Eesti Vabariigi aastapäev on 24.
veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi
väljakuulutamist 1918.
aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas
"Manifest kõigile Eestimaa rahvastele",
milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik Eesti rahvuspüha
ja iseseisvuspäev.
Riik – see oleme meie. Olles veendunud, et riik
tekib ja püsib seni, kuni on olemas riigi kodanike tahe riiki omada, tasub
meenutada, et 23. veebruari 1918 koostati just Pärnus “Akt Eesti Demokraatlise
Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas ja kreisis“. Me oleme väiksed aga
tublid. Ka täna Vabariigi 98 sünnipäeva tähistades Müüsleris Vabadussõja
mälestusmärgi juures on meil mida meenutada...
Omariiklus need ei ole vaid sõnad, juba 10 aastat
on kaitseliidu eestvedamisel korraldatud admiral Johhannes Pitkale pühendatud
mälestusmatka Jalgsemalt – Peetrisse. Aasta-aastalt matkast osavõtnute arvu
kasvamine näitab austust admiral
J.Pitkale ja tema panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja
ennastsalgav.
Mida võiksime sellest ajaloolisest kogemusest
järeldada? Ehk seda tõsiasja, mida vahel juba unustama hakkame, et Eesti riik
sündis loomulikult väga õhukesena, aga ta jäi püsima mitte ainult tänu
ajaloolisele õnnele, vaid sai toetuda selle ühiskonna juba suhteliselt pikale
kohaliku omavalitsuse traditsioonile. Omavalitsus tähendab eesti keeles oma
valitsust: kohalikud inimesed, toetudes eelkõige oma vahenditele,
saavad oma asjadega hakkama.
Maakonna kõige väiksema omavalitsusena on mul on
hea meel, et Kareda rahvas peab oma valda oma omaks. Väiksusel on eelised, kõik
tunnevad kõiki ja võib julgelt öelda meil on turvaline elukeskkond. Meil on toimiv lasteaed-kool kus saab õppida
emakeeles, meil on ettevõtlikud inimesed – ettevõtjad, kodanikeühiskonna
tegelased kes kõik panustavad ühiskonda.
Täna seistes siin koos Teiega, olles külaline meie riigi
sünnipäevapeol tahan kiita meie sünnipäevalast ehk riiki kus me elame. Mida
ootab sünnipäevalaps meilt oma kodanikelt? Kaasamõtlemist ja tähelepanelikkust kaasinimeste
suhtes, mõttekaaslast kes hoolib endast ning kaaslastest, kes on võimelised
astuma ühte sammu, et elulisi pisidetaile kokku leppida, kuulata ja märgata –
lõpuks märkad, et just pisiasjadest saabki vormida oma elu õnne.
Mis on vabariik minu jaoks, nagu sõber või vend.
Ta on mulle nagu vanem vend, kelle olemasolu on iseenesest mõistetav ning minu
õigus Tema poole pöörduda peaks kestma igavesti ja keda ise armastan
tingimusteta ja nõudmisi esitamata just sellisena nagu ta on. Nii ju
armastatakse vendi ja õdesid… tuleb välja, et nii saab tunda ka tundeid sõprade
vastu. Vanemaks vennaks pean teda just selle tõttu, et ta pakub oma sõprusega
kaitset, Ta märkab palju, Ta jätab meelde, Ta mõtleb palju ja Ta ka loob palju.
Väliselt aga näib tagasihoidlik ja eemalolev justkui laseks elul enda ümber
mööda libiseda.
Ma imetlen Tema enesedistsipliini. Temas on tegelikult rohkelt hinnanguid ja
suhtumisi, Tal on hea analüüsivõime ning kuhjaga teadmisi ja kogemusi mida on
kogetud ju 98 aastat.
Müüsleri on ajalooline
koht, väidedavalt just siin toimunud
lahinguga peatati Vabadussõja ajal vaenlaste pealetung Paidele. Praegu
Müüsleris olev ausammas on aga üks väheseid, mis säilinud esimese Eesti
Vabariigi ajast saati – kivi vedeles kuni taasavamiseni künka taga võpsikus peidus.
Eriliseks teeb ka meie
jaoks 2016.a kui Kareda vallal on juubelihõnguline sünnipäev, 10.10.2016.a
täitub 25.aastat omavalitsuse taasloomisest.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva meile kõigile siin
kaunil Eestimaal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar