laupäev, 27. detsember 2014

Oleme õigel teel



Jõuluaeg on lugude rääkimise aeg. Nii seob ka minu tänast mõttekäiku lugu, mida toetab ka pealkirjas välja toodud lause – oleme õigel teel, armas Kareda valla rahvas. Kas see lugu vastab ka tõele, seda ma ei tea. Igatahes oleme Järvamaa väiksem omavalitsus ja püüame üheskoos tõestada, et väike saab olla tubli. 
Üks mu hea sõber hakkas jõulude ajal mõtisklema jõululoo tähenduse üle oma elus, mida püüdsin ka ise edasi arendada. Kareda valla kodulehel ilutseb hüüdlause: „Iidne ja uudne”, see peegeldab traditsioone ning usku pidevasse muutumisse ja muutustega kaasas käimisele.
Üldine elutempo on kiireks läinud ja hoolimatus ligimeste suhtes veelgi suuremaks. Kahjuks ei märgata, kui tahtmatult kellelegi haiget tehakse, on unustatud, kui suur vägi on sõnal, selle ütlemisel ja ütlemata jätmisel. Enamasti kasutatakse sõna praegusel ajal millegi mahategemiseks, kiitust nii naljalt ei jagata. Sama on tähelepanuga, mõnel inimesel ei ole rohkem vaja, kui vaid olla märgatud. Ta tahab tunda, et ta on üks meist.
Püüame ikka võtta teid oma otsuste eest vastutavate täiskasvanutena. Samas on võib-olla lapselik loovus, tähelepanuvõime ja kompromissitu ausus midagi, millest me kõik õppida võiksime. Nii meenub laps Hans Christian Anderseni muinasjutus, kes esimesena ütleb välja ilmselge tõe: „Kuningas on alasti!”
Viin oma mõttekäigu pisut uutele radadele. Mõeldes selle hea sõbra loole olin ma, tulles eelmisel aastal Kareda valda juhtima,  endastmõistetavalt veendunud, et kõik vallakodanikud toetavad valda ning üheskoos viime valla kõrgemale tasemele. Siinkohal tänusõnad heale kolleegile. vallasekretär Helju Plukkile, kel on alati jätkunud aega ja soovi, mõnikord ka meeletute mõttearendustega kaasa tulla.
Aga kas see on nõnda endastmõistetav, et hilisema etapi maailmamõistmine peab tingimata olema kuidagi kõrgemal tasemel.
Tuleme vahepeal reaalsusesse, igat teemat, mida puudutada, jõuame ikka ja ikka jälle rahani.
On olnud hulk inimesi, kes on panustanud oma aega ja ressursse, et meil Karedal oleks samaväärsed võimalused teiste kogukondadega võrdselt areneda. Me oleme kirjutanud hulganisti projekte ja saanud ka täiendavaid ressursse. Me oleme väga tublid käsitöö- ja rahvakultuurialaste õpitubade korraldamises, mille eestvedajad on olnud Terje Kuusmann ja Helena Siiroja. Peetri kooli köögi ja nõudepesuruumi rekonstrueerimine Ettevõtluse Arenduse SA poolt koos omafinantseeringuga ~ 37000 euro eest teeb meele enam kui rõõmsaks. See oli ka möödunud aasta suurim rahaline investeering Kareda valda, projekti vedas Valdur Permanson. Läbi Vabaühenduste Fondi ja Šveitsi vabaühendusfondi on Kaidi-Ly Välb MTÜ Läbi Tähevärava kaudu toonud ressursse nii Peetri kooli „Nõustamisteenuse tagamine kodukohas“ raames, kui „Nähtavaks muutmine läbi kommunikatsiooni ja koostöö“. On korrastatud vallale kuuluvaid hooned ja siinkohal tooks esile Tõnu Taali, kes aktiivselt ajab Kareda küla asja ning kelle juhtimisel MTÜ Karessen panustas Esna vana vallamaja veranda rekonstrueerimisse. Kindlat kohta uudistekünnistes hoiab jätkuvalt üleval ka „Naabriplika“ filmitegemised meie valla mail. Getter Klaasi poolt juhitud MTÜ Energia- ja Tervisekeskus on kirjutanud mitmeid projekte toetamaks Kareda valla lapsi ja noori. Viimasena hangiti „aktiivne mängutuba“, kus lapsed saavad osavuse ning kiiruse abil üksteisest mõõtu võtta. Peetri Rahvamaja on korraldanud kaks suurepärast laata: kevadlaat Esnas ja sügislaat Peetris, mis tutvustas valda paarituhandele eestimaalasele. Siinkohal tänud Pille Raudseppale, Marko Edingule, Erko Einmannile, Birgit Itsele jpt. loetlematutele tublidele abilistele. Suvel valmis  Kareda valla majas jõusaal, mis sai teoks tänu tublidele ja töökatele inimestele nagu Margus Jätsa, Hillar Anton jne. Kogukonnas on väga tublisid ja aktiivseid seltse, kelle tegemised on jõudnud sel aastal valla piiridest kaugemale. Tänusõnad Esna Küla Seltsi eesvedajale Ene Mikkule, kes on tuntud eriti viimasel ajal kui Naabriplika majaemand; Viru Küla Seltsile, mida juhib Anneli Piirsalu - Öötla mõisa töökas, tegevusrohke aasta ei ole kellelegi märkamatuks jäänud. Jõulukuu tänusõnad ka Jaanus Tammistele, kelle panus Järva-Peetri kiriku renoveerimisse on tõeline pärl. Ei hakka üles lugema, toon vaid paar märksõna, sest teod kõnelevad rohkem kui sõnad – kontserdid, orel, kellad.
Tänusõnad ka Vabariigi Valitsusele, kes leidis võimaluse pingelisest eelarvest eraldada Peetri kooli lasteaiahoone energiasäästu meetmete rakenduseks natuke toetust.
Veelkord tänud kõigile projektikirjutajatele ja toetajatele, kelle abiga tuli Kareda valda peaaegu 100 000 eurot.
Tulles tagasi muinasjutu juurde - lapse omaduste hulka kuulub ka maailma tervikuna tajumine. Rahvaküsitluses, milles osales sel aastal pea iga viies vallakodanik, seati prioriteetseks valdkonnaks Peetri Kool. Tahaksin siin mainida, et meie igapäevane õpikeskkond, kool, on mitmeski mõttes lagunemas fragmentideks.
Samas olen ise kogenud, et see asi võib olla vastupidi: õpetaja võib  olla rahulolev ja uhke, kui ta  saab aru, et õpilased on muutunud õpetajast sõltumatuteks ja mitmes ainevaldkonnas kompetentsemateks mõtlejateks. See on elu paratamatus, mida tuleb tunnistada.  
Jõuluaeg – see on aeg, mil keegi ei tohiks olla üksik oma mõtetega, sest kõik vajavad tähelepanu, armastust ja hoolt. Sellest tulenevalt on minul teile väike üleskutse. Võtke teiegi aeg maha ja vaadake ringi, kas saate kedagi aidata, kas tunnete kelleski ära üksildase hinge või on teil jäänud äkki mõni heategu tegemata. Nüüd oleks just täpselt õige aeg oma võlad väikese ettemaksuga tasuda ning olge julgemad ka naeratama. Jagage oma rõõmu teistega.
Nii, et kui te seda kõike suudate sel imelisel kuul, siis mõelge kõige selle valguses, mis takistab teil läbi terve aasta nii käituda.
Jõulud on minu jaoks juba ammu väljunud kogu oma ootuste ja õhkkonnaga käegakatsutavatest piiridest, minul ei ole rohkem jõulurõõmuks ja õnneks vaja kui teid, kellega seda jagada. Teeme kõik üheskoos pühad endale meeldivaks.
Me oleme õigel teel ning teevalikud teeme koos sinuga,  sõber ja koos võivad sõbrad pürgida kõrgustesse, millest nad üksinda unistadagi ei julgeks.
Kena aastalõppu ja saabuvat helgemat uut aastat.


esmaspäev, 1. detsember 2014

Käidi uudistamas kuidas kütta valda tulevikus põhuga.

Kareda vald alustas soojamajanduse arengukava koostamist, mis peab selgitama välja, kuidas võrgupiirkonna arengut edaspidi planeerida ning kas piirkonda on mõistlik kehtivas ulatuses kaugküttega ka edaspidi varustada.
Mõttearendus viis volikogus sinnamaale, et arvnäitajatele tuginedes on üks soodsamaid viise kütta põhuga. Õnneks ei pidanud kaugele sõitma, sedalaadi katlamaja on Tamsalus olemas. Karedal on täna liitunud võrgupiirkonnaga, lasteaed, kool ja Kareda valla maja. Võimalused arengukava järgi luuakse ka endisele sojatehase hoonele ning planeeritavasse pansionaati.
Kasu peaks lõikama ka põllumehed - Et uus katel hakkab tööle põhuküttel, annab see lisatööd ja -tulu ümbruskonna põllumeestele, kelle toodetud põhk leiab otstarbeka rakenduse. Planeeritav katel pole mõeldud üksnes põhu põletamiseks. Katel on väga universaalne. Selles saab kütusena kasutada ka tükkturvast ja puitu. Kõik sõltub sellest, kui hästi saame mehhaniseerida kütte laadimise katlasse
Kohalikud omavalitsused kelle territooriumil tegutseb väiksema kui 50 000 megavatt-tunnise tootmismahuga katlamajad, peavad hiljemalt 1.juuliks vastu võtma soojamajanduse arengukava.

kolmapäev, 26. november 2014

Kareda valla avalike teenuste arendamine 2017



Avalike teenuste arendamine


1.1. Alusharidus
1.1.1.      Kõik lepinguosaliste munitsipaallasteaiad jätkavad tegevust, eesmärgiga tagada kõigile vallas registreeritud lastele vajadusel lasteaiakoht ja pakkuda kvaliteetset alusharidust võttes arvesse laste erivajadusi.
1.1.2.      Lasteaias osalemise tasu, toiduraha ja lasteaia töötajate palgamäärad ühtlustatakse aastaks 2018.
1.1.3. Kriitiliselt analüüsitakse läbi iga munitsipaallasteaia poolt pakutavad tugiteenused ja vajadusel viiakse sisse muutused senises töökorralduses (näiteks  võetakse tööle täiendavaid spetsialiste vms).

1.2. Põhiharidus
1.2.1.      Õpilastele tagatakse kvaliteetne ja mitmekesine võimalikult elukohalähedane põhiharidus. Kareda Põhikoolis toimub hariduse andmine vähemalt aastani 2021.
1.2.2.      Lepinguosaliste esindajatest moodustatakse ühe kuu jooksul pärast lepingu allkirjastamist ühine hariduskomisjon. Komisjoni ülesandeks on koos avalikkuse kaasamisega Kareda valla koolivõrgu tervikliku kontseptsiooni koostamine, mis võtab arvesse valla rahvastiku arengut, õppijate ja lapsevanemate soove, õpikeskkonna kvaliteedi tagamise eeldusi, õppija võimalusi kvaliteetse hariduse omandamiseks eri kooliastmetes, õppija vajadusi arvestavat ühistranspordi korraldust, õpetajate töötasustamist ja riiklikus hariduspoliitikas läbiviidavaid ümberkorraldusi. Koolivõrgu kontseptsiooni osaks on valla haridusasutuste võrgu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüs, mis lähtub vallaeelarvest ja selle pikaajalisest prognoosist. Kontseptsioon esitatakse Kareda valla volikogusse hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Hariduskontseptsiooni vastuvõtmiseni jätkavad lepinguosaliste üldhariduskoolid oma tegevust volikogudes kinnitatud haridusasutuste arengukavade põhiselt.

1.3. Huvikoolid ja huviharidus, noorsootöö

1.4. Kultuur ja sport, seltsitegevus
1.4.1.      Kultuurikollektiivide ja spordiklubide tegevuse toetamist vallaeelarvest jätkatakse. Pärast ühinemist täiendatakse kultuuri-,  spordi- ja seltsitegevuse toetuste korda (üürihinnad, ringijuhtide töötasud, investeeringutoetused, tegevuskulude katmine jms) eesmärgiga suurendada külaliikumise kandepinda ja elanike kaasatust. Selleks toetatakse kogukondade tegevuse institutsionaalse suutlikkuse suurendamist (alevike- ja külaseltside tegevuspõhine toetamine) ja nende liikmete aktiivset osalemist kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel ja korraldamisel, valla elanikele sisuka vaba aja võimaluste loomisel.
1.4.2.      Jätkatakse alevike- ja külavanemate valimise toetamist ja nende tegevuse lõimimist valla otsustusprotsessi (alevike- ja külavanemate motivatsiooni süsteemi arendamine, alevike- ja külavanemate valla juhtimisprotsessi kaasamist toetavate regulatsioonide täiendamine, info edastamise süsteemi parendamine, alevike- ja külaseltsidele lepingutega ülesannete delegeerimine ja selleks vajalike ressursside eraldamine vallaeelarvest jms).
1.4.3.      Töötatakse välja alevike- ja külaseltside tegevuse rahastamise kord, mille kohaselt toetatakse Kareda vallas alevike- ja külaseltse vallaeelarvest kuni 0,5% vallaeelarvesse laekunud üksikisiku tulumaksust. Toetuse saamise eeldusteks on kehtiv arengukava ja taotleja tegevuse lähtumine valla elanike avalikest huvidest. Alevike- ja külaseltside rahastamise kord esitatakse Kareda valla volikogule hiljemalt 1. jaanuariks 2017.
1.4.4.      Vallavalitsuse poolt viiakse läbi regulaarselt alevike- ja külavanemate, ettevõtjate ja vabaühenduste ümarlaudasid, et otsida lahendeid kultuuri, spordi ja vaba aja sisukaks korraldamiseks ning avalike sündmuste läbiviimiseks, mis arvestavad vallaelanike huvisid võimalikul parimal viisil.
1.4.5.      Toetatakse vallas tegutsevate koguduste tööd religioossete väärtuste kandjana ja valla kultuurielus osalejana.

1.5. Raamatukogud
1.5.1.      Raamatukogud jätkavad tööd praegustes asumites. Kareda Valla Raamatukogu jätkab tegutsemist olemasoleval vallale kuuluval pinnal vähemalt aastani 2021.
1.5.2.      Kõik valla raamatukogud paigutatakse vallale kuuluvatesse hoonetesse, raamatukogud viiakse ühtse juhtimise alla ja töötajate palgamäärad ühtlustatakse võttes arvesse töö mahtu.
1.5.3.      Vallaeelarvest toetatakse jätkuvalt raamatute ja perioodika ostmist, luuakse raamatukogude raamatute ja teavikute vahetamise ühtne valda hõlmav süsteem.

1.6. Sotsiaalabi ja -teenused, -toetused ja eakate hoolekanne
1.6.1.      Abivajajatele, puuetega inimestele ja eakatele teenuste osutamisel lähtutakse abivajajast ja teenuse osutamise lähemuse printsiibist.
1.6.2.      Sotsiaaltoetuste maksmise kord ühtlustatakse 2018. aastast. Toetusmäärade kehtestamisel võetakse aluseks lepinguosaliste kehtestatud kõrgem toetusmäär lepingu sõlmimise ajal (näit sünnitoetus, koolitoetused, transporditoetus jms) ja teenuste osutamise kvaliteedinõuded. 
1.6.3.   Kareda valla pansionaat 

1.7. Rahvatervise ja tervishoiu korraldus
1.7.1.      Oluliseks peetakse rahvatervise alase tegevuse laiendamist ja terviseprofiilides kavandatud meetmete elluviimist. Keskne eesmärk on suurendada elanike terviseteadlikkust ja vähendada elanike riskikäitumist.
1.7.2.      Oluliseks peetakse perearsti teenuste kättesaadavust.

1.8. Elamu- ja kommunaalmajandus, ühisveevarustus ja -kanalisatsioon, sooja­majandus ja heakord
1.8.1.      Veevarustuse, reovee puhastamise ja ärajuhtimise ning soojavarustuse  teenuste tariife ei ühtlustata kuni ärimudeli koostamiseni. Tariife ei ühildata automaatselt ettevõtete ühinemisel.
1.8.2.      Oluliseks peetakse munitsipaalomandisse kuuluvate hoonete ning vee- ja soojaettevõtete tootmise tehniliste lahenduste energiasäästu suurendamist, milleks tehakse projektitaotlusi kaasrahastuse saamiseks, sh Euroopa Liidu struktuuri­vahenditest.

1.9. Jäätmemajandus


1.10.        Ühistransport
1.10.1.  Koostöös alevike- ja külaseltside ning ettevõtjatega selgitatakse välja uute ühistranspordi liinide avamise vajadus pärast ühinemist. Vajadusel avatakse uusi liine ja vaadatakse üle olemasolevate liinide graafikud.

1.11.        Kohalikud teed, tänavad ja tänavavalgustus
1.11.1.  Koostatakse kohalike teede investeeringute kava kolme kuu jooksul pärast ühinemist. Kava koostamisel järgitakse põhimõtet, et igal aastal tehakse üks suuremahuline teede investeering. Lähtutakse põhimõttest, et investeeringud tehakse lepinguosalise territooriumil üle ühe aasta võttes aluseks valla teede investeeringute kava.
1.11.2.  Teede hooldamine, sh teede talihoolduse teostamisel säilivad hetkel kehtivad põhimõtted. Toimub valla kruusateede iga-aastane tolmutõrje vastavalt senistele praktikatele.
1.11.3.   Selgitatakse välja avalike kohtade valgustamise vajadused ja vajaminevad investeeringud ühe aasta jooksul pärast ühinemist.

1.12.        Korrakaitse ja turvalisus
1.12.1.  Toetatakse politsei- ja korrakaitsestruktuuride tegevust, et tagada kohapeal jõustruktuuride võimekus reageerida.
1.12.2.  Oluliseks peetakse vabatahtlikkuse alusel turvalisuse ja korrakaitse tagamist (abipolitseinikud, vabatahlikud päästjad jms).

1.13.        Organisatsioonidesse kuulumine
1.13.1.  Kareda vald jätkab kuulumist Järvamaa Omavalitsuste Liitu, Järvamaa Ühistranspordi Keskusesse.
1.13.2.  Kareda vald jätkab aktsonärina AS Järvamaa Haigla ja AS Paide Vesi.