neljapäev, 15. detsember 2016

Revolutsioonieelne õhkkond Karedal


Enne eilset volikogu istungit kogunesid Kareda vallamaja ette plakatitega varustatud vallakodanikud ning avaldasid oma arvamust ühinemisprotsessi korraldamise kohta.

Vikipeedia tähenduste alusel on revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust.

Olen seisukohal, et rahval on oma arvamuse välja ütlemiseks õigus ja seepärast külastasin ka ise rahvakogunemist, et saada parem ülevaade hetkeseisukorrast ja meelsusest ning saada teada, mis oli põhjuseks miks rahvas kogunes ning mille vastu meelt avaldati. Kasutades klassikute väljendit „alamklass ei suuda enam ja ülemklass ei taha enam“ võib lühidalt kokku võtta sõnumite sisu. Oli seisukohti, et rahva arvamusel pole enam jõudu ja piltlikult sõidetakse rahva tahtest teerulliga üle. Tunti muret Kareda kogukonna püsimajäämise pärast ning siiralt usuti, et tee, mille on volikogu valinud ei tugine kõige paremini kaalutletud otsusele. Toimus ka arutelu Kareda vallavolikogu esitatud otsuse “Rahvahääletuse korraldamine” üle. Rahvahääletust on sel aastal Karedal tehtud kahel korral, kus rahva käest küsiti, kas nad toetaksid valla liikumist Järva valla või Paide suunas.

Euroopas, kuhu ka meie nii väga trügime, peetakse rahvast küllalt pädevaks valima ise omale esindajaid. Meie rahvahääletuste eesmärk oli kaasata kogukonda. Vale arusaam on, et eesti rahvas on nii rumal ja emotsioonidest haaratud, et ei suuda valikulisi otsuseid teha. Kuulasin vallakodanik Eha intervjuud ning kinnitan, et inimese teemakohane esitlus oli pädev ja argumenteeritult põhjendas oma seisukohti, millega mitte ainult mina, vaid ka arvan enamus, nõustub. Haldusreformiseadus on mittetäielik ning on üsna mõttetu sisse kirjutada nõudeid, soovitusi rahvaküsitluste tegemiseks, millega ei pea keegi arvestama. See tekitabki rahvas õigustatud pahameele.

Rahvas vajab riiki, kus arvestatakse tema arvamusega. Rahva vastus küsimusele, kas seadusloome kirjutajad peaksid arvestama rahvaarvamustega – saades positiivse vastuse, murraks see usaldamatuse müüri, mis viimastel aastatel on tekkinud poliitikute ja nende valijate vahele.


kolmapäev, 7. detsember 2016

Asjapulgad vs bürokraatia

Meil kõigil on elus mingeid kohustusi mida me ei saa ise valida kas neid täita või mitte. Ühe kohustusena on meie igapäevase olmejäätmete sorteerimine ja läbi lepingupartnerite  nende edastamine jäätmekäitlejateni.

Sain Eesti Keskkonnateenused AS 01.12.2016.a väljastatud  teate tasumata võlgnevuste eest 1,81 eurot.  Arve tasumata jätmisel saadetakse nõue inkasosse ja võlgniku nimi avalikustatakse võlaregistris. Vestlesin telefonitsi (1919) 06.12.16.a Keskonnateenused infoliinil ja sain teada, et kohustus on tekkinud ühe kinnistu prügiveo tühisõitude  eest.  Uurisin ka jäätmevedajate raamatupidamiselt, viimati on makstud k.a augustis 2016.a. Endal puudub selle kinnistu leping Eesti Keskkonnateenused OÜ-ga. Kuna selgus, et eelneval perioodil olin maksnud teenuse eest arvatavasti seetõttu, et summad olid mitte märkimisväärsed.

Tekkis sportlik huvi teha endale selgeks kuhu ja mille eest ma üldse prügimajanduses maksan. Jagan ka oma kogemust, sest tark pidi õppima teiste vigadest, loll paraku enda omadest. Pöördusin ka kohaliku omavalitsuse poole kus sain kinnituse, et võõrandasin kinnistu 2013.a ja minu kohustus oleks olnud teavitada sellest nii prügi vedajat kui ka kohalikku omavalitsust. Järeldan sellest kuna antud kinnistul pole mul kunagi prügikasti olnud siis siiani olen ekslikult heauskselt maksnud prügivedajale esitatud tühisõidu arveid.

Huvitaval kombel saab sama kinnistu eest arveid ka teine klient ja samuti tühisõidu arveid. See on juba uuriva ajakirjanduse või kohaliku omavalitsuse pärusmaa kui palju tühisõite järjepidevalt objektidele tehakse ja kus jääb see prügi mis jääb kokku korjamata aga see ei ole võib-olla oluline.

Selleks, et mitte sattuda bürokraatliku masinavärgi vahele mõned soovitused:
·        -Jälgige oma arveid ning kontrollida kas teil on lepingud ja lepingus olev summa on samaväärne.
·        -Prügiveokoha müümise, kinkimise jne. võõrandamise korral on kohustus teil kui jäätmetekitajal teavitada sellest kohalikku omavalitsust, seda mitte tehes jäätegi te arveid maksma kuni elupäevade lõpuni.
·        -Surma korral läheb see kohustus pärijatele edasi ja nad pärivad ka kõik muud kohustused, mis kinnistuga kaasnevad.
·        -Saab taotleda ka kohalikust omavalitsusest prügiveo vabastust kui antud kinnistul keegi ei ela.

 Kurbloolised järeldused oleks järgmised: Prügivedajat ei huvita kas prügi kogutakse või mitte kuna kolm aastat on järjest esitatud tühisõiduarveid ja paraku keegi on need ka kinni maksnud siiani. Prügivedajal ei ole kohustust sellest kohalikku omavalitsust teavitada, et probleem on üleval teenust ei saa teostada. Kohalik omavalitsus ei tea probleemi olemasolust ega saagi kunagi teada ja ongi kõik õnnelikud. Esmaülesanne on ju täidetud, lepingupooled täidavad oma kohustust, arved ning raha liiguvad see ongi ju bürokraatia.


Lõpetuseks kasutades ühe asjapulgalt laenatud väljendit: „Sitta kah see prügimajandus peaasi, et paberimajandus on korras“.