neljapäev, 15. detsember 2016

Revolutsioonieelne õhkkond Karedal


Enne eilset volikogu istungit kogunesid Kareda vallamaja ette plakatitega varustatud vallakodanikud ning avaldasid oma arvamust ühinemisprotsessi korraldamise kohta.

Vikipeedia tähenduste alusel on revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust.

Olen seisukohal, et rahval on oma arvamuse välja ütlemiseks õigus ja seepärast külastasin ka ise rahvakogunemist, et saada parem ülevaade hetkeseisukorrast ja meelsusest ning saada teada, mis oli põhjuseks miks rahvas kogunes ning mille vastu meelt avaldati. Kasutades klassikute väljendit „alamklass ei suuda enam ja ülemklass ei taha enam“ võib lühidalt kokku võtta sõnumite sisu. Oli seisukohti, et rahva arvamusel pole enam jõudu ja piltlikult sõidetakse rahva tahtest teerulliga üle. Tunti muret Kareda kogukonna püsimajäämise pärast ning siiralt usuti, et tee, mille on volikogu valinud ei tugine kõige paremini kaalutletud otsusele. Toimus ka arutelu Kareda vallavolikogu esitatud otsuse “Rahvahääletuse korraldamine” üle. Rahvahääletust on sel aastal Karedal tehtud kahel korral, kus rahva käest küsiti, kas nad toetaksid valla liikumist Järva valla või Paide suunas.

Euroopas, kuhu ka meie nii väga trügime, peetakse rahvast küllalt pädevaks valima ise omale esindajaid. Meie rahvahääletuste eesmärk oli kaasata kogukonda. Vale arusaam on, et eesti rahvas on nii rumal ja emotsioonidest haaratud, et ei suuda valikulisi otsuseid teha. Kuulasin vallakodanik Eha intervjuud ning kinnitan, et inimese teemakohane esitlus oli pädev ja argumenteeritult põhjendas oma seisukohti, millega mitte ainult mina, vaid ka arvan enamus, nõustub. Haldusreformiseadus on mittetäielik ning on üsna mõttetu sisse kirjutada nõudeid, soovitusi rahvaküsitluste tegemiseks, millega ei pea keegi arvestama. See tekitabki rahvas õigustatud pahameele.

Rahvas vajab riiki, kus arvestatakse tema arvamusega. Rahva vastus küsimusele, kas seadusloome kirjutajad peaksid arvestama rahvaarvamustega – saades positiivse vastuse, murraks see usaldamatuse müüri, mis viimastel aastatel on tekkinud poliitikute ja nende valijate vahele.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar