Vanapaberi kogumise kampaania – „Hoia Eestit“

 Initsiatiiv vanapaberi kogumiseks tuli Kareda Vallavalitsusele põhiliselt lastelt ja nende vanematelt. See on üks tore üritus, mis paneb lapsi ja vanemaid ühise eesmärgi nimel tööle ning aitab samas arendada  keskkonnasäästlikku mõtlemist. Paberi ja kartongi taaskasutamine aitab säästa energiat. Paberi ümbertöötlemiseks kulub vaid üks kolmandik tarbitavast energiast, võrreldes sellega, mis kulub esmase puidukiu baasil paberi tootmisele. Ühe tonni paberi tootmine vanapaberist säästab looduses  ~17 puud.

Peetri Kool on alati osalenud aktiivselt   vanapaberi kogumise aktsioonis, mida siiani korraldas AS Väätsa Prügila.

Sellel aastal oli kampaania korraldaja : Kareda Vallavalitsus

Partner: AS Väätsa Prügila

Osalejad koolid: Ahula Lasteaed-Algkool  42 õpilasega, Peetri kool 57 õpilasega,  Imavere kool 83 õpilasega, Koigi kool 93 õpilasega, Aravete Keskkool 165 õpilasega, Albu Põhikool 59 õpilasega, Ambla Lasteaed-Põhikool 67 õpilasega.

Kampaania reeglid: Kogumise aeg 01.04 – 10.05.2017.a.

Iga omavalitsuse kool korraldas vanapaberi kogumise ja kaalumise omal territooriumil.

Koolide üleantavate koguste üle pidas arvestust ja korraldas veo partner AS Väätsa Prügila.

Auhindade kategooriad:

Parim kool – kogutud vanapaberi kaal jagatakse õpilaste arvuga, osalejatele transport ja piletid Tallinna Loomaaeda.

Tublim õpilane – üldarvestuses kõige rohkem vanapaberit toonud õpilane saab tahvelarvuti.

Iga kooli 10 parimat saavad auhinna – T-särk kirjaga „Hoia Eestit“ ( igast koolist kõige rohkem vanapaberit toonud õpilane lisaks Kareda valla kruusi).

Vanapaberi, mis AS Väätsa Prügilale üle anti, kogumise tulemused:

I koht – Peetri Kool 15 560 kg

II koht - Aravete Keskkool 6480 kg

III koht - Koigi kool 5320 kg

IV koht - Imavere Põhikool 5280kg

V koht – Albu põhikool 4010 kg

VI koht - Ambla lasteaed-põhikool 2800 kg

VII koht- Ahula Lasteaed- Algkool 1390 kg

Kokku kogusid lapsed  40 840 kg vanapaberit. 

Koolide  kaupa 10 tublimat kogujat:

	Peetri	Aravete	Koigi	Ahula	Imavere	Ambla	Albu
1	4390 kg	3500 kg	763 kg	540 kg	934 kg	761,8 kg	Laste koguseid eraldi ei saadetud
2	2265 kg	600 kg	320 kg	105 kg	598 kg	704,8 kg
3	2034 kg	480 kg	150 kg	102 kg	598 kg	375 kg
4	968,3 kg	100 kg	145 kg	24 kg	508 kg	371 kg
5	770 kg	100 kg	120 kg		257 kg	243 kg
6	550 kg	100 kg	80 kg		231 kg	182 kg
7	414 kg	100 kg	80 kg		169 kg	174 kg
8	414 kg	100 kg	80 kg		160 kg	91 kg
9	390 kg	100 kg	60 kg		160 kg	67 kg
10	370 kg	100 kg	60 kg		121 kg	67 kg

Kui mulle tutvustati ideed, korraldada Peetri koolis vanapaberi kogumise kampaania , tekkis kohe mõte seda ideed ka teistele valdadele pakkuda. Samal päeval oli Väätsa Prügilas koosolek, kus saigi mõte lendu visatud ja kuna huvi oli suur, oli õhtuks saanud Peetri kooli vanapaberi kampaaniast tulevase Järva valla kampaania. On uskumatu, et lapsevanemad koos lastega panustasid nii palju vaba aega, et lastele paberit koguda, pole lihtne kokku korjata nii suuri koguseid. Sai endalgi antud panus Peetri kooli jaoks, kui hindasin oma koguse 100kg kanti, siis tegelikkuses oli see napilt 65 kg. Kaks last Peetri koolist kogusid üle 2 tonni vanapaberit, üks laps Aravete Keskoolist 3,5 tonni  ja kõige suurema koguse tõi üks laps Peetri koolist - ligi 4,5 tonni. Kampaania võib lugeda igati kordaläinuks. Vähemalt Kareda vallas tassiti ka soovi avaldanud eakatel toast vanapaber ära, mille üle väga rõõmus oldi. Eks seda paberit ikka aja jooksul koguneb ja hea kui keegi lihtsalt järele tuleb.

Kampaania korraldajana otsustas Kareda Vallavalitsus, et laste nimesid ei avalikustata, kuna meil puuduvad lastevanemate nõusolekud.  Üritus kõnetas nii lapsi kui lapsevanemaid, seda näitas kogutud vanapaberi kogus.

Traditsiooniline üritus võiks jääda kestma, olgu selle korraldajaks siis AS Väätsa Prügila, Järvamaa Omavalitsuste Liit või loodav Järva vald ning Keskkonnaamet ei kipu enam selliseid ettevõtmisi toetama.

Vanapaberi kogumise kampaania teenib ka õilsat eesmärki, nimelt säästab 70 kg vanapaberit ühe kasvava puu. Seega päästeti möödunud vanapaberi kogumiskampaania käigus 583 puud.

Pilk mõõdunule, et minna edasi

Kareda vallale oli 2016 aasta suhteliselt hea aasta. Eelarve maht kasvas, investeeringuid tehti ja valla majanduslik võimekus suurenes. Samuti olid positiivsed arengud tööhõive ja keskmise palga kasvu osas. Peatus üle pika aja Kareda valla elanike vähenemine. Rahvaarv registriandmete põhjal oli 1.jaanuaril 2017  599 inimest, mida on tervelt 3 võrra rohkem kui aasta varem. Vähenes tööealiste elanike arv ning kooliealiste laste arv.

Kareda valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada kohalikku elu. Vald korraldab sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, transporti, vallateede korrashoidu jne. Valla eelarvest rahastatud allasutused on Kareda valla raamatukogu, Peetri rahvamaja ja Peetri kool. Kareda vald kuulub Järvamaa Omavalitsuste Liitu.

  Kareda Vallavolikogu on 9-liikmeline. VL Kodupaik Karedal on 5 kohta, Eesti Keskerakonnal 3 kohta ja VL Elu Maal 1 koht. Volikogu komisjonide jaotus on alljärgnev: revisjonikomisjon, majandus- ja eelarvekomisjon, sotsiaalkomisjon ning haridus- ja kultuurikomisjon. Vallavalitsuse koosseis: vallavanem Kulno Klein (alates 16.04.2013), Alo Joosepson, Sirje Reinlo ja Helju Plukk.

  Kareda valla üks väga oluline tegevussuund on Kareda valla maine parandamine. Meedias avaldati mitmeid positiivseid artikleid Kareda valla teemadel. Toimusid traditsioonilised Kareda valla mainet kujundavad üritused : veebruaris – Pitka matk - kus osalejaid üle pooletuhande, Peetri kooli lasteaed korraldas Eesti Vabariigi sünnipäeva auks kontserti, märtsis meenutati küüditamisohvreid Öötla mõisa pargis asuva mälestusmärgil, aprillis toimus Peetris laste lauluvõistlus,  mais – Naabriplika kevadlaat Esnas koos võttegrupi liikmetega, juunis osalesime Järvamaa laulu- ja tantsupeol Paide vallimäel koos Peetri-Vodja koori ja Peetri naisrahvatantsurühma „Naabriplikadega“, Peetri Põld ja Piim korraldas laste töö- ja puhkelaagri. 4. juunil tähistati traditsioonilistelt lipupäeva Järva-Peetri kiriku lipuplatsil, 22. juunil toimus Kareda valla jaanipidu. Kuulutati välja Aasta Tegija – Ene Mikk  ja Aasta Uustulnuk – Põhjaka Kulinaaria. 23. juunil tähistati Võidupüha Peetris, Müüsleris. Maakaitsepäeval Imaveres anti üle mastivimplid, Kareda vallast said vimplid Eha ja Mait Leppenit, Galina ja Valeri Kaverin ning Silvia ja Raivo Kallas. Vallavanem ja volikogu esimees tõid Kareda valla küladesse võidutule. Oktoobris tähistati Kareda valla 25. sünnipäeva Uku Suviste kirikukontsertiga, mis oli kõigile tasuta. Sünnipäeval anti välja tänukirju valla arengule kaasa aitamise eest.  Detsembri kuu on aasta kokkuvõtete tegemise aeg, toimus Kareda valla  eakate jõuluaegne väljasõit Tallinnasse, Kareda Vallamajas  aastalõpupeol kuulutati välja Aasta Naine 2016 – Lea Rätsepp ning Õige Mees 2016 – Vahur Palu ja Aivar Piirsalu.. Kõik need üritused ja veel paljud teisedki on aidanud oluliselt parandada valla mainet väljaspool.

  Aasta-aastalt on jätkatud investeeringud haridusasutustesse ja teedesse ning tänavatesse. Olulisematest investeeringuteks on Peetri kooli I korrusse ruumide korrastamine päevakeskuseks koos sanitaarruumide väljaehitusega ja väistrasside rajamisega oleme parandanud kooli töökeskkonda. 2016. aastat jääb iseloomustama kindlasti järjepidev teede remont, teede tolmuvaaks muutmisel ning ettevalmistumine teehoiukava täitmiseks.

Vajaka on jäänud kommunaalüksuse käivitamine vallavalitsuse juurde, mis on tingitud materiaalsete vahendite nappusest kuid tähendusrikas märk on Haldusreformiseadus. Valdade ühinemisprotsessi lõpule viimisel loodame positiivsemas muutuvas majanduslikus keskkonnas on selge soov osutada paremat teenust elanikkonnale, pakkudes kaunimat ja hooldatud elukeskkonda. Ühendatud kommunaalüksuse moodustamine vajadus on eesmärkidena püstitatud,  pidevalt suureneva vajadus väga erinevate heakorratööde järele ning kaunima elukeskkonna kujundamise ja Kareda valla maine parandamise jaoks. Seda tegevust on plaanis jätkata jõuliselt igal aastal. Suurenenud tähelepanust heakorrale kaunimale elukeskkonnale annab tunnistust ka virgestusala ehitamine Peetrisse ka lasteaia piirneva parkla ja haljasala korrastamine.

Tegevuse korraldamisel juhindutakse Kareda valla põhimäärusest, valla arengukavast ja teistest vallavolikogu poolt kehtestatud määrustest ning otsustest, mille alusel vallavalitsus korraldab igapäevast majandustegevust, võttes vastu oma määrusi ja andes korraldusi konkreetsete ülesannete elluviimiseks.

Lõpetuseks võib öelda, et Kareda valla põhiliseks väärtuseks on tema aktiivsed ja tegusad kodanikud, kellele ja kellega koos on hea teha elu Kareda vallas paremaks ja meeldivamaks.

Riik kui inimene

Hea Kareda valla rahvas, külalised!

Täna on meie kõigi sünnipäev, Eesti Vabariigi 99. sünnipäev. Iga aasta meie riigi teekonnas on ainulaadne ja tee on tagasivaatamiseks piisavalt pikk, käänuline ja väärikas. Eesti sünnipäev on iga eestlase ning Eesti sõbra jaoks erilise tähendusega sündmus.

Eestlane peab tagasihoidlikkust vooruseks, meile pole kombeks liigseid sõnu teha. Ometi on kodumaa sünnipäev aeg, mil me laseme sinimustvalgel rõõmul vabalt lehvida. Imetleme oma lippu ja mõtleme sügavatele tähendustele nende värvides.

Tuntud filminäitleja Charlie Chaplin märkis oma 70. sünnipäeva kõne viimases osas, et vaidlused on väga vajalikud, sest “isegi tähed põrkuvad üksteisega, moodustades uusi maailmu.”

Nii ongi. Eesti on alati olnud arvamuste paljususe üle uhke. See on midagi, mis on meile vabadusega kaasnenud. Kas on siis vaja iga arvamust, mis meie endi omaga kooskõlla ei lähe tõlgendada rünnakuna? Kas on vaja otsida välja öeldud ideedes vigu või siis hoopis võimalusi?

Nõnda eestlaseks olemise ja Eesti praeguse olukorra üle mõtiskledes küsisin endalt, et ehk ma reageerin üle ja see kõik käibki eestlaseks olemise juurde. Küsimus on võrdlemisi keeruline, seega otsustasin võtta eeskujuks maailma ajaloos tuntud poliitikud ja küsida abi tähtedelt.

Seega lõin ühele toredale veebiküljele sisse sünniaja 24. veebruar, justkui oleks Eesti kalade tähtkujus sündinud inimene.

Muide, samal päeval aastal 1582 kehtestas paavst Gregorius XIII gregooriuse kalendri, mida kasutame praegugi. 24. veebruaril aastal 1786 sündis saksa antropoloog, kirjanik ja akadeemik Wilhelm Grimm, aastal 1955 aga USA ärimees Steve Jobs, kes kinkis maailmale Apple'i ja Pixari kontsernid.

Näib, et Pearu ja Andrese moodi vastandlikkus on eestlasele üsna omane, sest ka kalade tähemärki kujutatakse sageli vastassuunas ujuvate kaladena. See pidi viitama tähemärgi esindajate iseloomu vastuolulisusele. Nad olevat ka läbinägelikud, emotsionaalsed ja altid muutustele. Astroloogid usuvad, et sündmused kalade elus kipuvad korduma, on need siis positiivsed või negatiivsed.

Seni tundub tõele vastavat. Eestlaste läbinägelikkus tõi võidu meile Vabadussõjas, meie emotsionaalset poolt kajastavad laulu-ja tantsupeodki ja meie valmisolek muutustele väljendub meie e-teenustes. Nendega oleme jõudnud nii kaugele, et tuludeklaratsiooni esitamine võtab koos sisse-ja väljalogimisega aega maksimaalselt kaks minutit. Ei mingit paberite kuhjaga järjekorras seismist nagu paljudes teistes riikides.

Korduvatest sündmustest rääkides, siis meil on oma traditsioonid. Oleme kiivad neid hoidma, aga Eesti ajaloost leiab ka piisavalt olukordi, kus üksteisega rahuolematuse reha otsa on astutud mitu korda. 

Kalasid iseloomustavat ka kalduvus unistamisele, müstikale ja kunstile. Leiab piisavalt näiteid ka nende kohta, laske mõte lendu!

Oletame, et eelpool kuuldu võrdub teie jaoks täieliku jamaga. Olete selline kahe jalaga maa peal olev inimene. Ehk isegi tüüpiline eestlane enda mõtetes, keegi, kellele meeldivad............... numbrid. Sellised üsna üheselt mõistetavad väärtused, kas pole. Hästi.

Numeroloogid on välja arvutanud, et sünnihetkega 24.02.1918 inimese elutee number on 9.

Need inimesed olevat sünnipärased liidrid ja seda Eesti nii mõneski mõttes maailmas ka on. Võtame vastutust isegi siis, kui ei peaks. Unustame küsida abi, kuigi vajame armastust ja hellusi nagu teisedki. Unustame enda eest hoolitseda. Nii meid kauaks ei jätku.

Sellise elutee numbriga inimesed võivad tunda ka, justkui poleks neid kellelgi vaja või nad peaksid kandma oma vanemate vastutust. Raske on minevikust lahti lasta.

Hingehaavasid ravivad kirjutamine, helilooming, kunst ja ka õpetamine. Kas pole need ka valdkonnad, kus Eesti on maailmas tuntud?
Elu õppetunniks on üheksatel numeroloogide arvates teha head midagi vastu ootamata. Olla parem inimene.

See ei tähenda, et peame põdema sõltuvushaigust nimega „rohkem ja tõhusamalt“. Vastupidi.

On aeg olla oma riigi üle uhked ning õnnelikud. Tuletada meelde, mis on meile tähtis, mille nimel me end vabaks laulsime, ning ütelda julgesti, et armastame oma maad ning olla üksteise vastu head.

Headus on elu ja ka riigi kestvuse juures väga oluline. Kas suudaksime olla õnnelikud, saaksime arvestada teistega, usuksime helgemasse tulevikku vähimagi võimaluseta headusele?

Lahke meel, sõbralikkus ja tähelepanelikkus ehk sünniga kaasa saadud omadus olla hea on see, mis hoiab meid koos, mis tagab tuleviku perekonnale ja ka riigile tervikuna. See annab tunde, et keegi on meie jaoks olemas, et me ise oleme vajalikud.

Olla iga päev natuke parem tähendab tähelepanu jagamist detailidele. Igapäevaseid väikseid heategusid nagu lahke, siiras naeratus vastutulijale või head soovid 

hilisõhtuses vahetuses olevale toidupoe müüjale. Lihtsalt seepärast, et nii tundub õige.

Nagu tundub õige tänaval kukkunud inimesest mitte mööduda ega tema üle naerda, vaid küsida, kas temaga on ikka kõik korras või vajab ta abi. Kui muidu ei saa, siis salamisi lootes, et kunagi keegi asub appi enda pere liikmele.

Oleme üks riik, üks rahvas. Kõik olulised ja erilised. Märkame seda. Jälgime oma suhtumist. Teadlikult päeva jooksul oma suhtumist jälgides avastate õhtul kokkuvõtet tehes, et inimesed olid justkui rahulikumad, maailm tundus helgem ning tuju õhtul parem kui tavaliselt.

Öeldakse ju, et õnn seisneb selles, et muudad seda, mida saad – kas olukorda või suhtumist.

On palju, mida saame kohapeal ise ära teha. Ja on otsuseid, mille puhul jääb meil kas juubeldada või imestada. Viimane on märksa tervislikum kui vihastamine.

Soovin meile kõigile tarkust, enesekindlust, rõõmsat meelt ning – kaunist Vabariigi aastapäeva!

Teekonda alustaval laeval on ka Koeru jaoks ruumi

Nii nagu on valitsus kiitnud heaks kuue liituva omavalitsuse baasil tekkiva valla, on valitsus ka otsustanud Koeru valla Järva vallaga sundliita. 

Praegu käivad veel viimased ettevalmistused, läbirääkimised liitumislepingute ja investeeringute üle. Õige pea on otsad kokku tõmmatud ja sellega valmis laev sadamast lahkuma. 

Veel 2016. aasta lõpuni oli meeskonnaliikmeid seitse. Olen veendunud, et kümne kuu jooksul olid seitsmel vallal konstruktiivsed ning sisukad läbirääkimised. Meid kõiki ühendab tugev järvakate identiteet ja ühised väljakutsed, mis on sarnased ka Koeru vallas.

Praegu on Koerul tõesti viimane võimalus koerused maha jätta ja laeva astuda. Või tahavadki nad olla kaasreisijad, kel puudub võimalus teekonna osas kaasa rääkida? 

Kogenud omavalitsusjuhtidele ei tohiks tulla üllatusena, et ühinemine võluvitsana elanike arvu ei kasvata, aga oskuslikult majandades ja liitumise efekte ära kasutades on tulemused vägagi võimalikud. Haldusreformi eesmärgiks on seatud suuremate ja võimekamate omavalitsuste teke, misläbi elanikud saavad paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid. Tulevases Järva vallas elab aasta alguse seisuga 7114 inimest, millest ilmselt piisab kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste ja ka teataval määral investeerimisvõime tagamiseks. Kindlasti on suurusefektil omad positiivsed ilmingud majanduses, Koeru valla liitumisel oleks meid 9225.

Praegust valdade vahel toimivad noorsootöö-, sotsiaal-, ühistranspordi- ja majandusvõrgustikud. Koos korraldatakse olulisi avalike teenuseid nagu ühistransporti, veemajandust, jäätmemajandust, tervishoidu, peetakse spordi- ja kultuuriüritusi. See kõik loob hea eelduse edasiseks koostööks.

Piiride joonistamise asemel tuleks mõelda piirkondade ühisele toimetamisele ühtses struktuuris. Me ei sea eesmärgiks efektiivsust ja mastaabiefektist kokkuhoidu, vaid keskendume lisandväärtustele :tugiteenuste koondamisele, dubleerimise vältimisele, kohaliku omavalitsuse põhiülesannete täitmisele ning ametnike spetsialiseerumise parandamisele. Üldvalitsemiskulude vähendamine eelarves võimaldab suunata rohkem rahalisi võimalusi kohaliku elu korraldamisse.

Ühinemise käiguse ei lõhuta ühtegi hästi toimivat süsteemi ega teenust. Ühinenud omavalitsus on võrgustikupõhine omavalitsus, milles erinevad asulad toetavad üksteist. Me ei saa lubada, et tavakodaniku jaoks midagi halvemaks muutuks, nii jäävad praegustesse vallamajadesse teenuskeskused ning teenuspunktid, kus ametnikud muredele lahendusi otsida aitavad.

Koeru tembutamine on tekitanud palju küsimusi, millele on teistel raske vastata. Mis saab edasistest koostööst, paljuski sellest toimub külade-kogukondade ja kolmanda sektori tasandil. Kaitseliidu tegevus Kareda-Koeru rühma koondustel pole vahet, kas kodutütred-noorkotkad, naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased on Koeru või Kareda vallast, ja ilmselt ei liigu ka Koeru keskkool Kareda vallast sinna käivate laste jaoks füüsiliselt kaugemale, küll aga tekitab see teatavat ebakindlust lapsevanemates ja ka ühisprojektide rahastajates.

Valitsuse neljapäevase otsuse valguses hajus hirm Koeru maakondliku kuuluvuse osas. Kõik muutus mõnevõrra lihtsamaks. Kuue liituva omavalitsuse jaoks olekski väga lihtne jätkata senise protsessiga ning Koeru koerusi ignoreerida. Seda enam, et senistest aruteludest Järva valla kultuuri-, spordi-, noorsootöö-, sotsiaal-, ühistranspordi- ja majandusvõrgustiku teemadel on Koeru kõrvale jäänud.

Olen siiski seisukohal, et vallajuhid peavad oma rahva eest vastutuse võtma, nägema tervikpilti ning olema valmis kompromissideks ja vastutuseks kogukonna, naabrite riigi ees. Võimalused Koeru ühinemiseks Järva vallaga on veel olemas. Nõustun arvamustega, et turvalise ja stabiilse kogukonna arendamisel on määrava tähtsusega sotsiaalne suhtlus ja koostöö. 

Eeldused on selleks olemas, sest vallarahvaga Koeru vallajuhtidel küll vedanud. Nad on andekad ja võimekad kodanikud, kellel on tegutsemistahet, aktiivsust ja märkimisväärne sotsiaalne potentsiaal, mis leiab kindlasti rakendust Järvamaa muutmisel paremaks elukeskkonnaks meile kõigile.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

Head uut alanud aastat!

Homme, 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eesti lipupäev. 97. aastat tagasi kell 10.30 vaikisid relvad Vabadussõjas. 402 võitluspäeva kestnud sõjas kaotas Eesti 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Lipupäevaga meenutatakse kõikki Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. 

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval austatakse Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Kell 10.30 algab mälestusstseremoonia Vabadussõjas hukkunute mälestussamba juures Peetri lipuväljakul.

Riigikantselei palub lipupäeval pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu lippudele, seepärast palume teil üle vaadata heisatud lipud. Heisatud lipp peab olema puhas, terve ja pleekimata; heisatud lipu laius peab olema ligikaudu 1/6 lipumasti kõrgusest või ligikaudu 1/3 lipuvarda pikkusest. Näiteks normaalmõõtmetes (105 x 165 cm) Eesti lipp ei sobi 12-meetrisele lipumastile (on liiga väike) ega ka kahe meetri pikkuse lipuvarda külge (lipukangas peksleb vastu majaseina, määrdub ning rebeneb).

Lipupäeval palume teil ehtida ametiasutuste hooned Eesti lippudega, see tähendab, et heisake Eesti lipud teie asutuste kõikidesse tühjana seisvatesse lipumastidesse ning -vardahoidjatesse. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Revolutsioonieelne õhkkond Karedal

Enne eilset volikogu istungit kogunesid Kareda vallamaja ette plakatitega varustatud vallakodanikud ning avaldasid oma arvamust ühinemisprotsessi korraldamise kohta.

Vikipeedia tähenduste alusel on revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust.

Olen seisukohal, et rahval on oma arvamuse välja ütlemiseks õigus ja seepärast külastasin ka ise rahvakogunemist, et saada parem ülevaade hetkeseisukorrast ja meelsusest ning saada teada, mis oli põhjuseks miks rahvas kogunes ning mille vastu meelt avaldati. Kasutades klassikute väljendit „alamklass ei suuda enam ja ülemklass ei taha enam“ võib lühidalt kokku võtta sõnumite sisu. Oli seisukohti, et rahva arvamusel pole enam jõudu ja piltlikult sõidetakse rahva tahtest teerulliga üle. Tunti muret Kareda kogukonna püsimajäämise pärast ning siiralt usuti, et tee, mille on volikogu valinud ei tugine kõige paremini kaalutletud otsusele. Toimus ka arutelu Kareda vallavolikogu esitatud otsuse “Rahvahääletuse korraldamine” üle. Rahvahääletust on sel aastal Karedal tehtud kahel korral, kus rahva käest küsiti, kas nad toetaksid valla liikumist Järva valla või Paide suunas.

Euroopas, kuhu ka meie nii väga trügime, peetakse rahvast küllalt pädevaks valima ise omale esindajaid. Meie rahvahääletuste eesmärk oli kaasata kogukonda. Vale arusaam on, et eesti rahvas on nii rumal ja emotsioonidest haaratud, et ei suuda valikulisi otsuseid teha. Kuulasin vallakodanik Eha intervjuud ning kinnitan, et inimese teemakohane esitlus oli pädev ja argumenteeritult põhjendas oma seisukohti, millega mitte ainult mina, vaid ka arvan enamus, nõustub. Haldusreformiseadus on mittetäielik ning on üsna mõttetu sisse kirjutada nõudeid, soovitusi rahvaküsitluste tegemiseks, millega ei pea keegi arvestama. See tekitabki rahvas õigustatud pahameele.

Rahvas vajab riiki, kus arvestatakse tema arvamusega. Rahva vastus küsimusele, kas seadusloome kirjutajad peaksid arvestama rahvaarvamustega – saades positiivse vastuse, murraks see usaldamatuse müüri, mis viimastel aastatel on tekkinud poliitikute ja nende valijate vahele.

Asjapulgad vs bürokraatia

Meil kõigil on elus mingeid kohustusi mida me ei saa ise valida kas neid täita või mitte. Ühe kohustusena on meie igapäevase olmejäätmete sorteerimine ja läbi lepingupartnerite  nende edastamine jäätmekäitlejateni.

Sain Eesti Keskkonnateenused AS 01.12.2016.a väljastatud  teate tasumata võlgnevuste eest 1,81 eurot.  Arve tasumata jätmisel saadetakse nõue inkasosse ja võlgniku nimi avalikustatakse võlaregistris. Vestlesin telefonitsi (1919) 06.12.16.a Keskonnateenused infoliinil ja sain teada, et kohustus on tekkinud ühe kinnistu prügiveo tühisõitude  eest.  Uurisin ka jäätmevedajate raamatupidamiselt, viimati on makstud k.a augustis 2016.a. Endal puudub selle kinnistu leping Eesti Keskkonnateenused OÜ-ga. Kuna selgus, et eelneval perioodil olin maksnud teenuse eest arvatavasti seetõttu, et summad olid mitte märkimisväärsed.

Tekkis sportlik huvi teha endale selgeks kuhu ja mille eest ma üldse prügimajanduses maksan. Jagan ka oma kogemust, sest tark pidi õppima teiste vigadest, loll paraku enda omadest. Pöördusin ka kohaliku omavalitsuse poole kus sain kinnituse, et võõrandasin kinnistu 2013.a ja minu kohustus oleks olnud teavitada sellest nii prügi vedajat kui ka kohalikku omavalitsust. Järeldan sellest kuna antud kinnistul pole mul kunagi prügikasti olnud siis siiani olen ekslikult heauskselt maksnud prügivedajale esitatud tühisõidu arveid.

Huvitaval kombel saab sama kinnistu eest arveid ka teine klient ja samuti tühisõidu arveid. See on juba uuriva ajakirjanduse või kohaliku omavalitsuse pärusmaa kui palju tühisõite järjepidevalt objektidele tehakse ja kus jääb see prügi mis jääb kokku korjamata aga see ei ole võib-olla oluline.

Selleks, et mitte sattuda bürokraatliku masinavärgi vahele mõned soovitused:

·        -Jälgige oma arveid ning kontrollida kas teil on lepingud ja lepingus olev summa on samaväärne.

·        -Prügiveokoha müümise, kinkimise jne. võõrandamise korral on kohustus teil kui jäätmetekitajal teavitada sellest kohalikku omavalitsust, seda mitte tehes jäätegi te arveid maksma kuni elupäevade lõpuni.

·        -Surma korral läheb see kohustus pärijatele edasi ja nad pärivad ka kõik muud kohustused, mis kinnistuga kaasnevad.

·        -Saab taotleda ka kohalikust omavalitsusest prügiveo vabastust kui antud kinnistul keegi ei ela.

 Kurbloolised järeldused oleks järgmised: Prügivedajat ei huvita kas prügi kogutakse või mitte kuna kolm aastat on järjest esitatud tühisõiduarveid ja paraku keegi on need ka kinni maksnud siiani. Prügivedajal ei ole kohustust sellest kohalikku omavalitsust teavitada, et probleem on üleval teenust ei saa teostada. Kohalik omavalitsus ei tea probleemi olemasolust ega saagi kunagi teada ja ongi kõik õnnelikud. Esmaülesanne on ju täidetud, lepingupooled täidavad oma kohustust, arved ning raha liiguvad see ongi ju bürokraatia.

Lõpetuseks kasutades ühe asjapulgalt laenatud väljendit: „Sitta kah see prügimajandus peaasi, et paberimajandus on korras“.