Nii nagu on valitsus kiitnud heaks kuue liituva omavalitsuse
baasil tekkiva valla, on valitsus ka otsustanud Koeru valla Järva vallaga
sundliita.
Praegu käivad veel viimased ettevalmistused, läbirääkimised
liitumislepingute ja investeeringute üle. Õige pea on otsad kokku tõmmatud ja
sellega valmis laev sadamast lahkuma.
Veel 2016. aasta lõpuni oli meeskonnaliikmeid seitse. Olen
veendunud, et kümne kuu jooksul olid seitsmel vallal konstruktiivsed ning
sisukad läbirääkimised. Meid kõiki ühendab tugev järvakate identiteet ja ühised
väljakutsed, mis on sarnased ka Koeru vallas.
Praegu on Koerul tõesti viimane võimalus koerused maha jätta
ja laeva astuda. Või tahavadki nad olla kaasreisijad, kel puudub võimalus
teekonna osas kaasa rääkida?
Kogenud omavalitsusjuhtidele ei tohiks tulla üllatusena, et
ühinemine võluvitsana elanike arvu ei kasvata, aga oskuslikult majandades ja
liitumise efekte ära kasutades on tulemused vägagi võimalikud. Haldusreformi
eesmärgiks on seatud suuremate ja võimekamate omavalitsuste teke, misläbi
elanikud saavad paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid. Tulevases Järva vallas
elab aasta alguse seisuga 7114 inimest, millest ilmselt piisab kvaliteetsete ja
kättesaadavate avalike teenuste ja ka teataval määral investeerimisvõime
tagamiseks. Kindlasti on suurusefektil omad positiivsed ilmingud majanduses,
Koeru valla liitumisel oleks meid 9225.
Praegust valdade vahel toimivad noorsootöö-, sotsiaal-,
ühistranspordi- ja majandusvõrgustikud. Koos korraldatakse olulisi avalike
teenuseid nagu ühistransporti, veemajandust, jäätmemajandust, tervishoidu,
peetakse spordi- ja kultuuriüritusi. See kõik loob hea eelduse edasiseks
koostööks.
Piiride joonistamise asemel tuleks mõelda piirkondade
ühisele toimetamisele ühtses struktuuris. Me ei sea eesmärgiks efektiivsust ja
mastaabiefektist kokkuhoidu, vaid keskendume lisandväärtustele :tugiteenuste
koondamisele, dubleerimise vältimisele, kohaliku omavalitsuse põhiülesannete
täitmisele ning ametnike spetsialiseerumise parandamisele. Üldvalitsemiskulude
vähendamine eelarves võimaldab suunata rohkem rahalisi võimalusi kohaliku elu
korraldamisse.
Ühinemise käiguse ei lõhuta ühtegi hästi toimivat süsteemi
ega teenust. Ühinenud omavalitsus on võrgustikupõhine omavalitsus, milles
erinevad asulad toetavad üksteist. Me ei saa lubada, et tavakodaniku jaoks
midagi halvemaks muutuks, nii jäävad praegustesse vallamajadesse teenuskeskused
ning teenuspunktid, kus ametnikud muredele lahendusi otsida aitavad.
Koeru tembutamine on tekitanud palju küsimusi, millele on
teistel raske vastata. Mis saab edasistest koostööst, paljuski sellest toimub
külade-kogukondade ja kolmanda sektori tasandil. Kaitseliidu tegevus
Kareda-Koeru rühma koondustel pole vahet, kas kodutütred-noorkotkad,
naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased on Koeru või Kareda vallast, ja ilmselt ei
liigu ka Koeru keskkool Kareda vallast sinna käivate laste jaoks füüsiliselt
kaugemale, küll aga tekitab see teatavat ebakindlust lapsevanemates ja ka
ühisprojektide rahastajates.
Valitsuse neljapäevase otsuse valguses hajus hirm Koeru
maakondliku kuuluvuse osas. Kõik muutus mõnevõrra lihtsamaks. Kuue liituva
omavalitsuse jaoks olekski väga lihtne jätkata senise protsessiga ning Koeru
koerusi ignoreerida. Seda enam, et senistest aruteludest Järva valla kultuuri-,
spordi-, noorsootöö-, sotsiaal-, ühistranspordi- ja majandusvõrgustiku teemadel
on Koeru kõrvale jäänud.
Olen siiski seisukohal, et vallajuhid peavad oma rahva eest
vastutuse võtma, nägema tervikpilti ning olema valmis kompromissideks ja
vastutuseks kogukonna, naabrite riigi ees. Võimalused Koeru ühinemiseks Järva
vallaga on veel olemas. Nõustun arvamustega, et turvalise ja stabiilse kogukonna
arendamisel on määrava tähtsusega sotsiaalne suhtlus ja koostöö.
Eeldused on selleks olemas, sest vallarahvaga Koeru
vallajuhtidel küll vedanud. Nad on andekad ja võimekad kodanikud, kellel on
tegutsemistahet, aktiivsust ja märkimisväärne sotsiaalne potentsiaal, mis leiab
kindlasti rakendust Järvamaa muutmisel paremaks elukeskkonnaks meile kõigile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar