Peetri Kooli arengusuundadest

Kogu Eesti arengu põhiküsimus – tuleviku küsimus, kuidas me suudame läbi lüüa – seisneb võimekuses näha, mis on igas koolis, igas inimeses erilist on öelnud Marju Lauristin. Ei hakka edasi heietama Soome haridusmudelist vaid tulen teemadega marjamaale, Peetri Kooli.

Kooli direktor on tõesti esitanud lahkumisavalduse ja see on jõudnud vallavalitsusse. Kuna inimene on ise selleks soovi avaldanud, avaldus on korrektselt vormistatud, ei pea ma õigeks inimest kinni hoida, vaid rahuldan selle lahkumisavalduse. Eelnevalt on vesteldud koolijuhiga koolist, kooli arengust, motivatsioonist ning lahkumise põhjustest ja koolijuht põhjendas, et lahkub ametist perekondlikel põhjustel.

Kindlasti tekitab haridusjuhi lahkumine kohalikus kogukonnas õiguslikke küsimusi, mis saab edasi. Uue direktori leidmiseks kuulutab vallavalitsus välja direktori konkursi. Koostöös kooli hoolekoguga on kokku lepitud, et kooli hoolekogu esimees kutsub 09.02 kokku koosoleku kus arutab ühe küsimusena direktori konkursi tingimusi ning esitab vallale ka oma esindaja koolijuhi konkursi komisjoni. Koolis töötanud inimesena tean, kui raske on õppeaasta keskel leida vaba ja tubli inimest, kes sobiks kooli juhtima, aga meil pole ka muud valikut. Tegevuskava on järgmine: peale hoolekogu istungit 10.02 kuulutame välja konkursi mille esialgne lõpptähtaeg oleks 26.02 kella 12:00, peale mille saab teha esimesi arutelusid. Koolijuht esitas lahkumisavalduse arvestusega, et tema viimane tööpäev koolijuhina on 29. veebruaril.

On olnud ka hoolekogu esimehega arutelu kui konkursile ei peaks avaldusi laekuma, loodab vallavalitsus jõuda kokkuleppele mõne Peetri kooli praeguse õpetajaga, kes oleks nõus täitma direktori kohuseid õppeaasta lõpuni.

Koolijuht on muidugi tähtis kuid kooli sisu annab ikkagi õpetaja, millist õpetajat Peetri Kooli kogukond tegelikult ootab. Õpetajat kes suudab pidada õpilasega dialoogi ja nende ühislooming on õppeprotsessi arendamine ja väärtussisu loomine. See eeldab seda, et õpetaja on vaimne eestvedaja, kellel on aega individuaalselt õpilasega tegeleda. See on võimalik vaid väikeses koolis kus õpetajal on aega.

Tänases ühiskonnas on muutunud ka õpetaja roll elus. Olukord on nukker, sest kogukond on paigutanud õpetajad ühiskonnas samale tasemele nagu teenindajad. See on lubamatu, kui riiki juhitakse exeli tabeli abil ja kohati on tekkinud primitiivne turumajanduslik suhtumine haridusse ning õpetajat on hakatud nägema teenusepakkujana. Mina näen ja usun Peetri Kooli õpetajasse ning eeldan, et meie õpetaja täidab kultuurikandja ja noore põlvkonna kasvataja rolli.

Võtan õiguse esitada meie vilistlase Helina blogist https://valbhelina.wordpress.com/  arvamuslõigu: Mina olen Peetri Kooli endine õpilane ja saan öelda, et meie kooli õpetajad on pädevad. Kuidas muidu saavutasime olümpiaadidel ning võistlustel häid ja väga häid kohti? Oleme ju mitmeid kordi gümnaasiume ja suuri koole seljatanud. Ma mõistan, et õpitulemused on suures osas ikka õpilase enda teha, kuid ka õpetajatel on selles oma osa. Seega ei mõista ma, miks on vaja teha selliseid üldistusi. Saan oma kogemuste pealt öelda, et mul on hea ettevalmistus gümaasiumiks. Näen, kuidas paljudel õpilastel puuduvad elementaarteadmised keemias, ajaloos, isegi eesti keeles. Kui ta ei oska keemias tasakaalustada, ajaloos arvab, et Jeanne d’Arc oli NEW Orleansi neitsi jne, siis on ju põhikoolis jäänud midagi rääkimata/selgitamata/täpsustamata.

Eile kogunes volikogu majanduse- ja eelarvekomisjon kus ka antud teema käsitleti ja komisjon jagas vallavalitsuse seisukohta mitte tormata ja enne finantsanalüüsi tegemata mitte külvata segadust ning tühje jutte kooli reorganiseerimisest. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse järgi oleme me põhikool kellel täna on täidetud kolm kooliastet. Kui ka järgnevatel aastatel näiteks kolmandat kooliastet ei avata, tuginedes kogukonna ja õpetajate otsusele, ei juhtu midagi. Vastavalt vajadusele ja nõudlusele on kõik võimalused uuesti kooliaste avada olemas. Kõiki koole ja valdu hirmutab lastearvu vähenemine selles ei erine ka meie naabritest.

Arvestades seda, et oleme liitnud juba oma lasteaia ja kooli ühise juhtimise alla, kokkuhoiu kohtade leidmine läheb keerukaks. Haldusreformi võtmes valmistume omavalitsuste liitumiseks oktoobris 2017.a kus suuresti lepitakse kokku arengustrateegiad järgmiseks neljaks aastaks ehk 2021.aastani. Kooli elu ja tulevik sõltub meist, kes me elame selles kogukonnas, kasutame neid teenused ja anname oma tegudele positiivse hinnangu. Kindlasti ei torma me oma põhikooli sulgema vaid mõtleme koos kuidas säilitada väikses kogukonnas lastesõbralik, innovaatiline ja turvaline kool.