Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

Head uut alanud aastat!

Homme, 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eesti lipupäev. 97. aastat tagasi kell 10.30 vaikisid relvad Vabadussõjas. 402 võitluspäeva kestnud sõjas kaotas Eesti 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Lipupäevaga meenutatakse kõikki Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. 

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval austatakse Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Kell 10.30 algab mälestusstseremoonia Vabadussõjas hukkunute mälestussamba juures Peetri lipuväljakul.

Riigikantselei palub lipupäeval pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu lippudele, seepärast palume teil üle vaadata heisatud lipud. Heisatud lipp peab olema puhas, terve ja pleekimata; heisatud lipu laius peab olema ligikaudu 1/6 lipumasti kõrgusest või ligikaudu 1/3 lipuvarda pikkusest. Näiteks normaalmõõtmetes (105 x 165 cm) Eesti lipp ei sobi 12-meetrisele lipumastile (on liiga väike) ega ka kahe meetri pikkuse lipuvarda külge (lipukangas peksleb vastu majaseina, määrdub ning rebeneb).

Lipupäeval palume teil ehtida ametiasutuste hooned Eesti lippudega, see tähendab, et heisake Eesti lipud teie asutuste kõikidesse tühjana seisvatesse lipumastidesse ning -vardahoidjatesse. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Revolutsioonieelne õhkkond Karedal

Enne eilset volikogu istungit kogunesid Kareda vallamaja ette plakatitega varustatud vallakodanikud ning avaldasid oma arvamust ühinemisprotsessi korraldamise kohta.

Vikipeedia tähenduste alusel on revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust.

Olen seisukohal, et rahval on oma arvamuse välja ütlemiseks õigus ja seepärast külastasin ka ise rahvakogunemist, et saada parem ülevaade hetkeseisukorrast ja meelsusest ning saada teada, mis oli põhjuseks miks rahvas kogunes ning mille vastu meelt avaldati. Kasutades klassikute väljendit „alamklass ei suuda enam ja ülemklass ei taha enam“ võib lühidalt kokku võtta sõnumite sisu. Oli seisukohti, et rahva arvamusel pole enam jõudu ja piltlikult sõidetakse rahva tahtest teerulliga üle. Tunti muret Kareda kogukonna püsimajäämise pärast ning siiralt usuti, et tee, mille on volikogu valinud ei tugine kõige paremini kaalutletud otsusele. Toimus ka arutelu Kareda vallavolikogu esitatud otsuse “Rahvahääletuse korraldamine” üle. Rahvahääletust on sel aastal Karedal tehtud kahel korral, kus rahva käest küsiti, kas nad toetaksid valla liikumist Järva valla või Paide suunas.

Euroopas, kuhu ka meie nii väga trügime, peetakse rahvast küllalt pädevaks valima ise omale esindajaid. Meie rahvahääletuste eesmärk oli kaasata kogukonda. Vale arusaam on, et eesti rahvas on nii rumal ja emotsioonidest haaratud, et ei suuda valikulisi otsuseid teha. Kuulasin vallakodanik Eha intervjuud ning kinnitan, et inimese teemakohane esitlus oli pädev ja argumenteeritult põhjendas oma seisukohti, millega mitte ainult mina, vaid ka arvan enamus, nõustub. Haldusreformiseadus on mittetäielik ning on üsna mõttetu sisse kirjutada nõudeid, soovitusi rahvaküsitluste tegemiseks, millega ei pea keegi arvestama. See tekitabki rahvas õigustatud pahameele.

Rahvas vajab riiki, kus arvestatakse tema arvamusega. Rahva vastus küsimusele, kas seadusloome kirjutajad peaksid arvestama rahvaarvamustega – saades positiivse vastuse, murraks see usaldamatuse müüri, mis viimastel aastatel on tekkinud poliitikute ja nende valijate vahele.

Asjapulgad vs bürokraatia

Meil kõigil on elus mingeid kohustusi mida me ei saa ise valida kas neid täita või mitte. Ühe kohustusena on meie igapäevase olmejäätmete sorteerimine ja läbi lepingupartnerite  nende edastamine jäätmekäitlejateni.

Sain Eesti Keskkonnateenused AS 01.12.2016.a väljastatud  teate tasumata võlgnevuste eest 1,81 eurot.  Arve tasumata jätmisel saadetakse nõue inkasosse ja võlgniku nimi avalikustatakse võlaregistris. Vestlesin telefonitsi (1919) 06.12.16.a Keskonnateenused infoliinil ja sain teada, et kohustus on tekkinud ühe kinnistu prügiveo tühisõitude  eest.  Uurisin ka jäätmevedajate raamatupidamiselt, viimati on makstud k.a augustis 2016.a. Endal puudub selle kinnistu leping Eesti Keskkonnateenused OÜ-ga. Kuna selgus, et eelneval perioodil olin maksnud teenuse eest arvatavasti seetõttu, et summad olid mitte märkimisväärsed.

Tekkis sportlik huvi teha endale selgeks kuhu ja mille eest ma üldse prügimajanduses maksan. Jagan ka oma kogemust, sest tark pidi õppima teiste vigadest, loll paraku enda omadest. Pöördusin ka kohaliku omavalitsuse poole kus sain kinnituse, et võõrandasin kinnistu 2013.a ja minu kohustus oleks olnud teavitada sellest nii prügi vedajat kui ka kohalikku omavalitsust. Järeldan sellest kuna antud kinnistul pole mul kunagi prügikasti olnud siis siiani olen ekslikult heauskselt maksnud prügivedajale esitatud tühisõidu arveid.

Huvitaval kombel saab sama kinnistu eest arveid ka teine klient ja samuti tühisõidu arveid. See on juba uuriva ajakirjanduse või kohaliku omavalitsuse pärusmaa kui palju tühisõite järjepidevalt objektidele tehakse ja kus jääb see prügi mis jääb kokku korjamata aga see ei ole võib-olla oluline.

Selleks, et mitte sattuda bürokraatliku masinavärgi vahele mõned soovitused:

·        -Jälgige oma arveid ning kontrollida kas teil on lepingud ja lepingus olev summa on samaväärne.

·        -Prügiveokoha müümise, kinkimise jne. võõrandamise korral on kohustus teil kui jäätmetekitajal teavitada sellest kohalikku omavalitsust, seda mitte tehes jäätegi te arveid maksma kuni elupäevade lõpuni.

·        -Surma korral läheb see kohustus pärijatele edasi ja nad pärivad ka kõik muud kohustused, mis kinnistuga kaasnevad.

·        -Saab taotleda ka kohalikust omavalitsusest prügiveo vabastust kui antud kinnistul keegi ei ela.

 Kurbloolised järeldused oleks järgmised: Prügivedajat ei huvita kas prügi kogutakse või mitte kuna kolm aastat on järjest esitatud tühisõiduarveid ja paraku keegi on need ka kinni maksnud siiani. Prügivedajal ei ole kohustust sellest kohalikku omavalitsust teavitada, et probleem on üleval teenust ei saa teostada. Kohalik omavalitsus ei tea probleemi olemasolust ega saagi kunagi teada ja ongi kõik õnnelikud. Esmaülesanne on ju täidetud, lepingupooled täidavad oma kohustust, arved ning raha liiguvad see ongi ju bürokraatia.

Lõpetuseks kasutades ühe asjapulgalt laenatud väljendit: „Sitta kah see prügimajandus peaasi, et paberimajandus on korras“.

13/14. novembri rahvaküsitlus Karedal

13. ja 14. novembril 2016 toimus Kareda vallas rahvaküsitlus, kus osales kokku 116 inimest ehk 22,26 % valimisealisest elanikkonnast. Küsimusele „Kas toetate Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi valdade ühinemist üheks omavalisuseks?" vastas jaatavalt 49 ja eitavalt 67 isikut.

Kokku oli hääletamisõigus 521-l inimesel. Hääletustulemused kinnitatakse Kareda vallavolikogu 16.11.2016.a. istungil. Häid valikuid ei ole kuna rahvaküsitluses osalejaid oli napivõitu tuleb teha otsus hääletustulemuste põhjalt. Kas aluseks võtta nende 42% hääl kes soovis Kareda valla liikumist Järva valla suunas või võtta aluseks 58% eitav soov ja kaaluda alternatiive, teevad volinikud.  Kui volinikud on teinud halbu otsuseid, saab nende asemele valida uusi. Kuidas parandatakse halvad rahvahääletuse tulemused? Mida teha, kui rahvahääletuse tulemusena on saadud ebarahuldav resultaat? Kes siis vastutab? Kuidas see vastutus jagatakse?” Vastus on väga lihtne: rahvas vastutab. Rahvas ise kannatab kehvade hääletustulemuste läbi. On üsna keeruline läheneda küsimusele selliselt, et rahvahääletuse puhul ei ole tegemist vastutusega, kui rahvas võtab enda kätte võimu, mis talle kuulub. Kõike head ei saagi. Need kes küsitluses ei osalenud ei saa ka moraalselt kellegi poole näpuka vibutada küsides kuhu liigud Kareda vald.

Me peame tegema valikuid, kas see meeldib meile või mitte, sest valiku tegematajätmine, mis iseenesest on ju ka valik, võib osutuda tulevikule mõeldes sageli kõige halvemaks. Volikogu peab seisma selle eest, et otsused, mida vastu võtame, teeniksid vallas elavate inimeste huve tänases ja homses päevas.

Kareda vald peab olema hea ja turvaline elupaik elamiseks meile kõigile. Selleks peame tegema ümberkorraldusi, et inimesed tahaksid siin elada.

 

Üks pilt on enam kui tuhat sõna

HEA VALLAKODANIK!

13. -14. NOVEMBRI RAHVAKÜSITLUSEL TULEB OTSUSTADA, KAS TOETATE SEITSME VALLA ÜHINEMIST UUEKS KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSEKS VÕI MITTE.

SEETÕTTU PEAME VAJALIKUKS KA  PAIDE LINNA, PAIDE VALLA JA ROOSNA-ALLIKU VALLA ÜHINEMISLEPINGU PROJEKTI TUTVUSTAMIST.

TUTVUSTAV KOOSOLEK TOIMUB ESMASPÄEVAL, 7. NOVEMRIL KELL 17.30 KAREDA VALLA MAJA VOLIKOGU SAALIS

VALIMISLIIT KODUPAIK KAREDA ESINDAJAD

Kareda vald teelahkmel

Kokkuvõtvalt võib öelda, et selleks korraks on Kareda valla rahvakoosolekud lõppenud. Oli huvitav ja hindamatu kogemusterohke aeg nii mulle kui ka vallaametnikele. Möödunud nädalal tutvustasime Järva valla ühinemislepingu projekti Öötlas, Esnas ja Kareda raamatukogus, Peetri alevikus. Väga positiivne, et osalusprotsent valimisealistest elanikest oli üle poole, kel oli õigust hääletada ja sellega oma arvamust avaldada. Ja rahvas näitas oma meelsust ja huvi ümbritseva elukeskkonna suhtes.

Oli ka lõbusaid seiku kus Vodja ja Öötla külade teavituskohtadest kadusid rahvakoosoleku kutsed süstemaatiliselt ka korduva teate paigaldamisel. Väga palju oli huvitavaid mõttearendusi koosolekutel mida püüan Teiega jagada:

·         -   Kui riik ei küsinud haldusreformiseaduse koostamisel rahvaarvu piirmäära arvu rahvalt, miks volikogu peaks arvestama rahva arvamusega.

·         -   Riik on lubanud ühinemistoetust 100.-€ inimese kohta, miks seda rahvale välja ei jagata.

·        -    Miks vallakeskus läheb mujale – millal te ise vallamajas käisite – pole käind, ega tulegi aga vallamaja peab olema.

·         -   Kõik ikka oma tahtmist ei saa, kui 50% tahab Järva valla suunal ja teine 50% Paide linna poole siis ju kellelegi tehakse ikka liiga. Õiglust ei ole ega ka vist ka ei tule.

Üllatama pani seegi, et ühinemislepingu sisupunktide, lisade kohta ei tulnud ühtegi küsimust. Ka seegi kuidas valda paremini arendada, muuta meie elukeskkonda, et töötades kodukohas või väljaspool valda tahame me peale tööpäeva siia naasta. Kuidas väärtustada seda mis meil on, et needki kes siin elavad ei tuleks mõttele elukeskkonna vahetusele.  Kas rahvakoosolekutest vähene osavõtt oli tingitud huvi puudusest, teema äraleierdamisest, riigi sundlusest või mõnest muust põhjusest võta sa kinni.

Küsiti ka vallavalitsuse seisukohta nii külade liikumisest Roosna-Alliku suunal kui sedagi kas on võrreldud Järva valla ja Paide linna ühinemislepingute projekte. Siinkohal jääb mul kiita ja eeskujuks tuua Esna küla rahvast kes lepinguprojektide võrdluse koos eesmärkidega olid lausa paberile pannud ning jagasid teavet kokkutulnutega. Enda seisukohta olen kõikjal väljendanud nii koosolekutel kui ka üksikvestluste raames, et ei pea mõistlikuks Kareda valda tükeldada ega külade kaupa jagada. Ei hakka vabanduseks tooma bürokraatia osa, kuid eks varad, maad, investeeringud ja tulud-kulud tuleb ikka õiglaselt jaotada. Ülevallased investeeringud olgu need lasteaia, kooli, raamatukogu, rahvamaja jne. jaoks on tehtud erinevatel ajaperioodidel. Toetan igati Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhatuse samasisulisi eitavaid seisukohti ühendada Ambla valla külad Tapaga. Kohandades need meie situatsiooni ümber kõlaks see nii: „Ei too Kareda valla poolitamine ning sealsete külade Roosna-Alliku vallaga ühinemine kaasa positiivset sotsiaalset ja majanduslikku arengut ega majanduslikku tulu just Roosna-Alliku valla seisukohtadest lähtudest.“ (JT).

Homme on Kareda vallavolikogu, arutelud kindlasti jätkuvad nii volikogus kui ka väljaspool vallamaja. Tarku ja kaalutletuid otsuseid Kareda vallale.