Kuhu liigud Kareda

Jaanuari keskel saatis regionaalminister haldusreformi kava kooskõlastusringile ja järjekindlalt arvestades tõmbekeskusi, mille ümber peaksid peagi koonduma praegustest suuremad omavalitsused. Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb nii: tõmbekeskus on asula, mis varustab mingi piirkonna elanikke teenuste ja kaupadega. Regionaalminister Siim Kiisleri algatatud omavalitsusreformi «Tõmbekeskuste Eesti» tulemusel peaks Järvamaal olema peale 2017.a KOV valimisi praeguse 12 omavalitsuse asemel kaks suurt: Paide linn ja Türi vald ning kaks väiksemat koondunud ümber Aravete ja Koeru. Täna kohtusime Koeru vallavanemaga arutamaks teemal: Kareda ja Koeru ühinemiskomisjonide tegevused ning tulevaste tegevuste planeerimine. Ametlikke koosolekuid on peetud üks mis toimus 18.septembril 2013 ja käsitleti kahte päevakorrapunkti: Ühinemiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valimised, ühinemiskomisjoni tööplaani kinnitamine. Haldusreformi sisu on omavalitsuste rahastamine ning teenused, mida kodanik peab kodukohas kätte saama. Leiti, et vallad on ju väga erinevad, samas pole teada, missugune on uue suurema omavalitsuste rahastamine ja funktsioonid. Endal tekkis küsimus kui omavalitsuste rahastusmudel jääb pärast reformi samaks, siis ma küll ei kujuta ette elu valla ääremaal. Kui täna võtab gümnaasiumiosa tegevuse koos rahastamise üle riik, siis järgmisena võiks üle võtta omavalitsuste teedevõrgustiku aasta-aastalt on see valdkond alarahastatud. Jätkuvalt olen seisukohal, et meile piisaks Järvamaale üks suurvald. Äärmisel juhul võiks olla kaks suurt omavalitsust. Tsiteerides ühe kohaliku omavalitsusjuhi öeldut: Paraku pole haldusreformil täit toetust valitsuses, et valitsuse kahe erakonna vahel käib vaidlus selle üle, kui suur on ühinemisel vabatahtlikkus. Kuhu liigud Kareda? Kui kava heaks kiidetakse siis ühinemisvalikuteks Kareda vallal vaid Koeru või Paide. Küsimus on valikutes mida soovib Kareda valla kodanik ühinemise korral võib iga ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsusega moodustada ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal osavalla, et moodustatakse ka halduskogu. Ühinev kohaliku omavalitsuse üksus kinnitab osavalla põhimääruse, milles on kirjas ka halduskogu ülesanded. Ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal moodustatud osavalda ei või ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus lõpetada esimese ühinemisjärgse valimisperioodi jooksul. Ikkagi alustatakse kõige tähtsamast - elanike arvamuse väljaselgitamisest, kõik otsused võtab vastu vallavolikogu.