J.Pitkale mõeldes – 10 aastat matkateed

Veeta üks kaunis ja meeleolukas päev mõnusa seltskonna, kaunite loodusvaadete ning ilusat Eesti talveilma nautides see on tõeline nauding. Just seda pakkus tänane admiral J.Pitkale pühendatud mälestusmatk Jalgsemalt – Peetrisse. Juba kümme aastat on matkajaid  Järva-Jaani poolt teele saadetud ja osalejaid oli pea pooletuhande kandis.


Matk  eesmärk on meenutada Järvamaa üht  kuulsamat meest, tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal. Matka on aastaid korraldanud Järva malev koos oma eriorganisatsioonide, maavalitsuse, Järva-Jaani ja Kareda vallaga.

"Me ei saa oma tänu keelata sellele lihtsale mehele, kes rohkem on korda saatnud, kui keegi teine vastavates oludes oleks teha suutnud," ütles Jalgsemal matka üks ellukutsujatest kapten Vello Pops, kelle sõnul on admiral Pitka panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja ennastsalgav.

Endal on  heameel, et tänavune talv on meid lumega õnnistanud, mistõttu on võimalik meeles pidada, et elame põhjamaal ning meil on lumi ja tuisk. Oli neid kes nautisid tervisesporti, kaunist pühapäeva, ka neid kel oli eesmärk läbida rada kiiremini kui eelmistel aastatel. Sattusin käima hea naabriga Koigist kes mõõtis vahemaa Jalgsemalt-Peetrisse ja tal tuli 19 km ja 700 m raja pikkuseks ning ajakulu mõni minut üle 3 tunni. Ei suutnud seda tempot ise hoida ning Järva-Jaanis soovisin tal head teed, et ise rahulikumalt kulgeda. Teel jätkus jutte nii siit kui sealtpoolt piire, kõik viimastel kuudel kõneldavad teemad olid päevakorras. Nenditi ka seda, et hea kui valimisi pole ei ole tüütavaid poliitikuid kes vägisi sinu kaitstud tsooni sisse trügivad, sõna küsivad ja nänni jagavad.

Nagu ikka, ootasid matkalisi teel väikesed üllatused, lõbusad teeviidad, teepaus Järva-Jaani ja Kareda valla piiril ning Peetri vallamajas matkasupp, soojendavad tegevused ja viktoriin. Tänan ka neid paarikümmet Kareda vallaga seotud inimest kes aastaid seda toredat üritust toetavad, olles nii matkajad kui ka tehnilist tuge pakkuvate seas. Pitka mäestusmatk on toimunud igasuguse ilmaga ja inimeste osalusrohkus on näidanud seda, et kaitseliidult oodatakse traditsioonide jätkumist.

Haldusreformist Lääne-Nigula võtmes ja maavalla kõnekoosolek

Maavalla kogemusi ammutamas Lääne-Nigulas

Kindlasti tasub osa võtta avatud aruteludest haldusreformi seadust (HRS) puudutavates küsimustes. Ei ole vist vaja rääkida haldusreformi vajalikkusest, kuid igal asjal on eesmärk, kuhu tahetakse välja jõuda. Paraku on riik saatnud omavalitsused orienteerumisvõistlustele, kuid ühtsetes regulatsioonides on kokkulepped saavutamata.

Kareda vallavolikogu esimees ja vallavanem külastasid koos naabervaldade juhtidega 2013.a  haldusreformi läbi teinud maavalda Lääne-Nigulas. Eesmärgiks oli saada teada muutustest, õppida ja ammutada kogemusi neilt, kel ühinemisetapp seljataga. Jäi kõlama lause „mõtlemine raamist välja“,  mida nõuab uus juhtimismudel ning struktuur. Positiivse näitena toodi sotsiaaltöö juhi vastutusvaldkondadena peale sotsiaaltöö veel kultuuri ja hariduse valdkondade arendamist. Väga suurt rõhku on pandud kodanikualgatusele ja osa valla ülesandeid neile delegeeritud. Kõik rahalised arvutused kindlalt paika ja arvestama peab ikka sellega, et midagi jääb kahe silma vahele. Ühed valikud:

Teeninduspunkt

Selleks, et inimesel oleks võimalik kodu lähedal omavalitsusega suhelda, on otstarbekas igasse senisesse vallakeskusesse jätta omavalitsuse teeninduspunkt, kus töötab teatud kindel hulk inimesi, kes piirkonda teenindavad.  Teeninduspunkt pakub ka võimalusi külakogukondade kogunemiseks, vajadusel tagab osavalla tegevuse.

Külaseltside kaasamine

Külaseltse ja külavanemaid saab kaasata otsuste langetamisse ja delegeerida neile ka teatud kindlate kohalike teenuste osutamise – olgu sees siis kultuuritöö või sotsiaaltöö korraldamine.

Volikogu territoriaalne komisjon

Ühe piirkonna elanikud saavad oma kodukoha tegemistes kaasa rääkida ka läbi volikogu komisjonide süsteemi. Sellisel juhul moodustatakse volikogu juurde territoriaalne universaalne komisjon, mis mehitatakse vastava piirkonna esindajatega. Komisjonile antakse pädevus kaasa rääkida kõikides vastavat piirkonda puudutavates küsimustes.

Seda, milline ühise omavalitsuse sisemine struktuur ja kaasamise meetod valida, seda tuleb üheskoos otsustada, liitumisläbirääkimiste käigus.

08. veebruaril toimus haldusreformi arutelu Kareda vallamajas.

Kõnekoosoleku algatas volikogu esimees, kes tutvustas haldusreformi hetkeseisu Kareda vallas ja tõi välja ka kaks liitumisläbirääkimiste pakkumist nii Paide linna kui Järva-Jaani valla poolt.

Maavalla ideed oli tulnud tutvustama Ambla vallavanem, kes lahkesti oli nõus ka inimeste küsimustele vastama. Toodi ära põhieesmärk, saada kokku huvitatute ring ja alles siis hakata kokku panema üheskoos visioone, soove ja mõtteid.

Toodi ära ka maavalla plussid:

·         Kõiki liituvaid omavalitsusi koheldakse võrdselt

·         Kompetentsikeskused jaotatakse lähtudes valdade eripärast või arengusuundadest

·         Elanikele säilivad kõik teenused vähemalt samal tasemel

·         Maal on maa probleemid ja linnas linna omad, neid saab maavallas paremini lahendada

·         Maaelu säilitamine

Ka miinustest räägiti:

·         Territoorium on suur

·         Haridusteenuste rahastamismudel

·         Ühtse poliitika saavutamine

Kiirküsitlus „kuhu suunas ühinemistega soovime liikuda?“ toimus ka pea kahekümne osavõtja vahel: oli neid, kes toetas maavallaga ühinemist ning neidki, kes Paide poole hoidsid. Ühine seiskoht oli kõigil selles, et sellised kõnekoosolekud on vajalikud ning konkreetseid seadusi on juurde vaja, et lõplik seisukoht langetada.

Kareda Vallavolikogu järgmine istung on 16.02.2016.a,  kus päevakorras p.9 – Haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste alustamiseks ettepaneku esitamisega nõustumine, mille on esitanud Järva-Jaani Vallavolikogu.

Edu meile tarkade otsuste langetamisel.

Peetri Kooli arengusuundadest

Kogu Eesti arengu põhiküsimus – tuleviku küsimus, kuidas me suudame läbi lüüa – seisneb võimekuses näha, mis on igas koolis, igas inimeses erilist on öelnud Marju Lauristin. Ei hakka edasi heietama Soome haridusmudelist vaid tulen teemadega marjamaale, Peetri Kooli.

Kooli direktor on tõesti esitanud lahkumisavalduse ja see on jõudnud vallavalitsusse. Kuna inimene on ise selleks soovi avaldanud, avaldus on korrektselt vormistatud, ei pea ma õigeks inimest kinni hoida, vaid rahuldan selle lahkumisavalduse. Eelnevalt on vesteldud koolijuhiga koolist, kooli arengust, motivatsioonist ning lahkumise põhjustest ja koolijuht põhjendas, et lahkub ametist perekondlikel põhjustel.

Kindlasti tekitab haridusjuhi lahkumine kohalikus kogukonnas õiguslikke küsimusi, mis saab edasi. Uue direktori leidmiseks kuulutab vallavalitsus välja direktori konkursi. Koostöös kooli hoolekoguga on kokku lepitud, et kooli hoolekogu esimees kutsub 09.02 kokku koosoleku kus arutab ühe küsimusena direktori konkursi tingimusi ning esitab vallale ka oma esindaja koolijuhi konkursi komisjoni. Koolis töötanud inimesena tean, kui raske on õppeaasta keskel leida vaba ja tubli inimest, kes sobiks kooli juhtima, aga meil pole ka muud valikut. Tegevuskava on järgmine: peale hoolekogu istungit 10.02 kuulutame välja konkursi mille esialgne lõpptähtaeg oleks 26.02 kella 12:00, peale mille saab teha esimesi arutelusid. Koolijuht esitas lahkumisavalduse arvestusega, et tema viimane tööpäev koolijuhina on 29. veebruaril.

On olnud ka hoolekogu esimehega arutelu kui konkursile ei peaks avaldusi laekuma, loodab vallavalitsus jõuda kokkuleppele mõne Peetri kooli praeguse õpetajaga, kes oleks nõus täitma direktori kohuseid õppeaasta lõpuni.

Koolijuht on muidugi tähtis kuid kooli sisu annab ikkagi õpetaja, millist õpetajat Peetri Kooli kogukond tegelikult ootab. Õpetajat kes suudab pidada õpilasega dialoogi ja nende ühislooming on õppeprotsessi arendamine ja väärtussisu loomine. See eeldab seda, et õpetaja on vaimne eestvedaja, kellel on aega individuaalselt õpilasega tegeleda. See on võimalik vaid väikeses koolis kus õpetajal on aega.

Tänases ühiskonnas on muutunud ka õpetaja roll elus. Olukord on nukker, sest kogukond on paigutanud õpetajad ühiskonnas samale tasemele nagu teenindajad. See on lubamatu, kui riiki juhitakse exeli tabeli abil ja kohati on tekkinud primitiivne turumajanduslik suhtumine haridusse ning õpetajat on hakatud nägema teenusepakkujana. Mina näen ja usun Peetri Kooli õpetajasse ning eeldan, et meie õpetaja täidab kultuurikandja ja noore põlvkonna kasvataja rolli.

Võtan õiguse esitada meie vilistlase Helina blogist https://valbhelina.wordpress.com/  arvamuslõigu: Mina olen Peetri Kooli endine õpilane ja saan öelda, et meie kooli õpetajad on pädevad. Kuidas muidu saavutasime olümpiaadidel ning võistlustel häid ja väga häid kohti? Oleme ju mitmeid kordi gümnaasiume ja suuri koole seljatanud. Ma mõistan, et õpitulemused on suures osas ikka õpilase enda teha, kuid ka õpetajatel on selles oma osa. Seega ei mõista ma, miks on vaja teha selliseid üldistusi. Saan oma kogemuste pealt öelda, et mul on hea ettevalmistus gümaasiumiks. Näen, kuidas paljudel õpilastel puuduvad elementaarteadmised keemias, ajaloos, isegi eesti keeles. Kui ta ei oska keemias tasakaalustada, ajaloos arvab, et Jeanne d’Arc oli NEW Orleansi neitsi jne, siis on ju põhikoolis jäänud midagi rääkimata/selgitamata/täpsustamata.

Eile kogunes volikogu majanduse- ja eelarvekomisjon kus ka antud teema käsitleti ja komisjon jagas vallavalitsuse seisukohta mitte tormata ja enne finantsanalüüsi tegemata mitte külvata segadust ning tühje jutte kooli reorganiseerimisest. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse järgi oleme me põhikool kellel täna on täidetud kolm kooliastet. Kui ka järgnevatel aastatel näiteks kolmandat kooliastet ei avata, tuginedes kogukonna ja õpetajate otsusele, ei juhtu midagi. Vastavalt vajadusele ja nõudlusele on kõik võimalused uuesti kooliaste avada olemas. Kõiki koole ja valdu hirmutab lastearvu vähenemine selles ei erine ka meie naabritest.

Arvestades seda, et oleme liitnud juba oma lasteaia ja kooli ühise juhtimise alla, kokkuhoiu kohtade leidmine läheb keerukaks. Haldusreformi võtmes valmistume omavalitsuste liitumiseks oktoobris 2017.a kus suuresti lepitakse kokku arengustrateegiad järgmiseks neljaks aastaks ehk 2021.aastani. Kooli elu ja tulevik sõltub meist, kes me elame selles kogukonnas, kasutame neid teenused ja anname oma tegudele positiivse hinnangu. Kindlasti ei torma me oma põhikooli sulgema vaid mõtleme koos kuidas säilitada väikses kogukonnas lastesõbralik, innovaatiline ja turvaline kool.

Peetris ehiti helkuripuu

Kareda vallas asub helkuripuu Peetri Kooli ja Kareda Valla Maja vahelise kõnnitee ääres, millele sai esialgu riputatud 35 helkurit.

Helkuripuude sünniks andis tõuke Paide Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate algatatud projekt „Helkur on popp“. See projekt oli edukas ning Järva maavalitsus otsustas anda panuse projekti moto „Paneme Järvamaa või koguni terve Eestimaa särama!“ elluviimisse sellega, et lasi valmistada tuhatkond Järvamaa uue logoga helkurit, et helkuripuud oleksid igas Järvamaa linnas ja vallas.

Helkuripuu eesmärk on see, et kellel ei ole helkurit, saab sealt võtta ning end autodele nähtavaks teha. See on hea võimalus pöörata tähelepanu liiklusohutusele, rõhutada helkuri vajalikkust ning muuta helkuri kinkimine lihtsaks ja mugavaks.Kellel jälle üle lahkesti olete oodatud sinna uusi helkureid lisama. Helkur on teatavasti kõige odavam vahend, millega enda elu kaitsta ja liikluses paremini nähtavaks muuta.

Karedal kogunesid aktiivsed inimesed haldusreformi teemaarutelul.

Kareda vallavolikogu esimees, Janno Nau tegi ettepaneku Kareda vallavolikogus esindatud nimekirjades osalejatele saada kokku ja arutada haldusterritoriaalsete ühinemisläbirääkimiste võimalusi Kareda vallas. Kohtumine leidis aset 28.12.2015.a Kareda Vallamajas, kus  kogunes 19 inimest, kellest kuus esindas vallavolikogu. Arutelu kestis üle kahe tunni. Vallavolikogu esimees andis ülevaate viimasel kahel kuul toimunud läbirääkimistest erinevate valla- ja linnajuhtidega. Üheskoos tõdeti, et liitumine on vajalik, kuid kuna valikute rohkus on suur ning konkreetset informatsiooni läbirääkimiste protsessist on vähe, ei saa paikapanevat otsust teha, vaid on vaja rohkem informatsiooni. Ka Vabariigi Valitsuse poolt lubatud rakendussätted esitatakse 16. veebruariks 2016.a ning kuna see puudutab meid kõiki, siis inimeste teavitamine on väga oluline.

Põhiliselt oli laual ühinemisläbirääkimiste kaks projekti: a.ühinemine niinimetatud maavaldade poolt kokku ühineksid omavahel 8 omavalitsust joonis 1 ja b.Paide linna ettepanek ühinemiseks joonis 2.

Joonis 1

Joonis 2

Joonis 1 puhul peeti oluliseks plussiks Põhja-Järvamaa arengu seisukohalt, vältimaks ääremaastumist, tugeva maavalla loomist. Märgiti, et  kavatsetava maavalla (Järva valla)  loomise arutelule võinuks kutsuda kõik omavalitsused, kes soovivad teha koostööd, mis moodustavad loogilise ühinemise variandi. Olulisemaks peeti leida partnerid võrdsetel alustel, ühe võimaliku variandina kuidas Järvamaal edasi minna.

Joonis 2  Paide linna eesmärk on luua eeldused piirkonna tasakaalustatud arenguks. Paide linn on olnud eestvedaja alustamaks Järvamaal haldusterritoriaalse reformi läbiviimist. Halduspiiride laienemine vähendab eeldatavasti piirkondlikku killustatust ja ääremaastumist ning suurendab  omavalitsuse funktsioonide kvaliteetset täitmist. Võttes arvesse seniseid tõhusaid koostöökogemusi  ja alustatud ühinemisläbirääkimiste seisukohti, on eesmärk luua Paide linna ja lähivaldade - Paide linn, Paide vald, Väätsa vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koigi vald, Imavere vald - baasil üks territoriaalse terviku moodustav omavalitsus. Kuna Paide linna lähivaldade inimesed on Paide linna teenustega kõige enam seotud, on koos võimalik edendada efektiivsemalt kohalikku elukeskkonda ja ettevõtlust.

Koosolekul arutati teemal rahvaküsitluse korralduse vajaduse kohta ning võimalusest kaasata volinikke selgitustöödes ja informatsiooni levitamisel haldusreformi seaduse eelnõu tutvustamisel vallakodanikele. Selleks, et edasi minna, vaadati ka pilk tagasi.

Joonis 3

Joonisel 3 on ära toodud Kareda valla arengustrateegia prioriteetsed valdkonnad, mis saadi 25. mail 2014.a toimunud rahvaküsitluse tulemusena. Rahvaküsitlusel osales 112 inimest, s.o. 20,2 % täisealisest Kareda valla elanikkonnast. Prioriteetsete tegevustena nähakse eelkõige korras teedevõrku,  ettevõtluskeskkonna arendamist, elukeskkonna parendamist ning Peetri Kooli arendamist. Ka koosolekul jäi kõlama põhimõte, et see on hea alus, kuna koosolekul olijad kinnitasid jätkuvalt neid proriteete, mida edasi arendada.

Selleks, et haldusreform ja sellest tulnevad mõjutused häiriksid võimalikult vähe vallakodanikke, keda reform otseselt puudutab, hakatakse perioodiliselt läbirääkimiste käigust andma informatsiooni vallalehes, valla kodulehel ja volikogus. Tehti ka ettepanek, et kajastada haldusreformiga kaasnevaid muutusi ja info oleks kõigile kättesaadavam, jagatakse Kareda vallalehte järmisel aastal tasuta.

Otsusteni ei jõutud see ka polnud eesmärk kuna eesmärgiks oli rahva kaasamine otsustamisprotsessi. Kindlasti osalevad Kareda vallajuhid läbirääkimiste protsessis nii variandi A kui ka variandi B puhul. Järgmine kõnekoosolek toimub maavalla raames 05.jaanuaril 2016.a Albu vallas arutamaks plusse-miinuseid  ühise maaomavalitsuse loomise korral.

Kena ja toimekat aastalõppu.

Hetkepilk möödunule.

Aasta viimastel päevadel on hea peatuda hetkeks, vaadata tagasi ja teha kokkuvõtteid. Koos meenutada meile olulisemaid sündmusi, millega oleme koos Teiega osa saanud. Aeg jookseb armutult ning järjekordselt on käes aasta suurimad pühad – jõuluaeg  ja saabuv aastavahetus. 2015  aasta ei olnud küll suurte investeeringute aeg, kuid  üht-teist sai tehtud ning toimetamisi on olnud palju.

Ütlemata heeameel on astuda uude aastasse tundega, et möödunud on jälle üks teguderohke aasta. Oleme nii vallavalitsuses kui ka volikogus jätkanud koostööd mitmete meile juba tuttavate organisatsioonidega, oleme teinud koostööd ka paljude uute partneritega. Rõõm on tõdeda, et oleme enda partneritele olnud toeks ja toetanud oma kogukonna inimesi, seda kogu aasta.

Nii sai aasta alguses välja öeldud, et siis põhirõhk jooksval aastal on olnud investeeringud eregiasäästlikkuse  kokkuhoiule.  Meie Peetri Koolil sai välja vahetatud 34 akent nind 4 välisust, mis olid käigus alates hoone ehituse algusest. Peale selle sai üks rühmaruum uue põranda koos soojustusega ning sanitaarremondi. Sügisesed tulemused näitavad, et kasutegur peaks vastama ootustele, peale selle paranesid ka töötajate töötingimused. Loodame, et kokkuvõttes on Peetri Kooli lasteaias tarbitav aastane energia kogus väiksem ning seetõttu on edaspidi rahalisi vahendeid rohkem, mida investeerida. Lasteaia puhul oleks järgmine samm soojustamine, kuid töö mahukuse ja toetusvõimaluste puudumise tõttu ei oska selle tegevuse täpset aega planeerida. Kindel on praeguseks see, et järgmisel aastal panustame soojamajanduse ümberehitusele, et kokku hoida küttekulusid. Selleks on eelläbirääkimised peetud  ning töövõtja juba tegutsemas.

Ka väärivad esiletoomist meie kultuurisündmused me oleme väikesed aga tublid. Tänuväärsed on olnud sel aastal ka kõik rahvaüritused – aastalõpupidu sai alguse „Naabriplika“ filmivõtte hooaja ilutulestikuga, vastlapäev, küladepäev, jaanipidu, eakate pidu, beebipäev, laulu- ja tantsupidu  ning muud kogunemised. Nende asjade taga olevate inimeste ja seltside hulk on aukartust äratav, seetõttu ei hakka seda siin kedagi eraldi välja tooma. Soovin vaid kõigile jõudu ja sama sihikindlat meelt ka uuel algaval aastal.

Aasta märksõnaks on ka koostöö Türi Vallavalitsusega, kellega on sõlmitud koostööleping raamatupidamise teenuse osutamise kohta.  Meil on hea meel tõdeda, et Türi kui üks Järvamaa innovaatilise mõtteviisiga omavalitsus ei räägi ainult koostööst vaid ka reaalselt pakub välja  lahendusi. Õppida tuleks ka haldusreformi kogemustest mis meid ees ootab.

Oluliseks teoks on ka planeerimine ja sihtide seadmine kuhu järgnevateks aastateks investeerida. Prioteetsel kohal on Peetri Kool ja sellega töö jätkub, sotsiaalmaja väljaarendamine ning täies mahus kasutusele võtmine, virgestusala rajamine jne. Sotsiaaltöötajal ja ehitusspetsialistil on ees väga tõsise ja suur töö. Nende jaoks jätkub ainult kiidusõnu. Jõudu ja jaksu Teile uueks aastaks.

Detsembri volikogu väljasõidu istungil „Jäägri Villasse“  sai tehtud ka oluline pöördepunkt kultuuri ja spordielu ning valla juhtimises. Muudatus seisneb rahvamaja töö juhtimise võtab üle vallavalitsus keda toetab volkogu haridus- ja kultuurikomisjon kelle ülesanne on tegeleda kultuuri ja spordielu juhtimisega vallas tervikuna. Abivallavanema kohale asub jaanuari alguset ehitusspetsialist, misjärel juba koonduks tema juhtimise alla kogu arendus-, projektijuhtimis-, külaelu ning ehitus- ja planeeringu valdkonna töö. Usun, et uue struktuuri ja töökorraldusega muutub meie kohapealne kultuuri ja spordielu veelgi sisukamaks ja mitmekesisemaks.

Ma igatsen.. ma igatsen lund, paksu krudisevat lund. Sellist lund, kuhu saab teha mõne lumeingli. Ma tahan, et ma saaksin aknast välja vaadata ja rõõmustada soe teetass käes. Seda lund ei pea olema meetreid. Aga täpselt nii palju, et katab maa kõikjalt, et ma ei näeks kuskil halli, vaid olekski lihtsalt.. valge. Ma tahan seda vaikust, mis tuleb ainult siis kui lumi on maas. Ma tahan võimalust teha jalajälgi lumme, teha paljaste käte vahel paar lumepalli. Ma tahan.. lund.  Ma lihtsalt soovin, et õues oleks lumi. Ma soovin, et oleks talv... Kena jõulurahu hinge ja soojust südametesse, hoidkem oma lähedasi.

Kohtume 25ndal Kareda vallakeskuses valla aastalõpu peol.

Häid pühi!

Türi ja Kareda vallavalitsused sõlmisid koostöölepingu

Türi ja Kareda vallavalitsused sõlmisid koostöölepingu

Aime Roosioja

Türi valla rahandusosakonna juhataja

Türi vallavolikogu tegi oma oktoobrikuu istungil muudatused Türi Vallavalitsuse põhimäärusesse. Üheks muudatuseks oli, et ametiasutus võib teistele avalik-õiguslikele isikutele osutada tasulisi teenuseid. Tasuliste teenuste loetelu ja hinnad kehtestab Türi Vallavalitsus.

Väiksemad kohalikud omavalitsused on tundnud huvi kvaliteetsete teenuste ostmise vastu, meie kvalifitseeritud ja tublid ametnikud nõustavad ja abistavad seni oma tööülesannete hulgas teisi omavalitsusi, kuid sellise nõuannete küsimise maht järjest kasvab. Peamiselt on Türi Vallavalitsusel võimekus ja valmisolek pakkuda väiksematele omavalitsustele raamatupidamisteenuseid. Teenuse osutamisel tekkivad kulud kaetakse teenuse eest laekuva tuluga.

Esimeseks kohalikuks omavalitsuseks, kellega sõlmiti koostööleping, on Kareda Vallavalitsus ning neile osutab Türi Vallavalitsus raamatupidamise teenust. Kareda Vallavalitsusele tähendab see seda, et nende raamatupidamine muutub paberivabaks ning Kareda on valmis vastu võtma digiarveid ehk siis masinloetavaid arveid.

 Kareda vallavanema Kulno Kleini  sõnul on peamine põhjus see, et aastal 2016 läheb Eesti avalik sektor üle e-arvetele ning Kareda vald tahab olla teerajajate hulgas. Ma leian, et e-arvete kasutuselevõtt muudab valla arvelduskultuuri paremaks ja kiiremaks. Elame muutuvas maailmas ja märksõnaks on „kiirus“ – ka kõik e-arved liiguvad kinnitamisringis kiirelt ja konteeritakse automaatselt raamatupidamisprogrammi. Võites aega, võidame raha, täiendavalt väheneb risk andmete kaotsiminekuks, suureneb ka läbipaistvus arveldusprotsessis. Rahavood muutuvad kiiremaks ning see annab Kareda valla juhtimisele lisaväärtust – kiirem ja selgem ülevaade kuludest ja tuludest aitab paremini planeerida eelarvet. Seega õigustab e-arvetele üleminek ennast igati ja on majanduslikult mõistlik. Meil on hea meel tõdeda, et Türi kui üks Järvamaa innovaatilise mõtteviisiga omavalitsus ei räägi ainult koostööst vaid ka reaalselt pakub välja  lahenduse.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ütles, et Türi vallas on e-arvete menetluskeskkonda kasutatud juba kaks aastat ning kõik osapooled on sellega rahul- nii partnerite kui asutuste töökoormust on see oluliselt vähendanud, rääkimata paberdokumentide praktiliselt kadumisest ja sellega seotud kokkuhoiust. Teenuse pakkumise osas on Siemann seda meelt, et on mõistlik teha koostööd, abistada nii teadmiste kui oskustega vajadusel teisi omavalitsusi ning anda ka vajadusel  hoogu ja innustust kõigile, kes soovivad e-arvete kasutamiele üleminekul  nõu ning abi. Pipi-Liis Siemannil on hea meel, et Türi vallas on olemas tublid spetsialistid, kes on valmis alati kaasa mõtlema ning appi tulema.

Teadaolevalt  on see koostööleping sellisel kujul vabariigis esimene, kuigi raamatupidamisteenust ostavad sisse veel kaks kohaliku omavalitsust – Rõngu ja Puhja vallad Eesti Finantsteenuste Agentuurilt.