Kaherattalised tänavaliikluses

Aprillis on oodata kaherattaliste liiklusvahendite teedele tagasitulekut, mistõttu palume kõigil liiklejatel liikluses  eriti tähelepanelik olla. Kevade saabumisega ärkab loodus, aktiviseerub ka inimene kui looduse üks osa. Teedel on ilmade soojenemisel näha üha rohkem jalgrattaid, tõukerattaid, mopeede ja rulluisutajaid. Inimesed on kauem väljas nii sportimas kui ka nautimas sooje kevad-ilmu. Seoses sellega mõned teada-tuntud meeldetuletused.
Kõik liiklejad peaksid olema tähelepanelikud ja arvestama jalgratturite, mopeedide ja mootorratturitega, kelle osalemine liikluses pärast pikka talveperioodi võib kevade alguses ootamatu olla. Sõidukeid,  olgu see siis jalgratas või pisimopeed, juhtivad isikud on juhid. Juhtidel on juhi õigused ja kohustused.  Ennem liiklusse  tormamist võiks kõik ratturid uuesti meelde tuletada ohutud sõiduvõtted ja harjuda kaherattalise liiklusvahendi käitumise eripäradega. Juht peab enne sõidu alustamist veenduma oma sõiduki korrasolekus.

Alla 16-aastased jalgratturid peavad sõites kandma kiivrit

Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema töökorras pidur, signaalkell ja vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Lisaks peab jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil põlema pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.  Iseseisvalt sõiduteel liigeldes peab jalgrattur olema vähemalt 10-aastane. 10–15-aastane jalgrattur peab selleks omama ka vastavat juhiluba. Kui sul luba veel pole, pead selle saamiseks sooritama teooria- ja sõidueksami. Lapsevanema järelevalve all tohib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane laps.
Jalgrattur võib sõiduteed ületada ülekäigurajal sõites, kuid see ei anna jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust. Pisimopeedijuht ülekäigurajal sõites sõiduteed ületada ei tohi.
Sõiduteel sõites peab paiknema selle paremas ääres (erandiks on ümberpaiknemine vasak- või tagasipöördeks). See nõue eeldab ühtlasi, et sõidetakse ühes reas üksteise järel ja ohutuse mõttes on hea kanda helkurvesti.

Mopeedidel olgu liikluskindlustus

Liiklusseaduse täiendusena on laste ohutust silmas pidades kehtestatud nõue, et alla 16-aastased lapsed peavad teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõites – nii juhi kui ka sõitjana – kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Nõue kanda kiivrit kehtib nii sõiduteel jalgrattal sõitvatele kui ka jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgteel ja kõnniteel jalgrattal sõitvatele lastele. Samuti peab sobiv kiiver peas olema näiteks jalgrattaistmel või -haagises sõidutatavatel väikelastel.
Mopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane, kellel on läbitud AM-kategooria koolitus autokoolis. AM-kategooria mootorsõidukit tohib juhtida isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus, seda tingimust ei seata enne 1. jaanuari 1993 sündinutele.
Kuna uue liiklusseaduse kohaselt on mopeed mootorsõiduk, siis laieneb mopeedidele ka kohustuslik liikluskindlustus.  Mopeedijuht ja mopeedil sõitja peavad kandma kinnirihmatud motokiivrit. Alla 12-aastast last ei tohi mopeedi tagaistmel sõidutada. Mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistaja nõuetele. Mopeedil peab sõites ees põlema valge tuli.
Liiklusohutuse aspektist lähtuvalt on liiklusseadusega määratud ka suurimad lubatud sõidukiirused. Mopeedijuht ei tohi sõita kiiremini kui 45 kilomeetrit tunnis, pisimopeedijuht kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis, tasakaaluliikuri juht aga kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis.  Helkurvestiga oled pimedas ja halva nähtavuse korral teistele liiklejatele nähtavam.
Kaasliiklejate abiga liikluskombed eeskujulikuks

Liigelda tuleb nii, et ei tekitataks ohtu endale ega teistele liiklejatele. Jalgrattur või mopeedijuht ei tohi sõita juhtrauast käega kinni hoidmata, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal. Samuti ei tohi lasta ennast vedada teise sõidukiga, vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele, ja pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud. Juht ei tohi kindlasti olla joobeseisundis. See kehtib kindlasti ka jalgratturi ja mopeedijuhi kohta.
Mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei tohi ületada 50 cm3 ja valmistajakiirus 45 km/h. Neid piirmäärasid ületava kaherattalise sõiduki puhul on tegemist juba mootorrattaga.
Kui mopeedi valmistajakiirus on näiteks 50 km/h ehk lubatud piirmäärast 5 kilomeetri võrra suurem, on see sõiduk mootorratas, mille juhtimisel kehtivad kõik liikluseeskirjas sätestatud mootorsõiduki juhile esitatavad nõuded ja kohustused. Mopeedijuht ei tohi sõita kiiremini valmistajakiirusest.

Laps matkib liikluses oma vanemaid, tal ei ole veel kogemusi ning vajalikud käitumisviisid on veel välja kujunemata. Lapsevanem vastutab selle eest, et tema lapsest saaks iseseisev tubli liikleja, kes ei pane ohtu enda ega teiste turvalisust. Kena kevade algust ja turvalist liiklemist!

Müüsleris sai kannatada tänavavalgustus

Liiklusõnnetuse tagajärjel on häiritud Müüsleri külas Mäeküla-Koeru teel tänavavalgustuse töö. Liiklusõnnetuse tulemusel sai kannatada Kareda vallale kuuluv tänavavalgustuse süsteem, esialgse vaatluse põhjal tänavavalgustuse valgusti purunenud ja tugipost sõidet küljest ära. Liiklusõnnetuse ajal viibis autos juht ja kaks kaasreisijat. Inimesd kannatada ei saanud, õnnetuse põhjustaja on teada.

Kareda valla tänavavalgustuse lepingupartnerile on informatsioon edastatud ja tegeldakse rikke likvideerimisega. Tänavalgustuse korrastustööd ja endine olukord taastatakse esimesel võimalusel.

Kulu põletamine on ohtlik tegevus

Täna oli õnnelik õnnetus kulutulega Viru külas, kus leegid limpsisid juba kahekorruselise elumaja seinu.
On kätte jõudnud kevadine aeg, päike tuleb välja ja paljud inimese siirduvad õue, et alustada suurkoristuse ja aiatöödega. Aiatöödel koguneb oksi, prahti ja kokkuriisutud muru, mis tavapäraselt lõkkes ära põletatakse. Nii see on ju olnud aegadest-aegadeni maapiirkonnas.
Tuletame üheskoos meelde olulised asjad, et ei tekiks tulekahju, pahandusi naabritega ega arusaamatusi pritsumeestega.  Enne lõkke tegemist veendu selle ohutus kauguses lähimate hoonete ja metsani. Ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit. Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kindlasti tuleks jälgida ka tuule suunda ja kiirust. Samuti austage oma naabreid. Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega või tulekustuti ning lõket ei tohi jätta järelvalveta. Lase lõkkel täielikult ära põleda ja kustuta veega lõkke põhi. Lõkketegijal võiks käepärast olla ka telefon vajadusel kiireks reageerimiseks.
Arvan, et kõik teavad, et kulu ei tohi mitte mingil juhul põletada ja see keeld kehtib aastaringselt. Kulu vastu aitab kõige paremini võidelda sügisese niitmisega.

VALLAVALITSUSE HANGE

Vallavalitsuse hange

"Sõiduauto ost“

 Esna vald kutsub Teid osalema hanke “Sõiduauto ost” pakkumusmenetluses.

1.      hanke Üldtingimused

1.1. Hanke objektiks on ühe (1) sõiduauto ostmine (1) üheks kuuks. Esna vald soovib ühe kuu jooksul kasutada ühte (1) universaalkerega sõiduautot.

1.2. Hanke korraldajaks ja Hankijaks on Esna vald, asukoht Kesktee 11 Peetri, 73101 Järvamaa.

1.3. Mootorsõidukite üleandmise tähtaeg on 30.04.2016 Sõidukite üleandmine toimub aadressil Kesktee 11 Peetri, 73101 Järvamaa.

1.4. Täiendavat informatsiooni ja selgitusi hankedokumentide kohta väljastab vallavanem Paavel Koossaar

2.      Nõuded  OSTUteenusele

2.1. Üldised nõuded

2.1.0.  

2.1.1. Sõiduauto peavad omama kohustusliku liikluskindlustust ja kaskokindlustust. Renditavate sõiduautode kindlustuste olemasolu eest vastutab Pakkuja. Kaskokindlustuse omavastutus ei tohi olla suurem kui 200€.

2.1.2. Pakkuja tagab ööpäevaringse operatiivse abi, kui Hankija on sattunud sõiduautoga hädaolukorda (tehniline rike, avarii vm).

2.2. Universaal kerega sõiduauto (1 tk)

2.2.0.  

2.2.1. ostu hind mitte väiksem kui 50 000.00 eurot (KM-ta) sõiduauto kohta

3.      sõiduautode Tehniline kirjeldus

3.1. Universaalkerega sõiduauto peab vastama vähemalt alltoodud tingimustele

§  esmane registreerimine mitte varasem kui 2016 aasta

§  sõiduki läbisõit mitte suurem kui 10 km

§  maastur

§  värvus must

§  istekohti koos juhiga 5

§  diiselmootor vähemalt 2,8D-4D

§  võimsus vähemalt 130 kW

§  kütusekulu keskmine alates 7,5  l/100 km

§  vähemalt 6-käiguline manuaal

§  nelikvedu

§  ABS pidurisüsteem

§  stabiilusus- ja veojõukontroll

§  elektrooniline kiirusehoidik

§  integreeritud “käed vaba” telefonisüsteem

§  integreeritud CD raadio 9 kõlarit

§  kliirens vähemalt 220 mm

§  kiirus vähemalt 175 km/h

§  lõhnakuusk

4.      Hanke üldreeglid ja tingimused

4.1. Pakkumus peab sisaldama Lisa 1 kohast pakkumuse maksumust eurodes ilma käibemaksuta.

4.2. Pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse hindamiskriteeriumina madalamat hinda.

4.3. Pakkujatel ei ole õigust nõuda hanke korraldajalt pakkumuse tegemisega seotud kulude korvamist.

4.4. Hankijal on õigus tagasi lükata kõik pakkumused, mille maksumus ei ületa hankija poolt

4.5. Hankijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga leida hankija jaoks sobivam hanke tulemus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed.

LISA 1. Hinnapakkumuse vorm

1.      Olles tutvunud käesoleva hanke, “Sõiduauto ost” dokumentidega, kinnitame, et oleme valmis pakkuma sõiduauto müüki Esna vallale alljärgnevate hindadega.

2.      Hinnaettepanek

Nr.	Nimetus	Kirjeldus	Kogus	Ühiku hind	Maksumus km-ta	Märkused
1	5-ukselise universaalkerega sõiduauto hind	Märkustes välja tuua pakutava  5-ukselise universaalkerega sõiduauto mudel ja mark	1 tk.

3.      Kokku summa:  ……………..............…eurot.

4.      Pakkuja                                        nimi……………………………..

aadress…………………………

e-mail……………………………

5.      Pakkuja poolt allakirjutanud        nimi………………

amet………………

kuupäev…………….

Volikogu töörühm Järva-Jaanis

Täna pealelõunat kogunesid Järva-Jaanis kaheksa omavalitsuse esindajat nii volikogudest kui vallavalitsusest arutamaks ühiseid teemasid kuidas haldusreformiseadusest tulenevalt edasi toimitakse. 

Kareda valla poolt olid esindatud kõik volikogus läbirääkimiste komisjoni kinnitatud liikmed: Janno Nau, Külli Majori, Ene Mikk, Tõnu Taal ja Kulno Klein
Kogu koosolekut juhtis ekspert, Mikk Lõhmus Lääne-Nigula vallast, kel on esimesed kogemused juba maavalla loomisest ja tegutsemisest olemas.
Kogu arutelu toimus töises õhkkonnas ja väga konkreetse päevakorra alusel, nenditi üksmeelselt, et koostöö võti peitub aususel, avatusel ja võrdse kohtlemise printsiibil. Tõstatati ka probleeme - nenditi niikaua kui paljud vallad peavad läbirääkimisi mitmes suunas ei ole ka teistel konkreetsust. Maiks peaks selguma enam-vähem kõigis omavalitsustes kellega jätkatakse läbirääkimisi. Pikemalt peatuti ajakaval:
Juuni - Juhtkomisjon on moodustatud, kõigis volikogudes teemat käsitletakse, oodatakse HRS (haldusreformiseaduse) vastuvõtmist riigikogu poolt.
August - I lugemine kõigis volikogudes, vajadusel täiendavad rahvakoosolekud
September - II lugemine kõigis volikogudes,  avalik arutelu, ühtne ühinemist tutvustav leht
Oktoober - Ühinemislepingu avalikustamine, piirkondlikud koosolekud, paigas rahvaküsitluse aeg
November - Toimuvad rahvaküsitlused
Detsember - Volikogud võtavad otsuse vastu
Teemadena kõlas ka arutelus läbi ühinenud valla uued nimed kuid kuna pearõhk oli loodava valla funktsioonidel siis sellel teemal pikalt ei arutletud. Samamoodi vallamaja asukoht oli teisejärguline teema, kuna pole paigas konkreetseid ühinejad pole mõtet teemat arendada.
Lepiti kokku, et eestvedajad Järva-Jaani ja Ambla vald täpsustavad need valkonnad kus tuleks moodustada töörühmad. Info vahetus ja kordineerimine jääb esialgu eestvedajate õlgadele.

Järva-Jaani volikogu saal

Kareda vald juhib juhtimisstruktuuri töörühma

Kareda vald juhib ühinemise töörühma

Ettepaneku Kareda vallale ühinemisläbirääkimiste pidamiseks on teinud Paide linn ja Järva-Jaani vald. Esimese kava kohaselt liituksid Paide linnaga, Väätsa vald, Paide vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koigi vald, Imavere vald  ning ühenduses oleks 7 omavalitsust. Teise kavaga ühineksid omavahel Albu vald, Ambla vald, Järva-Jaani vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koigi vald, Imavere vald, mis teeb samamoodi 7 omavalitsuse ühenduse.

 Paide suunal lepiti kokku kõikide kohalike omavalitsuste finantsspetsialistidel koos omavalitsuste juhtidega panna paika mudel andmete kogumiseks ja analüüside tegemiseks ühtsetel alustel. Sealhulgas leppida kokku teenuste osutamise nõuded ja ruumiline kättesaadavus: Milliseid teenuseid pakkuda? Kuidas teenuste osutamist optimeerida? Milliseid ametnikke on teenuste osutamiseks vaja (sh teeninduspunktid)? Milline on tulevase omavalitsuse juhtimisstruktuur? Kogukonna rahastamise mudel (külavanemad, seltsid, kultuuriasutused)? Arvutused teenuste/palkade ühtlustamise läbiviimiseks.

Moodustada kuus valdkondlikku töörühma ja määratleti töörühma vastutaja: 

FINANTSVÕIMEKUS - Paide linn

KOGUKONNA KAASAMINE JA TEGEVUSTE RAHASTAMISE MUDEL – KÜLAVANEMAD ja KÜLASELTSID (juhtimises osalemine, elanike kaasamine, teenuste delegeerimine,

tegevuse rahastamine jms) - Koigi vald

HARIDUS – Väätsa vald

SOTSIAALALA – Roosna-Alliku vald

KOMMUNAALMAJANDUS (ühisveevärk, jäätmekäitlus, soojamajandus, haljastus,

liikumiskeskkond) – Paide vald

JUHTIMISSTRUKTUUR JA HALLATAVAD ASUTUSED – Kareda vald

Suurem osa organisatsioonis olevast infost on varjatud, nn. ilmutamata ehk vaiketeadmus, kõige paremini ilmestab seda „jäämägi“. Me arvame, et omavalitsused on väga sarnase strutuuri ja ülesehitusega kuid reaalselt kui kõrvutada algandmeid siis selgub, et sisendid ei ole võrreldavad. See mis me üksteisest teame on veepeal ja moodustab 5% ning ülejäänud 95% toob üllatusi.

 Töörühm kogunes 15.märtsil Mäos ja esindatud olid kõik töörühmas olevate valdade esindajad ja juhtkomisjoni keskseteks  arutlusteemadeks olid:

·         juhtimisstruktuur ja ametnike komplekteerimine,

·         strateegiline juhtimine ja kohtadel võimu esindatus,

·         teenuste osutamise igapäevane korraldus,

·         hallatavate asutuste teemad

·         ühisasutused, selle ümberkorraldamise põhimõtted ja tänaste struktuuride integreerimine/ümberkorraldamine

Üksmeelselt leiti, et tuleb teha hetkeolukorra analüüs - milline struktuur toimib ja palju see maksab. Jõuti ka järeldusele -  kohalikes omavalitsuses täidetakse ühesuguseid ülesandeid, aga ametinimetused ja ametijuhendid on erinevad. Ei tuleks lahata vajadusi, vaid tuleks kaardistada hetke olukord ja nii jõuaksime probleemideni, mis vajaksid ületamist. Tabel tuleb teha ülesannete põhine: ülesannete täitja (ametinimetus), palju kulub aega (koormus) ja kui palju töötasu (ressurss). Konkreetne inimressurss ja rahaline ressurss.

Rahvahääletuse korraldamise suhtes pole volikogu veel otsust teinud. Läbirääkimised Paidega käivad  ning  Järva-Jaaniga peaksid konkreetsemaks minema 30.märtsil k.a ja kui need on edukad ühes suunas, siis uus omavalitsus luuakse pärast 2017.a sügisel peetavaid kohalikke valimisi.

Kõikide töörühmade töö tulemusena peaks tervikuna tekkima ühinemislepingu valdkonna punktid. Ühinemisleping on eelkõige teejuhis neljaks aastaks uue volikogu jaoks. Töörühma liikmed olid seisukohal, et pole otstarbekas koostada liiga detailne leping – pigem paindlikum, leppida kokku põhimõtted ja printsiibid. Elame muutuvas maailmas, elu teeb korrektiive ja meie peame neile vastavalt reageerima.

Kogunesid aktiivsed kodanikud Müüsleri ja Köisi küladest

11. märtsi õhtutundidel said kokku Köisi küla ja Müüsleri küla elanikud, et arutada piirkonna elulisi tegevusi ja kuulata vallajuhtide mõtteid. Kõnekoosolek toimus Vabadussõja teemapargi majas Lea Aasa juhtimisel. Külakoosoleku avasõnad juhatas sisse vallavolikogu esimees Janno Nau, kes rääkis volikogu tegemistest, põhirõhk oli suunatud haldusreformi teemadele. Kiita tuleb aktiivseid külaelanikke, keda oli kogunenud paarikümne ringis ning kellele läheb korda Kareda valla areng.  Paslik on kiita küla aktiviste, kes kutsusid koosoleku omal initsiatiivil kokku, mis näitab, et Karedal on tugevad ja elujõulised külad. Eelmine samateemaline üritus oli Peetris ning järgmisi koosolekuid on oodata Öötlas ja Esnas.

Vallavanemana sai puudutatud kahte teemat: kogukond versus külavanem ja haldusreformi nelja erinevat võimalikku teed, kuhu poole liikuda:
1. Järvamaa - üks omavalitsus
2. Ühinemine Paide linna suunal
3. Ühinemine väikevaldadega
4. Lasta end sundliita

Haldusreformiteemad kütavad kirgi üles kogu riigis, paraku pole vist kellelgi 100% teadmist, kuhu see välja jõuab või välja jõudma peaks. Kõlama jäid ka külakoosolekul välja toodud mõtted, et kõik sooviksid selgust ning pooldaksid esimest varianti (Järvamaa – üks omavalitsus) ning viimasest variandist (sundliitmisest) ei oldud huvitatud. Eelkõige seetõttu, et aktiivse kogukonnana sooviksime ise kaasa rääkida vähemalt esimeses 4-aastalises tsüklis ning kujundada kogukonna arengut niipalju kui võimalik. Positiivse näitena toodi ka Türi valda, kes selle raske tee on juba ühe korra läbinud ja kaalub uut teekonda ette võtta. Oldi ka seda meelt, et linnarahvas võiks omaette olla ja maavallad võiksid teha rohkem koostööd, et leida ühisosa. Ühe võimalusena pakuti ka välja uus idee: rõngasvalla loomine ümber Paide linna Türiga koos. Jäin ka koosolekutel olijatega ühte meelt, et Paidega on täna lood keerulised, eelkõige volikogu liikmete omavaheliste pingete tõttu, mida ei ole võimalik enam taastada.

Minnes külavanema teemale - kõik jõudsid ühisele seisukohale, et külavanem on külaelanike ning nende ühiste huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, kehtivatest õigusaktidest, valla ja piirkonna arengukavadest. Käsitleti ka kogukonna otsustusõigusi ja Kilplala teemaparki ning mõtteid, kuidas edasi liikuda. Ühe mõttena kõlas, et teemaparki võiks hallata külaselts.

Enamikult koosolekutelt tuleb mõni hea mõte, mida rakendada. Kui tekib asjalik arutelu, tuleb ideid ja ettepanekuid ning kokkusaamisest on kasu. Vajalik on arusaam, et külakoosolek iseenesest ei lahenda probleeme, eesmärgiks on omavalitsuse tegevuse tutvustamine, piirkonna oluliste probleemide ja ootuste väljaselgitamine, koos parimate lahenduste otsimine ehk kokkuvõtlikult kodanikuühiskonna arendamine. Kindlasti oodati rohkem teemasid, mis puudutaksid Köisi ja Müüsleri küladega seonduvat. Mis on erasektori, mis riigi, mis kohaliku omavalitsuse, mis iga isiku enda kohus. Mõista tuleb, et igal tegevusel on maksumus ja piirid seab olemasolev resurss. Korduvatest küsimustest kerkisid üles teedega seotud teemad ja valla teehoiukava koostamise alused. Nenditi ka, et hea-halb on tasakaalus, ka kohalikus elus tuleb osata head näha.