Tööd jagub aga töötajaid .....

Eesti tööturg on viimaste aastatega läbinud tohutu muutuse ning teekond tundmatusse jätkub. Töökohti tekib pidevalt juurde ning kuna Eesti tööjõud on vähenemas, siis värbamisprotsessi kaalukauss vajub pigem tööotsijate poolele.

Kuid kui keeruline on koolidel leida õpetajaid?  Kareda valla Peetri Kool kuulutas välja konkurssi leidmaks oma töökasse kollektiivi hariduse edendajaid. Vajasime ja osaliselt vajame nelja valdkonna esindajaid: koolijuhti, lasteaia, emakeele ja matemaatika õpetajat. Konkurssi tähtaeg oli 04.06.2015 ja arvesse läksid kõik sooviavaldused kuni 23:59

Sooviavaldusi laekus kokku 14, kahjuks ei esitatud ühtegi soovi asuda tööle eesti keele ja matemaatika õpetaja ametikohale. Kaks avaldust esitanud ei olnud määratlenud millisel ametikohal nad sooviksid kandideerida ning nad ei vastanud ühelegi eeltoodud ametikohale seatud kvalifikatsiooninõudele. Viis inimest avaldasid soovi asuda koolijuhi ametikohale ning seitse lasteaia õpetaja kohale.

Aasta-aastalt läheb raskemaks leida haridusasutustesse kvalifikatsiooniga tööjõudu kuna töötasud ei ole tulnud üldise elukallidusele järgi ja maakoolis ei ole piisavat ainekoormust aineõpetajale. Töötades ka ise eelnevalt koolis väidan, et ideaalis võiksid koolis olla ainult oma kooli õpetajad. „Kui õpetaja töötab mitmes koolis, on tunniplaani tegemine, kellaaegade ja bussisõiduaegade klapitamine keeruline.

Aineõpetajate otsinguid tuleb jätkata ja alustame järgmisel nädalal läbirääkimisi kandideerijatega.

Liikluskorraldus Peetri kooli ja lasteaia ümbruses

Vallakodanikud on tundnud muret liikluskorraldus küsimustes valla haridusasutuste ümber. Samuti on tehtud ettepanek rajada ülekäigurada vallamaja ja kooli vahele kuna kooliõpilased käivad kehalisekasvatuse tundides ja raamatukogus vallamajas.

1. Ülekäigurada

- Valla- politse ja maanteeameti esindajad tegid antud kohal paikvaatluse ning tuginedes alljärgnevatele põhjustele otsustati mitte rajada ülekäigurada Peetrisse vallamaja ette.

- MNT amet on seisukohal, et nii väikese liiklustihedusega teel ei ole ülekäiguraja rajamine otstarbekas.

- Statistika näitab, et viimasel ajal on toimunud lastega liiklusõnnetused just ülekäiguradadel kuna lapsed/jalakäijad on harjunud oma eesõigusega kuid nad ei tunneta ohtu kuidas saab pidama 30-40 tonnine mehhanism.

- Keskkonnareostus suureneb ülekäiguraja rajamisel kuna tööstuslik/põllumajanduslik transport peab pidurdades hoogu maha võtma ja siis uuesti liikuma hakates kiiredama, millega kaasneb lisa heitegaasid ja täiendav energikulu.

2. Lasteaia ümbruse liikluskorraldus

- Kareda vallale kuulub Tervise tee, mis on kahesuunaline ja tagab juurdepääsu lasteaiale.

- Teine tee mida nimetatakse Lasteaia teeks on eraomandis ja valla kasuks seatud servituut - teekorradust võib teha üksnes omanik.

- Lasteaiaga piirnevad kaks parklat kuuluvad MTÜ Energia- ja Tervisekeskus mida momendil kasutavad nii töötajad kui ka lapsevanemad. Liikluskorraldus on omaniku pädevuses.

3. Kooli ümbruse liikluskorraldus

- Kuna kooli juhtkond ja hoolekogu jäid erinevatele seisukohtadele liikluskorralduse kohta Peetri Kooli territooriumil, siis kui koolipidaja esindaja, Kareda vallavalitsus korraldab selle ise alljärgnevalt:

3.1. Paigaldame lasteaiapoolsele teele kinnistu piiril liiklusmärgi 331 "Sissesõidu keeld" , mis keelab kõigi sõidukite edasisõidu.

3.2. Paigaldame Kesktee poolsele kooli sissesõidule  liiklusmärgi 331 "Sissesõidu keeld" ja lisame lisateate tahvli 891 kirjega "välja arvatud valdaja kirjalikul loal"

3.3. Töötame välja kirjalikud load ning väljastame need igapäevastele kasutajatele kel tekib kohustus need paigaldada auto armatuurlauale.

3.4. Perioodilist järelvalvet teeb Kareda vallavalitsus koostöös Lääne politseiprefektuuriga.

Oleme õigel teel

Jõuluaeg on lugude rääkimise aeg. Nii seob ka minu tänast mõttekäiku lugu, mida toetab ka pealkirjas välja toodud lause – oleme õigel teel, armas Kareda valla rahvas. Kas see lugu vastab ka tõele, seda ma ei tea. Igatahes oleme Järvamaa väiksem omavalitsus ja püüame üheskoos tõestada, et väike saab olla tubli. 

Üks mu hea sõber hakkas jõulude ajal mõtisklema jõululoo tähenduse üle oma elus, mida püüdsin ka ise edasi arendada. Kareda valla kodulehel ilutseb hüüdlause: „Iidne ja uudne”, see peegeldab traditsioone ning usku pidevasse muutumisse ja muutustega kaasas käimisele.

Üldine elutempo on kiireks läinud ja hoolimatus ligimeste suhtes veelgi suuremaks. Kahjuks ei märgata, kui tahtmatult kellelegi haiget tehakse, on unustatud, kui suur vägi on sõnal, selle ütlemisel ja ütlemata jätmisel. Enamasti kasutatakse sõna praegusel ajal millegi mahategemiseks, kiitust nii naljalt ei jagata. Sama on tähelepanuga, mõnel inimesel ei ole rohkem vaja, kui vaid olla märgatud. Ta tahab tunda, et ta on üks meist.

Püüame ikka võtta teid oma otsuste eest vastutavate täiskasvanutena. Samas on võib-olla lapselik loovus, tähelepanuvõime ja kompromissitu ausus midagi, millest me kõik õppida võiksime. Nii meenub laps Hans Christian Anderseni muinasjutus, kes esimesena ütleb välja ilmselge tõe: „Kuningas on alasti!”

Viin oma mõttekäigu pisut uutele radadele. Mõeldes selle hea sõbra loole olin ma, tulles eelmisel aastal Kareda valda juhtima,  endastmõistetavalt veendunud, et kõik vallakodanikud toetavad valda ning üheskoos viime valla kõrgemale tasemele. Siinkohal tänusõnad heale kolleegile. vallasekretär Helju Plukkile, kel on alati jätkunud aega ja soovi, mõnikord ka meeletute mõttearendustega kaasa tulla.

Aga kas see on nõnda endastmõistetav, et hilisema etapi maailmamõistmine peab tingimata olema kuidagi kõrgemal tasemel.

Tuleme vahepeal reaalsusesse, igat teemat, mida puudutada, jõuame ikka ja ikka jälle rahani.

On olnud hulk inimesi, kes on panustanud oma aega ja ressursse, et meil Karedal oleks samaväärsed võimalused teiste kogukondadega võrdselt areneda. Me oleme kirjutanud hulganisti projekte ja saanud ka täiendavaid ressursse. Me oleme väga tublid käsitöö- ja rahvakultuurialaste õpitubade korraldamises, mille eestvedajad on olnud Terje Kuusmann ja Helena Siiroja. Peetri kooli köögi ja nõudepesuruumi rekonstrueerimine Ettevõtluse Arenduse SA poolt koos omafinantseeringuga ~ 37000 euro eest teeb meele enam kui rõõmsaks. See oli ka möödunud aasta suurim rahaline investeering Kareda valda, projekti vedas Valdur Permanson. Läbi Vabaühenduste Fondi ja Šveitsi vabaühendusfondi on Kaidi-Ly Välb MTÜ Läbi Tähevärava kaudu toonud ressursse nii Peetri kooli „Nõustamisteenuse tagamine kodukohas“ raames, kui „Nähtavaks muutmine läbi kommunikatsiooni ja koostöö“. On korrastatud vallale kuuluvaid hooned ja siinkohal tooks esile Tõnu Taali, kes aktiivselt ajab Kareda küla asja ning kelle juhtimisel MTÜ Karessen panustas Esna vana vallamaja veranda rekonstrueerimisse. Kindlat kohta uudistekünnistes hoiab jätkuvalt üleval ka „Naabriplika“ filmitegemised meie valla mail. Getter Klaasi poolt juhitud MTÜ Energia- ja Tervisekeskus on kirjutanud mitmeid projekte toetamaks Kareda valla lapsi ja noori. Viimasena hangiti „aktiivne mängutuba“, kus lapsed saavad osavuse ning kiiruse abil üksteisest mõõtu võtta. Peetri Rahvamaja on korraldanud kaks suurepärast laata: kevadlaat Esnas ja sügislaat Peetris, mis tutvustas valda paarituhandele eestimaalasele. Siinkohal tänud Pille Raudseppale, Marko Edingule, Erko Einmannile, Birgit Itsele jpt. loetlematutele tublidele abilistele. Suvel valmis  Kareda valla majas jõusaal, mis sai teoks tänu tublidele ja töökatele inimestele nagu Margus Jätsa, Hillar Anton jne. Kogukonnas on väga tublisid ja aktiivseid seltse, kelle tegemised on jõudnud sel aastal valla piiridest kaugemale. Tänusõnad Esna Küla Seltsi eesvedajale Ene Mikkule, kes on tuntud eriti viimasel ajal kui Naabriplika majaemand; Viru Küla Seltsile, mida juhib Anneli Piirsalu - Öötla mõisa töökas, tegevusrohke aasta ei ole kellelegi märkamatuks jäänud. Jõulukuu tänusõnad ka Jaanus Tammistele, kelle panus Järva-Peetri kiriku renoveerimisse on tõeline pärl. Ei hakka üles lugema, toon vaid paar märksõna, sest teod kõnelevad rohkem kui sõnad – kontserdid, orel, kellad.

Tänusõnad ka Vabariigi Valitsusele, kes leidis võimaluse pingelisest eelarvest eraldada Peetri kooli lasteaiahoone energiasäästu meetmete rakenduseks natuke toetust.

Veelkord tänud kõigile projektikirjutajatele ja toetajatele, kelle abiga tuli Kareda valda peaaegu 100 000 eurot.

Tulles tagasi muinasjutu juurde - lapse omaduste hulka kuulub ka maailma tervikuna tajumine. Rahvaküsitluses, milles osales sel aastal pea iga viies vallakodanik, seati prioriteetseks valdkonnaks Peetri Kool. Tahaksin siin mainida, et meie igapäevane õpikeskkond, kool, on mitmeski mõttes lagunemas fragmentideks.

Samas olen ise kogenud, et see asi võib olla vastupidi: õpetaja võib  olla rahulolev ja uhke, kui ta  saab aru, et õpilased on muutunud õpetajast sõltumatuteks ja mitmes ainevaldkonnas kompetentsemateks mõtlejateks. See on elu paratamatus, mida tuleb tunnistada.  

Jõuluaeg – see on aeg, mil keegi ei tohiks olla üksik oma mõtetega, sest kõik vajavad tähelepanu, armastust ja hoolt. Sellest tulenevalt on minul teile väike üleskutse. Võtke teiegi aeg maha ja vaadake ringi, kas saate kedagi aidata, kas tunnete kelleski ära üksildase hinge või on teil jäänud äkki mõni heategu tegemata. Nüüd oleks just täpselt õige aeg oma võlad väikese ettemaksuga tasuda ning olge julgemad ka naeratama. Jagage oma rõõmu teistega.

Nii, et kui te seda kõike suudate sel imelisel kuul, siis mõelge kõige selle valguses, mis takistab teil läbi terve aasta nii käituda.

Jõulud on minu jaoks juba ammu väljunud kogu oma ootuste ja õhkkonnaga käegakatsutavatest piiridest, minul ei ole rohkem jõulurõõmuks ja õnneks vaja kui teid, kellega seda jagada. Teeme kõik üheskoos pühad endale meeldivaks.

Me oleme õigel teel ning teevalikud teeme koos sinuga,  sõber ja koos võivad sõbrad pürgida kõrgustesse, millest nad üksinda unistadagi ei julgeks.

Kena aastalõppu ja saabuvat helgemat uut aastat.

Käidi uudistamas kuidas kütta valda tulevikus põhuga.

Kareda vald alustas soojamajanduse arengukava koostamist, mis peab selgitama välja, kuidas võrgupiirkonna arengut edaspidi planeerida ning kas piirkonda on mõistlik kehtivas ulatuses kaugküttega ka edaspidi varustada.
Mõttearendus viis volikogus sinnamaale, et arvnäitajatele tuginedes on üks soodsamaid viise kütta põhuga. Õnneks ei pidanud kaugele sõitma, sedalaadi katlamaja on Tamsalus olemas. Karedal on täna liitunud võrgupiirkonnaga, lasteaed, kool ja Kareda valla maja. Võimalused arengukava järgi luuakse ka endisele sojatehase hoonele ning planeeritavasse pansionaati.
Kasu peaks lõikama ka põllumehed - Et uus katel hakkab tööle põhuküttel, annab see lisatööd ja -tulu ümbruskonna põllumeestele, kelle toodetud põhk leiab otstarbeka rakenduse. Planeeritav katel pole mõeldud üksnes põhu põletamiseks. Katel on väga universaalne. Selles saab kütusena kasutada ka tükkturvast ja puitu. Kõik sõltub sellest, kui hästi saame mehhaniseerida kütte laadimise katlasse
Kohalikud omavalitsused kelle territooriumil tegutseb väiksema kui 50 000 megavatt-tunnise tootmismahuga katlamajad, peavad hiljemalt 1.juuliks vastu võtma soojamajanduse arengukava.