaleda. Neile meeldiks, kui avalikus ruumis oleks rohkem mänguväljakuid, jalg- ja jalgrattateid, matkaradu, skateparke ning seiklusradu. Vastukaaluks surmigava maaelu müüdile pakutakse Kareda vallas õpilastele nii palju tegevusi, et huvilised ei jõua kõigist ringidest ja trennidest lihtsalt ajapuudusel osa võtta. Peale kooli huvialaringide tegutsevad Kareda valla majas veel viis huvialaringi: maadlusring mida juhendab Taavi Tikerpalu, lauamängude ring juhendajaks Arvo Orlovski, korvpalli juhendab Kalev Teder, aeroobikaga tegeleb Pille Raudsepp ja rahvatantsu juhendab Anneli Karma. Osalejaid ringides kokku 66, aktiivsemad võtavad mitmest ringist osa. Läbirääkimised käivad juhendajatega kes on valmis alustama märtsis laste tantsuringiga kuhu oodatakse nii lastaia- ja koolilapsi kes on huvitatud muusikalisest liikumisest. Lapsed on võimete poolest väga erinevad – ühed on andekad ühel, teised teisel alal. Ringijuhendajad aitavad meie võsukeste erilisust avastada ja nende tugevaid külgi arendada. Rahvamaja tööks on elanikele meelelahutussündmuste korraldamine, rahvakultuuri arendamine ja huviringide tegevuse koordineerimine. Eesmärkidena organiseerida huviringide tegevuse jätkamist, uute suundade ellukutsumist ja heatasemelise töö korraldamist. Toetada huviringide iseseisvumist MTÜ, seltsingute, seltside jms näol. Osaleda valla ühtse huvitegevuse valdkonna korralduse väljatöötamisel. Toetada ringijuhtide kvalifikatsiooni ja professionaalsuse arendamist ja huviringide omaalgatuslike projektide teostumist Perekonna heaolu on tervik – lapse heaolu on seotud vanemate heaoluga. Kohalikul omavalitsusel on laste heaolu ja huvialategevuse korraldamisel vastutusrikas roll – toetades vanemaid, pakkudes erinevaid teenuseid nii lastele kui vanematele, toetab omavalitsus ka laste heaolu.

teisipäev, 4. veebruar 2014

Roosna-Alliku vallajuhid väisasid Kareda valda

Aasta lõpul võõrustasid Roosna-Alliku vallavolikogu esimees Aivar Tubli ja vallavanem Peeter Saldre Kareda valla esindajaid tutvustades oma valda läbi erinevate kultuuri-, vabaaja- ja haridusobjektide. Heade praktikate kaardistamiseks otsiti välja võimalikult erinäolised koostöövormid, mis kahe naabruses asetseva omavalitsuse vahel esineb. Eile võttis Kareda vastu Roosna-Alliku esindajad, kellele tutvustati kohalikule omavalitsusele kuuluvat haridus- ja kultuurivõrgustikku. Ikka selleks, et saada võimalikult täpset ja mitmekülgset infot, kuidas koostööd arendada ja leida ühisosa kahe valla vahel. Ringkäiku alustati Peetri Koolist, mida tutvustas volikogu esimees ja ühtlasi koolijuht Janno Nau. Edasi siirduti Kareda valla maja ruumesse, kus tehti põhjalik ülevaatus ruumide hetkeseisukorrast ning tutvustati tulevikuvisioone. Kaardistati, milliseid koostöövorme kasutatakse, mis on erinevate organisatsioonide tugevused ja nõrkused, probleemid ja positiivsed tulemused. Käsitleti ka haldusreformi teemasid, osapooltele jäi arusaamatuks, mida peetakse eesmärgiks: kas eesmärk on, et haldusreform ükskõik mis kujul tehtud saaks ja on tähtsusetu, mis pärast suuri muudatusi saama hakkab? Valla kohustus on tagada oma omavalitsuses avalikud teenused ja nende kättesaadavus kõikidele kodanikele. Oldi arvamusel, et igati tuleb soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd, mis võib viia ka vabatahtliku liitumiseni. Lepiti kokku, et kohtumised Roosna-Alliku ja Kareda valla vahel jätkuvad, fookus on suunatud halduskoostöö rakendamisele, muudatuste juhtimisele, meeskonnatöö arendamisele, kaasamisele ning ühiste teenuste/tegevuste rakendamisele tulevikus. Selleks korraldatakse vastavatele omavalitsuste spetsialistidele ( haridus, noorsootöö ja sport; sotsiaal ja tervishoid) kokkusaamisi-arutelusid ja jätkatakse omavalitsuste juhtide perioodilist kokkusaamist.