Ametnikud käituvad nagu jupijumalad haridusmaastikul

Riigigümnaasiumi loomine Järvamaale on kütnud kirgi nii haridusinimeste kui ka poliitikute ringkondades. Üldjuhul arvavad väga paljud, et haridus see on kaup – õpetamine müümine ja selles orienteerumine on müügiprotsess.

Seda kummastavam on lugeda Järva Teatajast, et kõigi õnnetuste taga on Paide poliitikud kes ei ole valmis koostööks Hariduse- ja Teadusministeeriumiga.

Olles ise Paide Linnavolikogu liige tean, et ministeerium küsis Paide volinike arvamust kuhu rajada riigigümnaasium, välja sai pakutud Paide Gümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, eraldiseisev hoone jne. Vastu tulles ministeeriumile vähendada objekte kahele olime nõus, et neljast asukohast jäi lauale kaks – Paide Gümnaasiumi ja uude asukohta. Kantsler Küttise sõnad kohtumisel linnaesidajatega olid, et asukoha määrab kogukond ja kui te lepite kokku ühe objekti siis ministeerium nõustub sellega.

Volikogusse tõusis Posti tn. teema, millega kui kompromissvariandiga läksime meie kaasa esmalt vaid seepärast, et riigigümnaasium ei läheks Kutsehariduskeskusse – mida plaanitakse viia Säreverre. Kogukonna huvi ei ole, et Paidest lahkuks Kutsehariduskeskus. Saades aru, et ministeerium on teiste asukohtadega linna aastaid lollitanud ning sai ilmselgeks, et  Paide Ühisgümnaasiumi juurde nad riigigümnaasiumi ei ole nõus rajama. Otsustasid volinikud kokku leppida uue koha. Paide volinike ühtsust näitab see, et kõik volinikud olid ühehäälselt nõus kaaluma  riigigümnaasiumi planeerimist Posti tänavale. Just planeerima ühe võimaliku variandina kartuses, et riik kolib kutsehariduse Paidest ära, mida üha rohkem kaalutakse ja täna võib öelda, et õigustatult.

Seejärel hakkasid ministeeriumi ametnikud trikitama ning aasta alguses valmis tasuvusanalüüs, et Kutsehariduskeskusse rajada riigigümnaasium on palju soodsam. Paide linnal lasti teha Posti tn. maja uuringud, mis näitaksid selle hoone sobivust ja see on läinud maksma pea 15 000 eurot. Riiki esindavad ametnikud peaksid käituma vastutustundlikult ja mitte kohalikele omavalitsuselt nõudma resursside kulutamist kui nende endi plaanid on paigas ja nad ei kavatsegi arvestada kogukonna huvidega vaid puudub julgus seda välja õelda.

„Linnapea Värk leppis minister Ossinovskiga kokku, et mõne nädala pärast pakuvad järvalased välja omad võimalused, kuidas kutsehariduskeskuse Paide õppekoha hooneid tegevusega täita.“ (Järva Teataja) See on lõik mis pani mind tõsiselt üllatuma ja tekitas küsimuse, et me oleme jõudnud sinnmaale kus ministeerium on käitunud väga halva peremehena, ehitanud hoonekompleksi hinnates oma reaalseid õpetamise koha vajadusi üle ning Paide linn (eeldan, et Priit Värk saab kõnelda Paide linna nimel) hakkab lappima ministeeriumi poolseid vigu ja leidma rakendust kutsehariduskeskuse hoonetele.

Imestama paneb ka linnavalitsuse julged seisukohad ministeeriumiga riigigümnaasiumi eellepingu sõlmimiseks: “Minu jaoks on ebaoluline tseremoniaalne pool ning pole probleem tulla ka ise ministeeriumisse allkirjastama. Tõenäoliselt on tegemist ajaliselt lühikese protsessiga. Tingituna kooliaasta algusest on omavalitsusjuhid, koolijuhid ja maavalitsus väga närvilised ning vajalik oleks pingeid maha võtta. Järva maavalitsuse sõnum kohalikus pressis lisas veel õli tulle.“

Võta sa pagan kinni on see hoolimatus, kompetentsuse puudumine või midagi muud - kindlasti ei usu ma, et ministeerium juhib Paide linna ja linnavalitsus otsustusvõimetu on. Kuid sõnal on halb omadus kui sa oled ta lendu lasknud siis tagasi võtta enam ei saa.

Kui käituda riigimehelikult võiks Paidesse rajada hariduslinnaku kuhu kuuluks nii riigigümnaasium, Kutsehariduskeskus, Nurme kool jne. Panna pead kokku ja kindlasti tuleb kuhjaga häid ideid juurde. Antud asukoht on sobilik kõigile haridusasutustele, tekitaks sünnergiat, aitaks kokku hoida majanduskulusid, peale selle kuuluvad kõik asutused riigile.