Öötla mõisas toimus rahvakoosolek

Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla, Koeru valla ja Koigi valla ühinemislepingu projekti ja selle lisade avalikustamise esimene rahvakoosolek Kareda vallas toimus eile Öötla mõisas.

Küsimustele vastasid ja arutelus osalesid vallavolikogu esimees ja vallavanem, kohalolijaid kokku 13 inimest.

Lühidalt räägitust: Kevadel võeti vastu Haldusreformi seadus, kus on määratud kriteeriumid, millele omavalitsused peavad vastama peale 2017. aasta valimisi. Põhikriteerium on elanike arvu miinimum suurus 5000 elanikku. Omavalitused, mis ei vasta seaduses seatud kriteeriumitele sundliidetakse valitsuse otsusega ning neile ei rakenata ühinemise toetusi. Seaduses määratud eranditele Kareda vald ei vasta. Seega on meil kohustus ühineda.

Haldusreformi juures on oluline, et me kodanikena mõistaksime, mis on vald? Hea vald on see, mida endaga toimetulev kodanik ei märka. Sellises vallas on kvaliteetne elukeskkond, head koolid ja lasteaiad, toetus kodanikualgatusele ning abi saavad need, kes seda vajavad. See tähendab - hästi on täidetud seadusega pandud kohutused. Ühinemise aluseks saavad ja peavad olema omavalitsuse ülesanded.

Toimus ka arutelu mis on liitumise plussid ning miinused. Mille poolest erineb Järva valla ühinemisleping Paide ühinemislepingust. Otsiti ka koostöövõimalusi kuna kohalolijate arvamus oli, et miks mitte kaaluda võimalust Paide suunal liikuda. Tunti huvi kas vallavalitsusel on ka plaan B valmis kui juhtub, et riigikohtult tuleb lahend, et liitumine on vabatahtlik.

Plussid

Elanikele osutatavate teenuste kvaliteet paraneb ja valik laieneb. Ühine eelarve on suurem ja annab suuremad võimalused. On rohkem oma valdkonnas kompetentseid inimesi ning huvitavaid ja uuenduslikke mõtteid. Suurema üksuse hääl kostab kaugemale. Ehitustegevust on võimalik koordineerida suuremal territooriumil. Seniste erialdi tegutsenud omavalitsusüksute tegevuse koordineerimine. Suurem võimalus saada toetust rahvusvahelistes projektides. Vähenevad probleemid, mis on seotud ühe omavalitsusüksuse elanike poolt teise omavalitsusüksuse poolt osutatavate teenuste (kool, kultuurimaja, teed, õpilasliinid jne.) kasutamisega. Suureneb küsimuste ring, millest inimesed ja nende esindajad saavad otsustamisel osaleda. Suureneb teenuste kasutajate võimalus kaasa rääkida teenuse kvaliteedi ja osutamise tingimuste osas.

Miinused

Inimesed umbusaldavad valdade ühendamist, kuna kardavad, et riigil on selle osas mingi tagamõte. Inimeste hirm uuenduste, uute ametnikega harjumise ees. Ääremaade elanikud kardavad nende olukorra halvenemist, kuna otsustajate enamus elab keskuses. Iga muudatus toob kaasa endaga kulutusi ja segadust. Teenused jäävad elanikest kaugemale. Riigi toetus omavalitsustele kokkuvõttes väheneb. Ühe piirkonna elanike esindajate hääled omandavad otsustamisel väiksema kaalu. Ametikohtade arvu vähenemine. Elanikkonna koondumine keskustesse. Maakonna tasemel väheneb otsustamisel häälte arv.