Lustlik aastalõpupidu Peetris

Aastalõpupeo ettevalmistusteks kippus aastalõpurutus aega nappima, kogemustele toetudes ei maksa veel meelt heita - appi võib kutsuda kutselised peokorraldajad või sõbrad Jürid-Marid naabervallast Järva-Jaanist. Nemad võtsid suuresti enda kanda olulise osa peokorraldusest: muusika, valgus- ja helitehnika, soovikohased esinejad, õhtujuhi, kes pidulisi lustitas – Kareda vallaelanik sai just niisuguse peo nagu unistustes soovida oskab. Ääretult kahju oli muidugi nendest, kes peomelust osa ei saanud. Repertuaarist jäi kõlama: Hei mustlane, Keks, Kadrill, Bony M, Saara, Must ja valge ning palju huvitavaid vahepalu. Toimusid ka tantsu kiirkursused, kus isegi sai Järva-Jaani rahvatants selgeks õpitud õpetaja Marge juhendamisel. Hea meel oli ka näha kohalikke noori esinemas ning tantsuks Thea Kristali muusikatakti järgi jalga keerutada, nemad võtsid enda kanda muusikalise meelelahutuse. Oli ka pidulikke hetki, kus sai tänukiri Järva Maavalitsuse poolt edasi antud kultuuripärandi hoidjale Tõnu Taalile. Välja kuulutati Kareda valla Õige Mees 2013 – Alar Sakkool Hea meel oli tõdeda, et ürituse korraldajad, kultuuri- ja hariduskomisjon „mütsiga lööma ei läinud“ hoolitsetud kaunistatud ruumid, muusika, valgus- ja helitehnika, soovikohased esinejad, õhtujuht, kes pidulisi lustitas - rahvas sai just niisuguse peo, nagu soovida oskas.

Head aastavahetust

Hea Kareda valla elanik. Käes on taaskord see aeg, kus inimesed kodudes võtavad aja maha ning mõtlevad tagasi sellele, mis möödunud aastal sai tehtud ning nähtud. Ning kus igaüks meist võiks endale lahti mõtestada selle, mida tal on lõppevast aastast õppida ning mille peale peab algaval aastal veel tähelepanu pöörama. Meist igaüks leiab lõppevast aastast mõtlemisainet, millele saaks tagasi vaadata. On ju kokkuvõtete tegemise aeg see aastavahetus ning oleks tore kui suudaksime leida aega selles pühade meeleolus ka pisut iseendale, et analüüsida ning järele mõelda tehtule. Aastalõpp sümboliseeriks justkui raamatus ühe peatüki lõppu, millegi olulise lõppemist ning uue algust. Uut planeerimist, uute sihtide seadmist ikka on sedasi, et kellegi jaoks oluline ajajärk ei toimu mitte kindlal aastal või kindlas kuus, vaid hoopis selles ajavahemikus, mis elu ette juhatab. Kindlasti ei hakka ma eriti lõppevast aastast juttu tegema, sest eks igaüks teab ise, mida ta sellest 2013. aastast kaasa võtab ning mida ta selja taha igaveseks maha jätab. Ning olgugi, et osadele meist oli see aasta võib-olla raske ning täis keerulisi olukordi, mille juures just palju rõõmu tunda ei saanud, loodan ma siiski, et kõik me koos suudame uute aastasse kaasa võta ainult head mälestused ning seljatada raskused, millest ehk küll võib-olla midagi kasulikku võiks õppida, et järgmine kord nedega paremini toime tulla, ning mis veel parem, võimalusel hoopis neid üldse vältida. Tegelikult tahtsin ma hoopis soovida midagi uueks aastaks. Midagi, mida peame tähtsaks ning mille poole koos võiks püüelda. Alustuseks sooviks midagi tradisioonilist, nagu näiteks õnne ja tervist. Seda läheb meil kõigil vaja ning olen kindel, et vähemalt õnne pole kunagi liiga palju. Teiseks tahaks pöörata tähelepanu sellele, et leidkem aega. Selle kõige lihtsamas tähenduses. Leidkem aega enda jaoks ning mis veel tähtsam, leidkem aega ka teiste jaoks, eriti just nende jaoks, kes teile tähtsad. Ei tohiks tekkida tundmust, et inimene justkui tormaks pimesi läbi elu. See ei tähenda seda, et nad ei peaks rabama tööd teha ja õppima ning muus elus aktiivselt osalema. Vaadata pigem, kuidas teised kiirustavad kuhugi, seda ise teadmata kuhu. Inimesed – me kõik oleme inimesed. Ent ometi näikse nagu osad meist ei vääriks seda tiitlit kandma. Paljud meist vaatavad teistele põlgavalt või altkulmu, unustades ära meie võrdsuse. Me sünnime siia ilma täiesti võrdsetena, kuid ometi kohe peale sündi algab meie tembeldamine kuhugi klassidesse, keda teised kiruvad ning mõnitavad. Kuid kui tihti need mõnitajad on mõelnud sellele, mis tunne oleks neil endil, kui nad oleks sellisteks sündinud või oleks saatus neid selliselt kohelnud? Ma ei taha sellega propageerida seda, et iga tegu on õigustatud ning peaks valdama leebus kõigi ja kõige vastu. Kuid alati peaks püüdma mõista ka asja tõelisi tagamaid ning proovima ennast tõesti panna vastaspoole olukorda. Mõõdukas tolerants on see, mille poole võiks aegajalt püüelda. Inspireerituna eelnevast tahaks südamele panna ka seda, et elu ei ole nii lihtne ja üheselt mõistetav kui ehk esmapilgul paljule meist võib tunduda. Elu ei ole must ja valge, ei ole ainult õiget ja valet, head ega halba. Selle asemel on lõputu hulk vahevorme ja kombinatsioone. Seda alati meeles pidades näeme ehk maailma pisut paremini ning sellest johutvalt teeme ka otsuseid ning kujundame ka oma põhimõtteid teisiti, loodetavasti õigemini. Sedasi mõeldes kipume ehk ka vähem alusetult kritiseerima ja süüdistama ning pidama ennast teab mis targaks igal ala, kus sõna võtame, sest teatavasti kipuvad kõige rohkem sõna võtma just need, kes asjast õige vähem teavad. Samas ei tohi ka ära unustada, et tegelikult keerulisena näivad asjad elus võivad tihtilugu osutuda tegelikkuses hoopis lihtsaks. Igaüks peab enda jaoks ikka selle oma enda tõe ja mõtte leidma, iseasi kas igaüks tahab, viitsib ja leiab aega ning mõtet selleks. Iga päev üritatakse meile meedia ning sotsiaalse korralduse kaudu selgeks teha, et kui sa omale midagi ostad, mingeid asju või ka teenuseid, siis sa oled õnnelik. Me justkui ostaks rahaga omale õnne, või vähemalt nii tahetakse meid uskuma panna. Ent me kõik peaks juba kulunud fraasidest teadma, et rahaga õnne ei osta ning ma siiralt loodan, et enamik saab sellest ka aru. Kuid kas kõike seda materiaalset nänni on ka tegelikult vaja, mis nigunii kuhugi kapi otsa võib-olla kasutult vedelema jääb, või piisaks kingitusena ka soojast sõnast ning ühiselt heast kvaliteetsest koos veedetud ajast? Või olen ma lihtsalt liiga sinisilmne? Olen tihti mõelnud selle peale, et nn. asjade ostmisega ostaksime me nagu omale koha mingis ühiskonnakihis. Me justkui muretseks omale staatuse sümboleid, mis annaks teistele märku, et vat sellel on see asi ja järelikult on ta nii ja nii tegija. Seepärast kutsungi kõiki ülesse vaatama üle oma väärtushinnangud, eelkõige materiaalsete väärtuste tähtsustamise osas. Sest olgem ausad, õnn ega heaolu ei peitu ainult ju rahas ja asjades. Ei võida see, kellel on surres kõige rohkem asju ega ka mitte see, kellel on Facebook kõige rohkem sõpru või fänne. Lõpetuseks tahaks ma öelda, et algaval aastal võiks nii mõnigi meist jõuda sinnamaani oma elus, et ta peab tegema põhimõttelise valiku – kas elada endale või teistele. Ning ma loodan siiralt, et enamik meist langetab valiku esimese variandi kasuks, sest me ei saa lõputult elada teistele, ei saa olla kinni selles, mida teised meist arvavad ega lõputult olla kellegi meele järgi. Ning ärgem unustagem unistada ning unistuste täitumiseks ka midagi ära teha. Elul on pakkuda meile enneolematult palju, tuleb osata ainult see vastu võtta Just sellised tulid mõtted peagi algavaks aastaks, nii väikesed või suured, kulunud või uudsed, kuidas kellelegi tundub. Jääb ainult soovida kõigile head vana-aasta lõppu ning veel paremat uue algust. Külastagem oma vanavanemaid, sugulasi ning nautigem sõprade seltsi. Hea tuju tuleb teie enda seest. Olge üksteise vastu kenad ning hooligem ja hoidkem lähedasi. Soovin teile kõigile Kareda vallavalitsuse poolt häid saabuvaid pühi ning õnne ja tervist uuel algaval 2014.aastal.

Külas Roosna-Allikul

Kohtumine Kareda Roosna – Alliku vallajuhtide vahel. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalikel omavalitsustel õigus teha koostööd ühiste huvide väljendamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. Ühistegevuse vormideks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste omavalitsusüksuste liitude moodustamine, aga ka teistelt kohalikelt omavalitsustelt teenuste ostmine ja teistele teenuste müümine. 13.novembril kohtusid kahe valla vallajuhid, Roosna - Alliku esidajateks volikogu esimees Aivar Tubli, vallavanem Peeter Saldre ja Kareda esidusena volikogu esimees Janno Nau, vallavanem Kulno Klein. Märksõnaks oli koostöö jätkamine ja arendamine valdade vahel. Kohalike omavalitsuste koostöö on laialt levinud mitmete avalike teenuste osutamisel nagu kommunaalteenused, teenused haridus-, sotsiaalhoolekande- ning tervishoiusfääris. Nimetatud valdkondades ostavad need omavalitsusüksused, kellel puuduvad vastavad institutsioonid, tavaliselt lepingu alusel teenust teistelt omavalitsusüksustelt. Lisaks teevad kohalikud omavalitsused koostööd planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel. Koostöövormideks on ühiste äriühingute ja sihtasutuste asutamine või ühiste spetsialistide värbamine. Peale põgusat ringreisi Roosna-Alliku vallas mille käigus külastati valla allasutusi, parke, virgestusalasid ja vallamaja toimus vestlus ühistegevuste raames. Et paremini saada ülevaade ka Kareda vallas toimuvast lepiti kokku, et vallajuhid järgmise koostöö arutelu korraldavad Kareda vallas uue aasta alguses.

Lastevanemad toetavad lasteaeda

Lastevanemad toetavad lasteaeda. Novembri algul kogunes grupp aktiivseid lastevanemaid kes otsustasid olla toeks lasteaia elukvaliteedi tõstmisel. Tugigrupi töös osalesid Estelle, Leila, Kristiina, Martin, Ille ja Ülle kes kaardistasid hetke kitsaskohad ning panid paika tegevuskava kuidas edasi liikuda. Tugigrupi liikmed jagasid omale vastutusvaldkonnad ning tegid ettepaneku teha osa töid hoogtööpäevaku korras. Igati positiivne kodanikuühiskonna arendatud koostöö lapsevanemate, valla ja lasteaia pedagoogilise personali toetamiseks. Eesmärk on üllas luua Peetri lasteaia lastele soodne arengukeskkond nii lasteaias kui kodus kaasates lasteaia töödesse lapsevanemaid ja vanavanemaid mis toetab ressursside investeerimist laste õppe-kasvatustöö toetamisel. Koostöö all võib mõista palju, kuid on raske defineerida lasteasutuse ja kodu koostöö ühtset mõistet, kuna see hõlmab endas väga erinevaid aspekte. Kõige parem on koostööd kirjeldatud läbi mõistete lasteasutuse ja kodu vaheline „koostöösuhte“ ning „lastevanemate osaluse“ all. Ilmekas näide kus isadepäeval tubli seltskond lastevanemaid kogunes ja andis oma panuse lasteaia ümbruse korrastus ja hooldetöödes. Suured tänud kõigile osalejatele. Selline üldine pere-lasteasutus-ühiskond jõupingutus eesmärgiga luua partnerlus, mis keskendub laste ja perede heaolule, loob alused pikaajalistele kõikidele osapooltele kasutoovaks tegevusteks. Keskendudes lastevanemate kaasamisel ühistöödele luuakse tugevam side lapsevanema – lasteaia jätkusuutliku arengu toetamisel. Perekondade kaasamise soosimine läbi tegevuste annab võimaluse kogukonnas korda saata suuri tegusi.

Karedal valitavad valitud

Vallavolikogu 5.11.2013 Kõigepealt on mul paslik tänada Kareda valla püsielanikke kelle poolthäältega sain valitud vallavanemaks. Tänan ja püüan Teie usaldust väärida. Sai ka paika pandud uus vallavalitsus peale vallavanema kooseisus: Alo Joosepson, Sirje Reinlo, Getter Klaas ja Kristiina Könkvist. Volinikud valisid ka ühehäälselt revisjonikomisjoni mille esimeheks sai tubli valimistulemuse teinud Külli Majori ja liikmeteks Tõnu Taal ning Lea Aas. Järgmisel volikogul esitatakse kinnitamiseks majandus- ja eelarve, haridus- ja kultuuri ning sotsiaalkomisjoni liikmed. Karedal on aktiivsed ja tublid inimesed eks näidanud seegi, et esimesena Järvamaal valiti volikogu esimees ning vallavanem. Ei saa mitte märkimatta jätta volikogu soolist eesrindlust 5/4 naiste kasuks. Kokkuvõtvalt võib ju öelda, et volikogu on osa Kareda valla paremikust. VALLAMAJA & VALLA MAJA Kareda keskuses asub suur ja uhke maja millel ilutseb silt KAREDA VALLA MAJA. Kurbusega peame nentima, et üle poole seisab see tühjalt ja kasutult. Kui väga paljudes kohtades on võitlus spordisaali vabade aegade üle painab meid teadmine, et kui kooli ka poleks seisaks meie võimla sisuliselt üle poole aastast tühjana. Kutsume kaasa mõtlema iga vallakodaniku kel on ideid kuidas täita see maja sisuga. Oleme planeerinud kolmapäeval 13.11.2013 kell 17:00 pidada maha 1,5h mõttetalgud Peetri raamatukogus visiooni "Raamatukogu+rahvamaja" (kultuur, haridus, seltsitegevus jne.)teemaarutlusel.

Kareda vallavolikogu 8 koosseis

Volikogu 8 koosseis paigas. Selleks korraks valimiste melu möödas ja uus 9-liikmeline volikogu paigas. 29.oktoobril toimunud istungil valiti ka uus volikogu esimees kelleks sai Peetri koolijuht Janno Nau. Volikogu aseesimeheks valiti Lea Aas. Volikogu kooseisu kuuluvad veel Ene Mikk, Külli Majori, Jaanus Tammiste, Tõnu Taal, Anneli Piirsalu, Leo Roosioja ja Ainar Lehtsaar. Ainari töökohustused ei võimalda ajutiselt volikogu töös osaleda ning ta peatas oma volikogu staatuse kolmeks kuuks. Asendusliikmena tuli sisse Kaidi-Ly Välb ja võib julgelt väita, et Kareda vallavolikogus on naised juhtivas enamuses. Tänu tublile valimiskomisjonile ja volinikele tehti volikogu istung ära esimesena maakonnas. Järgmine vallavolikogu istung toimub juba 05.novembril, teisipäeval ja esimese punktina on päevakorras vallavanema valimine. Volinikud kinnitavad vallavalitsuse liikmete arvu ning koosseisu. Moodustatakse revisjonikomisjon ning volikogu alatised komisjonid.

Arvamusi haldusreformist

Arvamusi haldusreformist. Viimasel ajal on palju räägitud haldusreformist ja selle vajalikkusest ning Vabariigi Valitsus on algatanud Omavalitsuskorralduse reformi seaduse väljatöötamiskavatsuste eelnõu. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et lähiaastate jooksul ehk hiljemalt 4 aasta jooksul peaksid paljud vallad ja linnad ühinema ja välja joonistuma hoopis teistsugune omavalitsuste kaart, kus senise 226 valla ja linna asemel neid 40-60. Enda arvamus, et reform on vajalik ja see peaks toimuma mitte tõmbekeskuste vaid vajaduspõhiselt. On visatud nalja, et meil on ainult kolm tõmbekeskust: Tallinn, Tartu ja Soome, kuid tõsimeeli on enamjaolt kõik aru saanud, et mingi muutus praegusega võrreldes on vajalik või isegi möödapääsmatu. On alanud arutelud, diskussioonid ja vaidlused selle üle, mis on positiivne nähtus saama teada rahva arvamus kuhu suunas liikuda. Arvamusi on väga mitmeid ja vaidlustes pidigi selguma tõde. Kui palju peab olema omavalitsusi Järvamaal üks kuni kolm. Meil on olemas toimekeskusele vajalikud riiklikud tugistruktuurid (politsei, päästeamet, kiirabi) ja esmatasandi arstiabi. Meil on haridus-, kultuuri-, spordi- ja huviharidusasutused ja ajalooliselt on koondunud laiema piirkonna kultuuri-ja sporditegevus. Meil on ehitamisel tiheasustusele vajalik taristu ja tagatud hoolekandealane teenus Täna oleme valmis oma heade naabervaldadega nii siin pool kui seal pool läbirääkimisi pidama ja liitumisettepanekuid vastuvõtma/tegema. Samuti tahan ma rõhutada, et haldusreform ei ole pelgalt omavalitsuste piiride tõmbamine, vaid sisaldab endas ka omavalitsuste rahastamise ja ülesannete ülevaatamist ning vajadusel standardite kehtestamist. Piiride muutmine ei anna tegelikult efekti. See tekitab juurde ääremaastumist ja kui siin tulubaasi poolt veel puudutada, siis kui kaks ebapiisavat tulubaasi kokku liita, siis piisavat tulubaasi ikkagi ei saa. Paraku omavalitsuste suuruse järgi erinev kohtlemine, aga tegelikult ka sunniviisiline liitumiskohustus põhiseadusvastased.