Kareda vald teelahkmel

Kokkuvõtvalt võib öelda, et selleks korraks on Kareda valla rahvakoosolekud lõppenud. Oli huvitav ja hindamatu kogemusterohke aeg nii mulle kui ka vallaametnikele. Möödunud nädalal tutvustasime Järva valla ühinemislepingu projekti Öötlas, Esnas ja Kareda raamatukogus, Peetri alevikus. Väga positiivne, et osalusprotsent valimisealistest elanikest oli üle poole, kel oli õigust hääletada ja sellega oma arvamust avaldada. Ja rahvas näitas oma meelsust ja huvi ümbritseva elukeskkonna suhtes.

Oli ka lõbusaid seiku kus Vodja ja Öötla külade teavituskohtadest kadusid rahvakoosoleku kutsed süstemaatiliselt ka korduva teate paigaldamisel. Väga palju oli huvitavaid mõttearendusi koosolekutel mida püüan Teiega jagada:

·         -   Kui riik ei küsinud haldusreformiseaduse koostamisel rahvaarvu piirmäära arvu rahvalt, miks volikogu peaks arvestama rahva arvamusega.

·         -   Riik on lubanud ühinemistoetust 100.-€ inimese kohta, miks seda rahvale välja ei jagata.

·        -    Miks vallakeskus läheb mujale – millal te ise vallamajas käisite – pole käind, ega tulegi aga vallamaja peab olema.

·         -   Kõik ikka oma tahtmist ei saa, kui 50% tahab Järva valla suunal ja teine 50% Paide linna poole siis ju kellelegi tehakse ikka liiga. Õiglust ei ole ega ka vist ka ei tule.

Üllatama pani seegi, et ühinemislepingu sisupunktide, lisade kohta ei tulnud ühtegi küsimust. Ka seegi kuidas valda paremini arendada, muuta meie elukeskkonda, et töötades kodukohas või väljaspool valda tahame me peale tööpäeva siia naasta. Kuidas väärtustada seda mis meil on, et needki kes siin elavad ei tuleks mõttele elukeskkonna vahetusele.  Kas rahvakoosolekutest vähene osavõtt oli tingitud huvi puudusest, teema äraleierdamisest, riigi sundlusest või mõnest muust põhjusest võta sa kinni.

Küsiti ka vallavalitsuse seisukohta nii külade liikumisest Roosna-Alliku suunal kui sedagi kas on võrreldud Järva valla ja Paide linna ühinemislepingute projekte. Siinkohal jääb mul kiita ja eeskujuks tuua Esna küla rahvast kes lepinguprojektide võrdluse koos eesmärkidega olid lausa paberile pannud ning jagasid teavet kokkutulnutega. Enda seisukohta olen kõikjal väljendanud nii koosolekutel kui ka üksikvestluste raames, et ei pea mõistlikuks Kareda valda tükeldada ega külade kaupa jagada. Ei hakka vabanduseks tooma bürokraatia osa, kuid eks varad, maad, investeeringud ja tulud-kulud tuleb ikka õiglaselt jaotada. Ülevallased investeeringud olgu need lasteaia, kooli, raamatukogu, rahvamaja jne. jaoks on tehtud erinevatel ajaperioodidel. Toetan igati Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhatuse samasisulisi eitavaid seisukohti ühendada Ambla valla külad Tapaga. Kohandades need meie situatsiooni ümber kõlaks see nii: „Ei too Kareda valla poolitamine ning sealsete külade Roosna-Alliku vallaga ühinemine kaasa positiivset sotsiaalset ja majanduslikku arengut ega majanduslikku tulu just Roosna-Alliku valla seisukohtadest lähtudest.“ (JT).

Homme on Kareda vallavolikogu, arutelud kindlasti jätkuvad nii volikogus kui ka väljaspool vallamaja. Tarku ja kaalutletuid otsuseid Kareda vallale.