Türi ja Kareda vallavalitsused sõlmisid koostöölepingu

Türi ja Kareda vallavalitsused sõlmisid koostöölepingu

Aime Roosioja

Türi valla rahandusosakonna juhataja

Türi vallavolikogu tegi oma oktoobrikuu istungil muudatused Türi Vallavalitsuse põhimäärusesse. Üheks muudatuseks oli, et ametiasutus võib teistele avalik-õiguslikele isikutele osutada tasulisi teenuseid. Tasuliste teenuste loetelu ja hinnad kehtestab Türi Vallavalitsus.

Väiksemad kohalikud omavalitsused on tundnud huvi kvaliteetsete teenuste ostmise vastu, meie kvalifitseeritud ja tublid ametnikud nõustavad ja abistavad seni oma tööülesannete hulgas teisi omavalitsusi, kuid sellise nõuannete küsimise maht järjest kasvab. Peamiselt on Türi Vallavalitsusel võimekus ja valmisolek pakkuda väiksematele omavalitsustele raamatupidamisteenuseid. Teenuse osutamisel tekkivad kulud kaetakse teenuse eest laekuva tuluga.

Esimeseks kohalikuks omavalitsuseks, kellega sõlmiti koostööleping, on Kareda Vallavalitsus ning neile osutab Türi Vallavalitsus raamatupidamise teenust. Kareda Vallavalitsusele tähendab see seda, et nende raamatupidamine muutub paberivabaks ning Kareda on valmis vastu võtma digiarveid ehk siis masinloetavaid arveid.

 Kareda vallavanema Kulno Kleini  sõnul on peamine põhjus see, et aastal 2016 läheb Eesti avalik sektor üle e-arvetele ning Kareda vald tahab olla teerajajate hulgas. Ma leian, et e-arvete kasutuselevõtt muudab valla arvelduskultuuri paremaks ja kiiremaks. Elame muutuvas maailmas ja märksõnaks on „kiirus“ – ka kõik e-arved liiguvad kinnitamisringis kiirelt ja konteeritakse automaatselt raamatupidamisprogrammi. Võites aega, võidame raha, täiendavalt väheneb risk andmete kaotsiminekuks, suureneb ka läbipaistvus arveldusprotsessis. Rahavood muutuvad kiiremaks ning see annab Kareda valla juhtimisele lisaväärtust – kiirem ja selgem ülevaade kuludest ja tuludest aitab paremini planeerida eelarvet. Seega õigustab e-arvetele üleminek ennast igati ja on majanduslikult mõistlik. Meil on hea meel tõdeda, et Türi kui üks Järvamaa innovaatilise mõtteviisiga omavalitsus ei räägi ainult koostööst vaid ka reaalselt pakub välja  lahenduse.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ütles, et Türi vallas on e-arvete menetluskeskkonda kasutatud juba kaks aastat ning kõik osapooled on sellega rahul- nii partnerite kui asutuste töökoormust on see oluliselt vähendanud, rääkimata paberdokumentide praktiliselt kadumisest ja sellega seotud kokkuhoiust. Teenuse pakkumise osas on Siemann seda meelt, et on mõistlik teha koostööd, abistada nii teadmiste kui oskustega vajadusel teisi omavalitsusi ning anda ka vajadusel  hoogu ja innustust kõigile, kes soovivad e-arvete kasutamiele üleminekul  nõu ning abi. Pipi-Liis Siemannil on hea meel, et Türi vallas on olemas tublid spetsialistid, kes on valmis alati kaasa mõtlema ning appi tulema.

Teadaolevalt  on see koostööleping sellisel kujul vabariigis esimene, kuigi raamatupidamisteenust ostavad sisse veel kaks kohaliku omavalitsust – Rõngu ja Puhja vallad Eesti Finantsteenuste Agentuurilt.

Pagulaste vastuvõtmisest

Kareda vald on arutanud pagulaste vastuvõtmiseks valmisoleku teemat vallavalitsuse tasemel. Informatsioon samal teemal on edastatud kõigile Kareda vallavolinikele oma arvamuse kujundamiseks.

Kareda valla suurimas asulas Peetri alevikus ei ole toimivat kaugküttesüsteemi, sest see on lahtiühendatud ning antud elamutes ei ole loodud seaduslikke alternatiivseid ja efektiivseid küttevõimalusi. Kohalikel elanikel ei ole võimekust seda taastada finantsilistel põhjustel. Kareda valla omanduses puuduvad elamiskõlblikud elupinnad ning seetõttu on meil endil raskusi spetsialistide toomisega valda, kuna elamiskõlblik üüriturg puudub.

Kareda vallal on probleeme pagulastele juriidilise abi, aga ka kvaliteetse tõlketeenuse pakkumisega. Esmajärjekorras tuleks aga tagada varjupaigataotlejate ligipääs tööturule, mille leidmine valla territooriumil on raskendatud.

Lähtudes eeltoodust ei ole Kareda vald valmis pagulasi vastu võtma.

Head kooliaasta algust

Ärgata, mil ise tahad,

see on ikka paras piin!

Millal ometi on majas

jälle kord ja distsipliin?

Nüüd sai lõpuks suvi läbi

ja taas algab koolitee!

Õppimine, õppimine -

ah kui kallis meile see     (Wimberg) 

 Iga algus on millegi lõpp  - ja lõpp uue algus.

Kas lahkuv suvi  või saabuv sügise, - igaühele meist kes me täna oleme mõtetes uue kooliaasta alguses, tähendab see midagi. Põgusalt meenutame möödunud suve või vaatame saabuvasse töisesse sügisesse. Tänane päev on eriline, nii õpetajatele kui ka õpilastele kes sel õppeaastal esmakordselt septembrikuul lillekimpudega koolimajade poole tõttavad.

 Algava õppeaasta algus paneb meid kõiki - vanemaid ja vanavanemaid mõtlema oma laste ja lastelaste peale, kes lähevad lasteaeda või kooli. On ju kõigi nende heaolu ja tulevik meile oluline. Kõiges selles toetavad meid õpetajad kes püüavad anda meie lastele parimat. Oma esimesi õpetajaid mäletatakse, neist räägitakse südamesoojusega läbi aegade.

Tänane päev on mitmete protsesside alguseks meie haridusmaastikul. Kui me tahame olla tark ja edukas ühiskond, võiks kooliaasta algus tähendada igaühele midagi enamat kui Tarkusepäeva. Et korraks mõelda, millises seisus on praegu Eesti kool ja haridus ning kuidas see mõjutab Peetri Kooli. Mida ja kuidas õpetatakse ning kes on meie õpetajad?

Rääkides haridusest, räägime alati reformimisest, puudutagu see ainekavasid, koolivõrku, õpetajate töötingimusi vms. Aeg-ajalt kõlab seisukohti, et kool tuleb rahule jätta, kool on reformidest väsinud. Meie õpilaste tase rahvusvahelises võrdluses on ju väga hea (näiteks PISA testi tulemusi arvestades), milleks siis pidevalt midagi muuta? Teisalt kõnelevad hariduse innovaatorid, et meie kool on vaat et 19. sajandist, ajale jalgu jäänud ning vajab kiirkorras põhjalikku ümberkujundamist.

Küllap on tõde, nagu ikka, kuskil äärmuste vahel. Loomulikult vajab haridussüsteem edukaks toimimiseks teatavat stabiilsust, kuid nii nagu muutub maailm meie ümber, nii peavad arenema kõik valdkonnad, haridus ennekõike. Ning tegelikult pole ju kool läbi oma ajaloo kunagi arengus paigal seisnud.

Läheme uuele õppeaastale vastu ootusärevalt ja muutusi teha tahtmise tundega. Jätkame vanade traditsioonide järgimist ning oleme avatud uutele ideedele ja mõtetele. Uus tarkuse kogumise aasta, ootusärevust täis, alaku kõigile väärikalt. Head uut õppeaastat meie õpetajatele ja õpilastele, Suurtele ja Väikestele Peetritele ning meile kõigile!

Hea koolipere, head uue õppeaasta algust!                                                 

Tööd jagub aga töötajaid .....

Eesti tööturg on viimaste aastatega läbinud tohutu muutuse ning teekond tundmatusse jätkub. Töökohti tekib pidevalt juurde ning kuna Eesti tööjõud on vähenemas, siis värbamisprotsessi kaalukauss vajub pigem tööotsijate poolele.

Kuid kui keeruline on koolidel leida õpetajaid?  Kareda valla Peetri Kool kuulutas välja konkurssi leidmaks oma töökasse kollektiivi hariduse edendajaid. Vajasime ja osaliselt vajame nelja valdkonna esindajaid: koolijuhti, lasteaia, emakeele ja matemaatika õpetajat. Konkurssi tähtaeg oli 04.06.2015 ja arvesse läksid kõik sooviavaldused kuni 23:59

Sooviavaldusi laekus kokku 14, kahjuks ei esitatud ühtegi soovi asuda tööle eesti keele ja matemaatika õpetaja ametikohale. Kaks avaldust esitanud ei olnud määratlenud millisel ametikohal nad sooviksid kandideerida ning nad ei vastanud ühelegi eeltoodud ametikohale seatud kvalifikatsiooninõudele. Viis inimest avaldasid soovi asuda koolijuhi ametikohale ning seitse lasteaia õpetaja kohale.

Aasta-aastalt läheb raskemaks leida haridusasutustesse kvalifikatsiooniga tööjõudu kuna töötasud ei ole tulnud üldise elukallidusele järgi ja maakoolis ei ole piisavat ainekoormust aineõpetajale. Töötades ka ise eelnevalt koolis väidan, et ideaalis võiksid koolis olla ainult oma kooli õpetajad. „Kui õpetaja töötab mitmes koolis, on tunniplaani tegemine, kellaaegade ja bussisõiduaegade klapitamine keeruline.

Aineõpetajate otsinguid tuleb jätkata ja alustame järgmisel nädalal läbirääkimisi kandideerijatega.

Liikluskorraldus Peetri kooli ja lasteaia ümbruses

Vallakodanikud on tundnud muret liikluskorraldus küsimustes valla haridusasutuste ümber. Samuti on tehtud ettepanek rajada ülekäigurada vallamaja ja kooli vahele kuna kooliõpilased käivad kehalisekasvatuse tundides ja raamatukogus vallamajas.

1. Ülekäigurada

- Valla- politse ja maanteeameti esindajad tegid antud kohal paikvaatluse ning tuginedes alljärgnevatele põhjustele otsustati mitte rajada ülekäigurada Peetrisse vallamaja ette.

- MNT amet on seisukohal, et nii väikese liiklustihedusega teel ei ole ülekäiguraja rajamine otstarbekas.

- Statistika näitab, et viimasel ajal on toimunud lastega liiklusõnnetused just ülekäiguradadel kuna lapsed/jalakäijad on harjunud oma eesõigusega kuid nad ei tunneta ohtu kuidas saab pidama 30-40 tonnine mehhanism.

- Keskkonnareostus suureneb ülekäiguraja rajamisel kuna tööstuslik/põllumajanduslik transport peab pidurdades hoogu maha võtma ja siis uuesti liikuma hakates kiiredama, millega kaasneb lisa heitegaasid ja täiendav energikulu.

2. Lasteaia ümbruse liikluskorraldus

- Kareda vallale kuulub Tervise tee, mis on kahesuunaline ja tagab juurdepääsu lasteaiale.

- Teine tee mida nimetatakse Lasteaia teeks on eraomandis ja valla kasuks seatud servituut - teekorradust võib teha üksnes omanik.

- Lasteaiaga piirnevad kaks parklat kuuluvad MTÜ Energia- ja Tervisekeskus mida momendil kasutavad nii töötajad kui ka lapsevanemad. Liikluskorraldus on omaniku pädevuses.

3. Kooli ümbruse liikluskorraldus

- Kuna kooli juhtkond ja hoolekogu jäid erinevatele seisukohtadele liikluskorralduse kohta Peetri Kooli territooriumil, siis kui koolipidaja esindaja, Kareda vallavalitsus korraldab selle ise alljärgnevalt:

3.1. Paigaldame lasteaiapoolsele teele kinnistu piiril liiklusmärgi 331 "Sissesõidu keeld" , mis keelab kõigi sõidukite edasisõidu.

3.2. Paigaldame Kesktee poolsele kooli sissesõidule  liiklusmärgi 331 "Sissesõidu keeld" ja lisame lisateate tahvli 891 kirjega "välja arvatud valdaja kirjalikul loal"

3.3. Töötame välja kirjalikud load ning väljastame need igapäevastele kasutajatele kel tekib kohustus need paigaldada auto armatuurlauale.

3.4. Perioodilist järelvalvet teeb Kareda vallavalitsus koostöös Lääne politseiprefektuuriga.