Haldusreformist Lääne-Nigula võtmes ja maavalla kõnekoosolek

Maavalla kogemusi ammutamas Lääne-Nigulas

Kindlasti tasub osa võtta avatud aruteludest haldusreformi seadust (HRS) puudutavates küsimustes. Ei ole vist vaja rääkida haldusreformi vajalikkusest, kuid igal asjal on eesmärk, kuhu tahetakse välja jõuda. Paraku on riik saatnud omavalitsused orienteerumisvõistlustele, kuid ühtsetes regulatsioonides on kokkulepped saavutamata.

Kareda vallavolikogu esimees ja vallavanem külastasid koos naabervaldade juhtidega 2013.a  haldusreformi läbi teinud maavalda Lääne-Nigulas. Eesmärgiks oli saada teada muutustest, õppida ja ammutada kogemusi neilt, kel ühinemisetapp seljataga. Jäi kõlama lause „mõtlemine raamist välja“,  mida nõuab uus juhtimismudel ning struktuur. Positiivse näitena toodi sotsiaaltöö juhi vastutusvaldkondadena peale sotsiaaltöö veel kultuuri ja hariduse valdkondade arendamist. Väga suurt rõhku on pandud kodanikualgatusele ja osa valla ülesandeid neile delegeeritud. Kõik rahalised arvutused kindlalt paika ja arvestama peab ikka sellega, et midagi jääb kahe silma vahele. Ühed valikud:

Teeninduspunkt

Selleks, et inimesel oleks võimalik kodu lähedal omavalitsusega suhelda, on otstarbekas igasse senisesse vallakeskusesse jätta omavalitsuse teeninduspunkt, kus töötab teatud kindel hulk inimesi, kes piirkonda teenindavad.  Teeninduspunkt pakub ka võimalusi külakogukondade kogunemiseks, vajadusel tagab osavalla tegevuse.

Külaseltside kaasamine

Külaseltse ja külavanemaid saab kaasata otsuste langetamisse ja delegeerida neile ka teatud kindlate kohalike teenuste osutamise – olgu sees siis kultuuritöö või sotsiaaltöö korraldamine.

Volikogu territoriaalne komisjon

Ühe piirkonna elanikud saavad oma kodukoha tegemistes kaasa rääkida ka läbi volikogu komisjonide süsteemi. Sellisel juhul moodustatakse volikogu juurde territoriaalne universaalne komisjon, mis mehitatakse vastava piirkonna esindajatega. Komisjonile antakse pädevus kaasa rääkida kõikides vastavat piirkonda puudutavates küsimustes.

Seda, milline ühise omavalitsuse sisemine struktuur ja kaasamise meetod valida, seda tuleb üheskoos otsustada, liitumisläbirääkimiste käigus.

08. veebruaril toimus haldusreformi arutelu Kareda vallamajas.

Kõnekoosoleku algatas volikogu esimees, kes tutvustas haldusreformi hetkeseisu Kareda vallas ja tõi välja ka kaks liitumisläbirääkimiste pakkumist nii Paide linna kui Järva-Jaani valla poolt.

Maavalla ideed oli tulnud tutvustama Ambla vallavanem, kes lahkesti oli nõus ka inimeste küsimustele vastama. Toodi ära põhieesmärk, saada kokku huvitatute ring ja alles siis hakata kokku panema üheskoos visioone, soove ja mõtteid.

Toodi ära ka maavalla plussid:

·         Kõiki liituvaid omavalitsusi koheldakse võrdselt

·         Kompetentsikeskused jaotatakse lähtudes valdade eripärast või arengusuundadest

·         Elanikele säilivad kõik teenused vähemalt samal tasemel

·         Maal on maa probleemid ja linnas linna omad, neid saab maavallas paremini lahendada

·         Maaelu säilitamine

Ka miinustest räägiti:

·         Territoorium on suur

·         Haridusteenuste rahastamismudel

·         Ühtse poliitika saavutamine

Kiirküsitlus „kuhu suunas ühinemistega soovime liikuda?“ toimus ka pea kahekümne osavõtja vahel: oli neid, kes toetas maavallaga ühinemist ning neidki, kes Paide poole hoidsid. Ühine seiskoht oli kõigil selles, et sellised kõnekoosolekud on vajalikud ning konkreetseid seadusi on juurde vaja, et lõplik seisukoht langetada.

Kareda Vallavolikogu järgmine istung on 16.02.2016.a,  kus päevakorras p.9 – Haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste alustamiseks ettepaneku esitamisega nõustumine, mille on esitanud Järva-Jaani Vallavolikogu.

Edu meile tarkade otsuste langetamisel.