reede, 24. veebruar 2017

Riik kui inimene

Hea Kareda valla rahvas, külalised!

Täna on meie kõigi sünnipäev, Eesti Vabariigi 99. sünnipäev. Iga aasta meie riigi teekonnas on ainulaadne ja tee on tagasivaatamiseks piisavalt pikk, käänuline ja väärikas. Eesti sünnipäev on iga eestlase ning Eesti sõbra jaoks erilise tähendusega sündmus.

Eestlane peab tagasihoidlikkust vooruseks, meile pole kombeks liigseid sõnu teha. Ometi on kodumaa sünnipäev aeg, mil me laseme sinimustvalgel rõõmul vabalt lehvida. Imetleme oma lippu ja mõtleme sügavatele tähendustele nende värvides.

Tuntud filminäitleja Charlie Chaplin märkis oma 70. sünnipäeva kõne viimases osas, et vaidlused on väga vajalikud, sest “isegi tähed põrkuvad üksteisega, moodustades uusi maailmu.”

Nii ongi. Eesti on alati olnud arvamuste paljususe üle uhke. See on midagi, mis on meile vabadusega kaasnenud. Kas on siis vaja iga arvamust, mis meie endi omaga kooskõlla ei lähe tõlgendada rünnakuna? Kas on vaja otsida välja öeldud ideedes vigu või siis hoopis võimalusi?

Nõnda eestlaseks olemise ja Eesti praeguse olukorra üle mõtiskledes küsisin endalt, et ehk ma reageerin üle ja see kõik käibki eestlaseks olemise juurde. Küsimus on võrdlemisi keeruline, seega otsustasin võtta eeskujuks maailma ajaloos tuntud poliitikud ja küsida abi tähtedelt.

Seega lõin ühele toredale veebiküljele sisse sünniaja 24. veebruar, justkui oleks Eesti kalade tähtkujus sündinud inimene.
Muide, samal päeval aastal 1582 kehtestas paavst Gregorius XIII gregooriuse kalendri, mida kasutame praegugi. 24. veebruaril aastal 1786 sündis saksa antropoloog, kirjanik ja akadeemik Wilhelm Grimm, aastal 1955 aga USA ärimees Steve Jobs, kes kinkis maailmale Apple'i ja Pixari kontsernid.

Näib, et Pearu ja Andrese moodi vastandlikkus on eestlasele üsna omane, sest ka kalade tähemärki kujutatakse sageli vastassuunas ujuvate kaladena. See pidi viitama tähemärgi esindajate iseloomu vastuolulisusele. Nad olevat ka läbinägelikud, emotsionaalsed ja altid muutustele. Astroloogid usuvad, et sündmused kalade elus kipuvad korduma, on need siis positiivsed või negatiivsed.

Seni tundub tõele vastavat. Eestlaste läbinägelikkus tõi võidu meile Vabadussõjas, meie emotsionaalset poolt kajastavad laulu-ja tantsupeodki ja meie valmisolek muutustele väljendub meie e-teenustes. Nendega oleme jõudnud nii kaugele, et tuludeklaratsiooni esitamine võtab koos sisse-ja väljalogimisega aega maksimaalselt kaks minutit. Ei mingit paberite kuhjaga järjekorras seismist nagu paljudes teistes riikides.

Korduvatest sündmustest rääkides, siis meil on oma traditsioonid. Oleme kiivad neid hoidma, aga Eesti ajaloost leiab ka piisavalt olukordi, kus üksteisega rahuolematuse reha otsa on astutud mitu korda. 

Kalasid iseloomustavat ka kalduvus unistamisele, müstikale ja kunstile. Leiab piisavalt näiteid ka nende kohta, laske mõte lendu!

Oletame, et eelpool kuuldu võrdub teie jaoks täieliku jamaga. Olete selline kahe jalaga maa peal olev inimene. Ehk isegi tüüpiline eestlane enda mõtetes, keegi, kellele meeldivad............... numbrid. Sellised üsna üheselt mõistetavad väärtused, kas pole. Hästi.

Numeroloogid on välja arvutanud, et sünnihetkega 24.02.1918 inimese elutee number on 9.

Need inimesed olevat sünnipärased liidrid ja seda Eesti nii mõneski mõttes maailmas ka on. Võtame vastutust isegi siis, kui ei peaks. Unustame küsida abi, kuigi vajame armastust ja hellusi nagu teisedki. Unustame enda eest hoolitseda. Nii meid kauaks ei jätku.

Sellise elutee numbriga inimesed võivad tunda ka, justkui poleks neid kellelgi vaja või nad peaksid kandma oma vanemate vastutust. Raske on minevikust lahti lasta.
Hingehaavasid ravivad kirjutamine, helilooming, kunst ja ka õpetamine. Kas pole need ka valdkonnad, kus Eesti on maailmas tuntud?
Elu õppetunniks on üheksatel numeroloogide arvates teha head midagi vastu ootamata. Olla parem inimene.

See ei tähenda, et peame põdema sõltuvushaigust nimega „rohkem ja tõhusamalt“. Vastupidi.
On aeg olla oma riigi üle uhked ning õnnelikud. Tuletada meelde, mis on meile tähtis, mille nimel me end vabaks laulsime, ning ütelda julgesti, et armastame oma maad ning olla üksteise vastu head.

Headus on elu ja ka riigi kestvuse juures väga oluline. Kas suudaksime olla õnnelikud, saaksime arvestada teistega, usuksime helgemasse tulevikku vähimagi võimaluseta headusele?
Lahke meel, sõbralikkus ja tähelepanelikkus ehk sünniga kaasa saadud omadus olla hea on see, mis hoiab meid koos, mis tagab tuleviku perekonnale ja ka riigile tervikuna. See annab tunde, et keegi on meie jaoks olemas, et me ise oleme vajalikud.

Olla iga päev natuke parem tähendab tähelepanu jagamist detailidele. Igapäevaseid väikseid heategusid nagu lahke, siiras naeratus vastutulijale või head soovid 
hilisõhtuses vahetuses olevale toidupoe müüjale. Lihtsalt seepärast, et nii tundub õige.

Nagu tundub õige tänaval kukkunud inimesest mitte mööduda ega tema üle naerda, vaid küsida, kas temaga on ikka kõik korras või vajab ta abi. Kui muidu ei saa, siis salamisi lootes, et kunagi keegi asub appi enda pere liikmele.

Oleme üks riik, üks rahvas. Kõik olulised ja erilised. Märkame seda. Jälgime oma suhtumist. Teadlikult päeva jooksul oma suhtumist jälgides avastate õhtul kokkuvõtet tehes, et inimesed olid justkui rahulikumad, maailm tundus helgem ning tuju õhtul parem kui tavaliselt.

Öeldakse ju, et õnn seisneb selles, et muudad seda, mida saad – kas olukorda või suhtumist.

On palju, mida saame kohapeal ise ära teha. Ja on otsuseid, mille puhul jääb meil kas juubeldada või imestada. Viimane on märksa tervislikum kui vihastamine.
Soovin meile kõigile tarkust, enesekindlust, rõõmsat meelt ning – kaunist Vabariigi aastapäeva!




teisipäev, 14. veebruar 2017

Teekonda alustaval laeval on ka Koeru jaoks ruumi



Nii nagu on valitsus kiitnud heaks kuue liituva omavalitsuse baasil tekkiva valla, on valitsus ka otsustanud Koeru valla Järva vallaga sundliita. 
Praegu käivad veel viimased ettevalmistused, läbirääkimised liitumislepingute ja investeeringute üle. Õige pea on otsad kokku tõmmatud ja sellega valmis laev sadamast lahkuma. 
Veel 2016. aasta lõpuni oli meeskonnaliikmeid seitse. Olen veendunud, et kümne kuu jooksul olid seitsmel vallal konstruktiivsed ning sisukad läbirääkimised. Meid kõiki ühendab tugev järvakate identiteet ja ühised väljakutsed, mis on sarnased ka Koeru vallas.
Praegu on Koerul tõesti viimane võimalus koerused maha jätta ja laeva astuda. Või tahavadki nad olla kaasreisijad, kel puudub võimalus teekonna osas kaasa rääkida? 

Kogenud omavalitsusjuhtidele ei tohiks tulla üllatusena, et ühinemine võluvitsana elanike arvu ei kasvata, aga oskuslikult majandades ja liitumise efekte ära kasutades on tulemused vägagi võimalikud. Haldusreformi eesmärgiks on seatud suuremate ja võimekamate omavalitsuste teke, misläbi elanikud saavad paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid. Tulevases Järva vallas elab aasta alguse seisuga 7114 inimest, millest ilmselt piisab kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste ja ka teataval määral investeerimisvõime tagamiseks. Kindlasti on suurusefektil omad positiivsed ilmingud majanduses, Koeru valla liitumisel oleks meid 9225.

Praegust valdade vahel toimivad noorsootöö-, sotsiaal-, ühistranspordi- ja majandusvõrgustikud. Koos korraldatakse olulisi avalike teenuseid nagu ühistransporti, veemajandust, jäätmemajandust, tervishoidu, peetakse spordi- ja kultuuriüritusi. See kõik loob hea eelduse edasiseks koostööks.
Piiride joonistamise asemel tuleks mõelda piirkondade ühisele toimetamisele ühtses struktuuris. Me ei sea eesmärgiks efektiivsust ja mastaabiefektist kokkuhoidu, vaid keskendume lisandväärtustele :tugiteenuste koondamisele, dubleerimise vältimisele, kohaliku omavalitsuse põhiülesannete täitmisele ning ametnike spetsialiseerumise parandamisele. Üldvalitsemiskulude vähendamine eelarves võimaldab suunata rohkem rahalisi võimalusi kohaliku elu korraldamisse.

Ühinemise käiguse ei lõhuta ühtegi hästi toimivat süsteemi ega teenust. Ühinenud omavalitsus on võrgustikupõhine omavalitsus, milles erinevad asulad toetavad üksteist. Me ei saa lubada, et tavakodaniku jaoks midagi halvemaks muutuks, nii jäävad praegustesse vallamajadesse teenuskeskused ning teenuspunktid, kus ametnikud muredele lahendusi otsida aitavad.

Koeru tembutamine on tekitanud palju küsimusi, millele on teistel raske vastata. Mis saab edasistest koostööst, paljuski sellest toimub külade-kogukondade ja kolmanda sektori tasandil. Kaitseliidu tegevus Kareda-Koeru rühma koondustel pole vahet, kas kodutütred-noorkotkad, naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased on Koeru või Kareda vallast, ja ilmselt ei liigu ka Koeru keskkool Kareda vallast sinna käivate laste jaoks füüsiliselt kaugemale, küll aga tekitab see teatavat ebakindlust lapsevanemates ja ka ühisprojektide rahastajates.

Valitsuse neljapäevase otsuse valguses hajus hirm Koeru maakondliku kuuluvuse osas. Kõik muutus mõnevõrra lihtsamaks. Kuue liituva omavalitsuse jaoks olekski väga lihtne jätkata senise protsessiga ning Koeru koerusi ignoreerida. Seda enam, et senistest aruteludest Järva valla kultuuri-, spordi-, noorsootöö-, sotsiaal-, ühistranspordi- ja majandusvõrgustiku teemadel on Koeru kõrvale jäänud.
Olen siiski seisukohal, et vallajuhid peavad oma rahva eest vastutuse võtma, nägema tervikpilti ning olema valmis kompromissideks ja vastutuseks kogukonna, naabrite riigi ees. Võimalused Koeru ühinemiseks Järva vallaga on veel olemas. Nõustun arvamustega, et turvalise ja stabiilse kogukonna arendamisel on määrava tähtsusega sotsiaalne suhtlus ja koostöö. 

Eeldused on selleks olemas, sest vallarahvaga Koeru vallajuhtidel küll vedanud. Nad on andekad ja võimekad kodanikud, kellel on tegutsemistahet, aktiivsust ja märkimisväärne sotsiaalne potentsiaal, mis leiab kindlasti rakendust Järvamaa muutmisel paremaks elukeskkonnaks meile kõigile.