Müüsleris sai kannatada tänavavalgustus

Liiklusõnnetuse tagajärjel on häiritud Müüsleri külas Mäeküla-Koeru teel tänavavalgustuse töö. Liiklusõnnetuse tulemusel sai kannatada Kareda vallale kuuluv tänavavalgustuse süsteem, esialgse vaatluse põhjal tänavavalgustuse valgusti purunenud ja tugipost sõidet küljest ära. Liiklusõnnetuse ajal viibis autos juht ja kaks kaasreisijat. Inimesd kannatada ei saanud, õnnetuse põhjustaja on teada.

Kareda valla tänavavalgustuse lepingupartnerile on informatsioon edastatud ja tegeldakse rikke likvideerimisega. Tänavalgustuse korrastustööd ja endine olukord taastatakse esimesel võimalusel.

Kulu põletamine on ohtlik tegevus

Täna oli õnnelik õnnetus kulutulega Viru külas, kus leegid limpsisid juba kahekorruselise elumaja seinu.
On kätte jõudnud kevadine aeg, päike tuleb välja ja paljud inimese siirduvad õue, et alustada suurkoristuse ja aiatöödega. Aiatöödel koguneb oksi, prahti ja kokkuriisutud muru, mis tavapäraselt lõkkes ära põletatakse. Nii see on ju olnud aegadest-aegadeni maapiirkonnas.
Tuletame üheskoos meelde olulised asjad, et ei tekiks tulekahju, pahandusi naabritega ega arusaamatusi pritsumeestega.  Enne lõkke tegemist veendu selle ohutus kauguses lähimate hoonete ja metsani. Ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit. Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kindlasti tuleks jälgida ka tuule suunda ja kiirust. Samuti austage oma naabreid. Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega või tulekustuti ning lõket ei tohi jätta järelvalveta. Lase lõkkel täielikult ära põleda ja kustuta veega lõkke põhi. Lõkketegijal võiks käepärast olla ka telefon vajadusel kiireks reageerimiseks.
Arvan, et kõik teavad, et kulu ei tohi mitte mingil juhul põletada ja see keeld kehtib aastaringselt. Kulu vastu aitab kõige paremini võidelda sügisese niitmisega.

VALLAVALITSUSE HANGE

Vallavalitsuse hange

"Sõiduauto ost“

 Esna vald kutsub Teid osalema hanke “Sõiduauto ost” pakkumusmenetluses.

1.      hanke Üldtingimused

1.1. Hanke objektiks on ühe (1) sõiduauto ostmine (1) üheks kuuks. Esna vald soovib ühe kuu jooksul kasutada ühte (1) universaalkerega sõiduautot.

1.2. Hanke korraldajaks ja Hankijaks on Esna vald, asukoht Kesktee 11 Peetri, 73101 Järvamaa.

1.3. Mootorsõidukite üleandmise tähtaeg on 30.04.2016 Sõidukite üleandmine toimub aadressil Kesktee 11 Peetri, 73101 Järvamaa.

1.4. Täiendavat informatsiooni ja selgitusi hankedokumentide kohta väljastab vallavanem Paavel Koossaar

2.      Nõuded  OSTUteenusele

2.1. Üldised nõuded

2.1.0.  

2.1.1. Sõiduauto peavad omama kohustusliku liikluskindlustust ja kaskokindlustust. Renditavate sõiduautode kindlustuste olemasolu eest vastutab Pakkuja. Kaskokindlustuse omavastutus ei tohi olla suurem kui 200€.

2.1.2. Pakkuja tagab ööpäevaringse operatiivse abi, kui Hankija on sattunud sõiduautoga hädaolukorda (tehniline rike, avarii vm).

2.2. Universaal kerega sõiduauto (1 tk)

2.2.0.  

2.2.1. ostu hind mitte väiksem kui 50 000.00 eurot (KM-ta) sõiduauto kohta

3.      sõiduautode Tehniline kirjeldus

3.1. Universaalkerega sõiduauto peab vastama vähemalt alltoodud tingimustele

§  esmane registreerimine mitte varasem kui 2016 aasta

§  sõiduki läbisõit mitte suurem kui 10 km

§  maastur

§  värvus must

§  istekohti koos juhiga 5

§  diiselmootor vähemalt 2,8D-4D

§  võimsus vähemalt 130 kW

§  kütusekulu keskmine alates 7,5  l/100 km

§  vähemalt 6-käiguline manuaal

§  nelikvedu

§  ABS pidurisüsteem

§  stabiilusus- ja veojõukontroll

§  elektrooniline kiirusehoidik

§  integreeritud “käed vaba” telefonisüsteem

§  integreeritud CD raadio 9 kõlarit

§  kliirens vähemalt 220 mm

§  kiirus vähemalt 175 km/h

§  lõhnakuusk

4.      Hanke üldreeglid ja tingimused

4.1. Pakkumus peab sisaldama Lisa 1 kohast pakkumuse maksumust eurodes ilma käibemaksuta.

4.2. Pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse hindamiskriteeriumina madalamat hinda.

4.3. Pakkujatel ei ole õigust nõuda hanke korraldajalt pakkumuse tegemisega seotud kulude korvamist.

4.4. Hankijal on õigus tagasi lükata kõik pakkumused, mille maksumus ei ületa hankija poolt

4.5. Hankijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga leida hankija jaoks sobivam hanke tulemus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed.

LISA 1. Hinnapakkumuse vorm

1.      Olles tutvunud käesoleva hanke, “Sõiduauto ost” dokumentidega, kinnitame, et oleme valmis pakkuma sõiduauto müüki Esna vallale alljärgnevate hindadega.

2.      Hinnaettepanek

Nr.	Nimetus	Kirjeldus	Kogus	Ühiku hind	Maksumus km-ta	Märkused
1	5-ukselise universaalkerega sõiduauto hind	Märkustes välja tuua pakutava  5-ukselise universaalkerega sõiduauto mudel ja mark	1 tk.

3.      Kokku summa:  ……………..............…eurot.

4.      Pakkuja                                        nimi……………………………..

aadress…………………………

e-mail……………………………

5.      Pakkuja poolt allakirjutanud        nimi………………

amet………………

kuupäev…………….

Volikogu töörühm Järva-Jaanis

Täna pealelõunat kogunesid Järva-Jaanis kaheksa omavalitsuse esindajat nii volikogudest kui vallavalitsusest arutamaks ühiseid teemasid kuidas haldusreformiseadusest tulenevalt edasi toimitakse. 

Kareda valla poolt olid esindatud kõik volikogus läbirääkimiste komisjoni kinnitatud liikmed: Janno Nau, Külli Majori, Ene Mikk, Tõnu Taal ja Kulno Klein
Kogu koosolekut juhtis ekspert, Mikk Lõhmus Lääne-Nigula vallast, kel on esimesed kogemused juba maavalla loomisest ja tegutsemisest olemas.
Kogu arutelu toimus töises õhkkonnas ja väga konkreetse päevakorra alusel, nenditi üksmeelselt, et koostöö võti peitub aususel, avatusel ja võrdse kohtlemise printsiibil. Tõstatati ka probleeme - nenditi niikaua kui paljud vallad peavad läbirääkimisi mitmes suunas ei ole ka teistel konkreetsust. Maiks peaks selguma enam-vähem kõigis omavalitsustes kellega jätkatakse läbirääkimisi. Pikemalt peatuti ajakaval:
Juuni - Juhtkomisjon on moodustatud, kõigis volikogudes teemat käsitletakse, oodatakse HRS (haldusreformiseaduse) vastuvõtmist riigikogu poolt.
August - I lugemine kõigis volikogudes, vajadusel täiendavad rahvakoosolekud
September - II lugemine kõigis volikogudes,  avalik arutelu, ühtne ühinemist tutvustav leht
Oktoober - Ühinemislepingu avalikustamine, piirkondlikud koosolekud, paigas rahvaküsitluse aeg
November - Toimuvad rahvaküsitlused
Detsember - Volikogud võtavad otsuse vastu
Teemadena kõlas ka arutelus läbi ühinenud valla uued nimed kuid kuna pearõhk oli loodava valla funktsioonidel siis sellel teemal pikalt ei arutletud. Samamoodi vallamaja asukoht oli teisejärguline teema, kuna pole paigas konkreetseid ühinejad pole mõtet teemat arendada.
Lepiti kokku, et eestvedajad Järva-Jaani ja Ambla vald täpsustavad need valkonnad kus tuleks moodustada töörühmad. Info vahetus ja kordineerimine jääb esialgu eestvedajate õlgadele.

Järva-Jaani volikogu saal

Kareda vald juhib juhtimisstruktuuri töörühma

Kareda vald juhib ühinemise töörühma

Ettepaneku Kareda vallale ühinemisläbirääkimiste pidamiseks on teinud Paide linn ja Järva-Jaani vald. Esimese kava kohaselt liituksid Paide linnaga, Väätsa vald, Paide vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koigi vald, Imavere vald  ning ühenduses oleks 7 omavalitsust. Teise kavaga ühineksid omavahel Albu vald, Ambla vald, Järva-Jaani vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koigi vald, Imavere vald, mis teeb samamoodi 7 omavalitsuse ühenduse.

 Paide suunal lepiti kokku kõikide kohalike omavalitsuste finantsspetsialistidel koos omavalitsuste juhtidega panna paika mudel andmete kogumiseks ja analüüside tegemiseks ühtsetel alustel. Sealhulgas leppida kokku teenuste osutamise nõuded ja ruumiline kättesaadavus: Milliseid teenuseid pakkuda? Kuidas teenuste osutamist optimeerida? Milliseid ametnikke on teenuste osutamiseks vaja (sh teeninduspunktid)? Milline on tulevase omavalitsuse juhtimisstruktuur? Kogukonna rahastamise mudel (külavanemad, seltsid, kultuuriasutused)? Arvutused teenuste/palkade ühtlustamise läbiviimiseks.

Moodustada kuus valdkondlikku töörühma ja määratleti töörühma vastutaja: 

FINANTSVÕIMEKUS - Paide linn

KOGUKONNA KAASAMINE JA TEGEVUSTE RAHASTAMISE MUDEL – KÜLAVANEMAD ja KÜLASELTSID (juhtimises osalemine, elanike kaasamine, teenuste delegeerimine,

tegevuse rahastamine jms) - Koigi vald

HARIDUS – Väätsa vald

SOTSIAALALA – Roosna-Alliku vald

KOMMUNAALMAJANDUS (ühisveevärk, jäätmekäitlus, soojamajandus, haljastus,

liikumiskeskkond) – Paide vald

JUHTIMISSTRUKTUUR JA HALLATAVAD ASUTUSED – Kareda vald

Suurem osa organisatsioonis olevast infost on varjatud, nn. ilmutamata ehk vaiketeadmus, kõige paremini ilmestab seda „jäämägi“. Me arvame, et omavalitsused on väga sarnase strutuuri ja ülesehitusega kuid reaalselt kui kõrvutada algandmeid siis selgub, et sisendid ei ole võrreldavad. See mis me üksteisest teame on veepeal ja moodustab 5% ning ülejäänud 95% toob üllatusi.

 Töörühm kogunes 15.märtsil Mäos ja esindatud olid kõik töörühmas olevate valdade esindajad ja juhtkomisjoni keskseteks  arutlusteemadeks olid:

·         juhtimisstruktuur ja ametnike komplekteerimine,

·         strateegiline juhtimine ja kohtadel võimu esindatus,

·         teenuste osutamise igapäevane korraldus,

·         hallatavate asutuste teemad

·         ühisasutused, selle ümberkorraldamise põhimõtted ja tänaste struktuuride integreerimine/ümberkorraldamine

Üksmeelselt leiti, et tuleb teha hetkeolukorra analüüs - milline struktuur toimib ja palju see maksab. Jõuti ka järeldusele -  kohalikes omavalitsuses täidetakse ühesuguseid ülesandeid, aga ametinimetused ja ametijuhendid on erinevad. Ei tuleks lahata vajadusi, vaid tuleks kaardistada hetke olukord ja nii jõuaksime probleemideni, mis vajaksid ületamist. Tabel tuleb teha ülesannete põhine: ülesannete täitja (ametinimetus), palju kulub aega (koormus) ja kui palju töötasu (ressurss). Konkreetne inimressurss ja rahaline ressurss.

Rahvahääletuse korraldamise suhtes pole volikogu veel otsust teinud. Läbirääkimised Paidega käivad  ning  Järva-Jaaniga peaksid konkreetsemaks minema 30.märtsil k.a ja kui need on edukad ühes suunas, siis uus omavalitsus luuakse pärast 2017.a sügisel peetavaid kohalikke valimisi.

Kõikide töörühmade töö tulemusena peaks tervikuna tekkima ühinemislepingu valdkonna punktid. Ühinemisleping on eelkõige teejuhis neljaks aastaks uue volikogu jaoks. Töörühma liikmed olid seisukohal, et pole otstarbekas koostada liiga detailne leping – pigem paindlikum, leppida kokku põhimõtted ja printsiibid. Elame muutuvas maailmas, elu teeb korrektiive ja meie peame neile vastavalt reageerima.

Kogunesid aktiivsed kodanikud Müüsleri ja Köisi küladest

11. märtsi õhtutundidel said kokku Köisi küla ja Müüsleri küla elanikud, et arutada piirkonna elulisi tegevusi ja kuulata vallajuhtide mõtteid. Kõnekoosolek toimus Vabadussõja teemapargi majas Lea Aasa juhtimisel. Külakoosoleku avasõnad juhatas sisse vallavolikogu esimees Janno Nau, kes rääkis volikogu tegemistest, põhirõhk oli suunatud haldusreformi teemadele. Kiita tuleb aktiivseid külaelanikke, keda oli kogunenud paarikümne ringis ning kellele läheb korda Kareda valla areng.  Paslik on kiita küla aktiviste, kes kutsusid koosoleku omal initsiatiivil kokku, mis näitab, et Karedal on tugevad ja elujõulised külad. Eelmine samateemaline üritus oli Peetris ning järgmisi koosolekuid on oodata Öötlas ja Esnas.

Vallavanemana sai puudutatud kahte teemat: kogukond versus külavanem ja haldusreformi nelja erinevat võimalikku teed, kuhu poole liikuda:
1. Järvamaa - üks omavalitsus
2. Ühinemine Paide linna suunal
3. Ühinemine väikevaldadega
4. Lasta end sundliita

Haldusreformiteemad kütavad kirgi üles kogu riigis, paraku pole vist kellelgi 100% teadmist, kuhu see välja jõuab või välja jõudma peaks. Kõlama jäid ka külakoosolekul välja toodud mõtted, et kõik sooviksid selgust ning pooldaksid esimest varianti (Järvamaa – üks omavalitsus) ning viimasest variandist (sundliitmisest) ei oldud huvitatud. Eelkõige seetõttu, et aktiivse kogukonnana sooviksime ise kaasa rääkida vähemalt esimeses 4-aastalises tsüklis ning kujundada kogukonna arengut niipalju kui võimalik. Positiivse näitena toodi ka Türi valda, kes selle raske tee on juba ühe korra läbinud ja kaalub uut teekonda ette võtta. Oldi ka seda meelt, et linnarahvas võiks omaette olla ja maavallad võiksid teha rohkem koostööd, et leida ühisosa. Ühe võimalusena pakuti ka välja uus idee: rõngasvalla loomine ümber Paide linna Türiga koos. Jäin ka koosolekutel olijatega ühte meelt, et Paidega on täna lood keerulised, eelkõige volikogu liikmete omavaheliste pingete tõttu, mida ei ole võimalik enam taastada.

Minnes külavanema teemale - kõik jõudsid ühisele seisukohale, et külavanem on külaelanike ning nende ühiste huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, kehtivatest õigusaktidest, valla ja piirkonna arengukavadest. Käsitleti ka kogukonna otsustusõigusi ja Kilplala teemaparki ning mõtteid, kuidas edasi liikuda. Ühe mõttena kõlas, et teemaparki võiks hallata külaselts.

Enamikult koosolekutelt tuleb mõni hea mõte, mida rakendada. Kui tekib asjalik arutelu, tuleb ideid ja ettepanekuid ning kokkusaamisest on kasu. Vajalik on arusaam, et külakoosolek iseenesest ei lahenda probleeme, eesmärgiks on omavalitsuse tegevuse tutvustamine, piirkonna oluliste probleemide ja ootuste väljaselgitamine, koos parimate lahenduste otsimine ehk kokkuvõtlikult kodanikuühiskonna arendamine. Kindlasti oodati rohkem teemasid, mis puudutaksid Köisi ja Müüsleri küladega seonduvat. Mis on erasektori, mis riigi, mis kohaliku omavalitsuse, mis iga isiku enda kohus. Mõista tuleb, et igal tegevusel on maksumus ja piirid seab olemasolev resurss. Korduvatest küsimustest kerkisid üles teedega seotud teemad ja valla teehoiukava koostamise alused. Nenditi ka, et hea-halb on tasakaalus, ka kohalikus elus tuleb osata head näha.

Head Eesti Vabariigi sünnipäeva

Hea Kareda valla rahvas – head külalised

Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik Eesti rahvuspüha ja iseseisvuspäev.

Riik – see oleme meie. Olles veendunud, et riik tekib ja püsib seni, kuni on olemas riigi kodanike tahe riiki omada, tasub meenutada, et 23. veebruari 1918 koostati just Pärnus “Akt Eesti Demokraatlise Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas ja kreisis“. Me oleme väiksed aga tublid. Ka täna Vabariigi 98 sünnipäeva tähistades Müüsleris Vabadussõja mälestusmärgi juures on meil mida meenutada...

Omariiklus need ei ole vaid sõnad, juba 10 aastat on kaitseliidu eestvedamisel korraldatud admiral Johhannes Pitkale pühendatud mälestusmatka Jalgsemalt – Peetrisse. Aasta-aastalt matkast osavõtnute arvu kasvamine näitab austust  admiral J.Pitkale ja tema panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja ennastsalgav.

Mida võiksime sellest ajaloolisest kogemusest järeldada? Ehk seda tõsiasja, mida vahel juba unustama hakkame, et Eesti riik sündis loomulikult väga õhukesena, aga ta jäi püsima mitte ainult tänu ajaloolisele õnnele, vaid sai toetuda selle ühiskonna juba suhteliselt pikale kohaliku omavalitsuse traditsioonile. Omavalitsus tähendab eesti keeles oma valitsust: kohalikud inimesed, toetudes eelkõige oma vahenditele, saavad oma asjadega hakkama.

Maakonna kõige väiksema omavalitsusena on mul on hea meel, et Kareda rahvas peab oma valda oma omaks. Väiksusel on eelised, kõik tunnevad kõiki ja võib julgelt öelda meil on turvaline elukeskkond.  Meil on toimiv lasteaed-kool kus saab õppida emakeeles, meil on ettevõtlikud inimesed – ettevõtjad, kodanikeühiskonna tegelased kes kõik panustavad ühiskonda.

Täna seistes siin  koos Teiega, olles külaline meie riigi sünnipäevapeol tahan kiita meie sünnipäevalast ehk riiki kus me elame. Mida ootab sünnipäevalaps meilt oma kodanikelt?  Kaasamõtlemist ja tähelepanelikkust kaasinimeste suhtes, mõttekaaslast kes hoolib endast ning kaaslastest, kes on võimelised astuma ühte sammu, et elulisi pisidetaile kokku leppida, kuulata ja märgata – lõpuks märkad, et just pisiasjadest saabki vormida oma elu õnne.

Mis on vabariik minu jaoks, nagu sõber või vend. Ta on mulle nagu vanem vend, kelle olemasolu on iseenesest mõistetav ning minu õigus Tema poole pöörduda peaks kestma igavesti ja keda ise armastan tingimusteta ja nõudmisi esitamata just sellisena nagu ta on. Nii ju armastatakse vendi ja õdesid… tuleb välja, et nii saab tunda ka tundeid sõprade vastu. Vanemaks vennaks pean teda just selle tõttu, et ta pakub oma sõprusega kaitset, Ta märkab palju, Ta jätab meelde, Ta mõtleb palju ja Ta ka loob palju. Väliselt aga näib tagasihoidlik ja eemalolev justkui laseks elul enda ümber mööda libiseda.

Ma imetlen Tema enesedistsipliini. Temas on tegelikult rohkelt hinnanguid ja suhtumisi, Tal on hea analüüsivõime ning kuhjaga teadmisi ja kogemusi mida on kogetud ju 98 aastat.

Müüsleri on ajalooline koht, väidedavalt  just siin toimunud lahinguga peatati Vabadussõja ajal vaenlaste pealetung Paidele. Praegu Müüsleris olev ausammas on aga üks väheseid, mis säilinud esimese Eesti Vabariigi ajast saati – kivi vedeles kuni taasavamiseni künka taga võpsikus peidus.

Eriliseks teeb ka meie jaoks 2016.a kui Kareda vallal on juubelihõnguline sünnipäev, 10.10.2016.a täitub 25.aastat omavalitsuse taasloomisest.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva meile kõigile siin kaunil Eestimaal.