kolmapäev, 12. veebruar 2014

Mõtisklusi kooli tugiteenustest

Hariduselu ümberkorraldamine haridus- ja teadusministeeriumi poolt saab takistuseks väikekoolide õppekvaliteedi säilimisel ja koolielu arendamisel. Kaasava hariduse ideoloogiast lähtuvalt ei ole tänapäeva kooli ja kvaliteetset haridust enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. Riik on lükanud koolide tugispetsialistide - logopeedide, psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide - palgakulud täielikult omavalituste õlgadele. Töonäoline on, et hulk erivajadustega lapsi jääb edaspidi ilma vajaliku abita, kuna kõhna rahakotiga omavalitsused ei suuda eripedagooge rahastada. Samas on riik loomas igasse maakonda hariduslike erivajadustega laste tarbeks RAJALEIDJA nn teise tasandi nõustamiskeskust. „Praxise uuringu põhjal eelistavad koolide ja lasteaedade juhid ning õpetajad, et tugispetsialistid töötavad nende asutuses. Miks eelistatakse riiklikult toetada just teise tasandi nõustamist? Kuidas motiveerida koole kaasama erivajadustega lapsi tavaõppesse, kui seda täiendavalt ei rahastata?“ tekivad küsimused. Suheldes naabritega on jäänud kõlama eelkõige vajadus esimese taseme nõustamise järele.Väikekooli pidajana võib nentida, et haridusministeeriumi poolt läbi surutud muudatused võivad tuua kaasa olukorra, kus paljud koolid ei suuda enam erivajadusega lapsi piisavalt toetada. Varajane märkamine on lapse tuleviku seisukohalt väga oluline ning sellepärast ongi igasse maakonda loodud nõustamiskeskused , Järvamaal on selleks KENK, mis aitab vanematel, lasteaedade ja koolide õpetajatel tekkinud muresid lahendada. Kui küsida, mida õppenõustamine tegelikult tähendab, siis kõige lihtsamalt selgitades on see lapse kasvamise ja arengu toetamine. Kui lapsel on probleeme õppimisega, kodused suhted ei laabu ning lahendust ei oska leida enam ei vanemad ega ka õpetajad, siis ongi aeg nõustamiseks. Mis saab KENK-st lähitulevikus, siiani said lastevanemad ja kõik teised täiskasvanud keskuses nõu küsida logopeedilt, eripedagoogilt ja psühholoogilt. Õppenõustamiskeskuse prioriteediks on algusest peale olnud hariduslike erivajadustega laste varajane märkamine. See tähendab keskendumist tööle lasteaedadega ja koolide algklassiosaga. Üldisemas mõttes on erivajaduse varajane märkamine ja sekkumine terve nõustamise süsteem, mis hõlmab nii hariduse kui sotsiaalvaldkonda ja mille olulisteks märksõnadeks on tugiteenuste kättesaadavus, lähedus ja teenuste mitmekesisus. Õigeaegne hariduslike erivajadustega lapse märkamine ja vajaliku tugiteenuse võimaldamine on juba varases eas on eriti olulise tähtsusega. Teadlik tegutsemine erivajaduse ilmnemisel on vajalik eeldus, et tagada lapse võimalikult positiivne areng. Lootus on, et uuest riiklikust nõustamiskeskustest - RAJALEIDJAST tuleb läbimõeldud riikliku haridussüsteemi osa, mis tagaks stabiilse tugiteenuste kättesaadavuse igas maakonnas. On jäänud kõlama, et ministeeriumis tegeldakse käesoleval ajal muu hulgas ka sellega, et õppenõustamiskeskused haridusseadustikku sisse kirjutada. Ja siin tulevadki õpetajale appi tugispetsialistid, kelle vajaduses koolis ei kahtle ilmselt keegi. Tugispetsialistide teise tasandi rahastamine ei ole enam täielikult KOV õlgadel, kuna väiksematele koolidele toimub see soodushinnaga kuid kogu esmatasandi tugiteenuste tagamise koorem täies mahus omavalitsuste õlgadele. Esmatasandi tugiteenuste ostmise võimalus õpilastest kaugele jäävatest keskustest ei ole kindlasti parim lahendus, pigem on see suur tagasiminek võrreldes praeguse olukorraga. Niimoodi seatakse omavalitsused järjekordsete raskete valikute ette. Kas püüda säilitada saavutatud taset tugispetsialistide näol ja leida nende tööjõukulu katmiseks oma napist eelarvetest lisaraha või loobuda hädavajalikest investeeringutest õppekeskkonda, uute lasteaiakohtade loomisest või lasteaiaõpetajate palga tõusust. Ei hakka siia sisse tooma hariduse alarahastuse teemat üleüldisena kuid vaid ühe näitena õppekirjanduse ja investeeringute mahud tooks esile. Reaalsus näitab seda, et 2014.a konkreetselt Peetri koolile on riik näinud investeeringuteks ette 943.-€, mis teeb igakuiseks mahuks 78.58 € või õppekirjanduse/vahendite soetus 2337.-€, mis teeb õpilase kohta 57.-€ Hea on tõdeda, et enamik maakonna koolidest ja lasteaedadest on kasutanud KENK-i abi, see näitab, et nõustamiskeskus on saanud hästi hakkama ning selline tugiteenuseid pakkuv asutus on väga vajalik. Tugispetsialistide nappus nii meie maakonnas kui ka kogu riigis on suur probleem ning igasse haridusasutusse ei ole lihtsalt võimalik vastavat spetsialisti tööle võtta.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar