Kareda vald juhib juhtimisstruktuuri töörühma

Kareda vald juhib ühinemise töörühma

Ettepaneku Kareda vallale ühinemisläbirääkimiste pidamiseks on teinud Paide linn ja Järva-Jaani vald. Esimese kava kohaselt liituksid Paide linnaga, Väätsa vald, Paide vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koigi vald, Imavere vald  ning ühenduses oleks 7 omavalitsust. Teise kavaga ühineksid omavahel Albu vald, Ambla vald, Järva-Jaani vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koigi vald, Imavere vald, mis teeb samamoodi 7 omavalitsuse ühenduse.

 Paide suunal lepiti kokku kõikide kohalike omavalitsuste finantsspetsialistidel koos omavalitsuste juhtidega panna paika mudel andmete kogumiseks ja analüüside tegemiseks ühtsetel alustel. Sealhulgas leppida kokku teenuste osutamise nõuded ja ruumiline kättesaadavus: Milliseid teenuseid pakkuda? Kuidas teenuste osutamist optimeerida? Milliseid ametnikke on teenuste osutamiseks vaja (sh teeninduspunktid)? Milline on tulevase omavalitsuse juhtimisstruktuur? Kogukonna rahastamise mudel (külavanemad, seltsid, kultuuriasutused)? Arvutused teenuste/palkade ühtlustamise läbiviimiseks.

Moodustada kuus valdkondlikku töörühma ja määratleti töörühma vastutaja: 

FINANTSVÕIMEKUS - Paide linn

KOGUKONNA KAASAMINE JA TEGEVUSTE RAHASTAMISE MUDEL – KÜLAVANEMAD ja KÜLASELTSID (juhtimises osalemine, elanike kaasamine, teenuste delegeerimine,

tegevuse rahastamine jms) - Koigi vald

HARIDUS – Väätsa vald

SOTSIAALALA – Roosna-Alliku vald

KOMMUNAALMAJANDUS (ühisveevärk, jäätmekäitlus, soojamajandus, haljastus,

liikumiskeskkond) – Paide vald

JUHTIMISSTRUKTUUR JA HALLATAVAD ASUTUSED – Kareda vald

Suurem osa organisatsioonis olevast infost on varjatud, nn. ilmutamata ehk vaiketeadmus, kõige paremini ilmestab seda „jäämägi“. Me arvame, et omavalitsused on väga sarnase strutuuri ja ülesehitusega kuid reaalselt kui kõrvutada algandmeid siis selgub, et sisendid ei ole võrreldavad. See mis me üksteisest teame on veepeal ja moodustab 5% ning ülejäänud 95% toob üllatusi.

 Töörühm kogunes 15.märtsil Mäos ja esindatud olid kõik töörühmas olevate valdade esindajad ja juhtkomisjoni keskseteks  arutlusteemadeks olid:

·         juhtimisstruktuur ja ametnike komplekteerimine,

·         strateegiline juhtimine ja kohtadel võimu esindatus,

·         teenuste osutamise igapäevane korraldus,

·         hallatavate asutuste teemad

·         ühisasutused, selle ümberkorraldamise põhimõtted ja tänaste struktuuride integreerimine/ümberkorraldamine

Üksmeelselt leiti, et tuleb teha hetkeolukorra analüüs - milline struktuur toimib ja palju see maksab. Jõuti ka järeldusele -  kohalikes omavalitsuses täidetakse ühesuguseid ülesandeid, aga ametinimetused ja ametijuhendid on erinevad. Ei tuleks lahata vajadusi, vaid tuleks kaardistada hetke olukord ja nii jõuaksime probleemideni, mis vajaksid ületamist. Tabel tuleb teha ülesannete põhine: ülesannete täitja (ametinimetus), palju kulub aega (koormus) ja kui palju töötasu (ressurss). Konkreetne inimressurss ja rahaline ressurss.

Rahvahääletuse korraldamise suhtes pole volikogu veel otsust teinud. Läbirääkimised Paidega käivad  ning  Järva-Jaaniga peaksid konkreetsemaks minema 30.märtsil k.a ja kui need on edukad ühes suunas, siis uus omavalitsus luuakse pärast 2017.a sügisel peetavaid kohalikke valimisi.

Kõikide töörühmade töö tulemusena peaks tervikuna tekkima ühinemislepingu valdkonna punktid. Ühinemisleping on eelkõige teejuhis neljaks aastaks uue volikogu jaoks. Töörühma liikmed olid seisukohal, et pole otstarbekas koostada liiga detailne leping – pigem paindlikum, leppida kokku põhimõtted ja printsiibid. Elame muutuvas maailmas, elu teeb korrektiive ja meie peame neile vastavalt reageerima.