Külade koosolekud

KUTSE külade koosolekutele külaelu puudutavatel teemadel

01.02.2018

Rahvakoosolekud külaelu, eelnõu „Külavanema statuut“ ja piirkondade toimimise teemadel toimuvad:

05.02.2018.a algusega 18:00  Anna Vaba Aja Majas 

06.02.2018.a algusega 18:00  Tarbja Lasteaed – Algkoolis

07.02.2018.a algusega 18:00  Sargvere keskusehoones

08.02.2018.a algusega 18:00  Viisu Rahvamajas

Päevakord:

·         Piirkonnajuhi tutvustus

·         Külavanema statuut

·         Külade rõõmud, mured, ettepanekud

·         Muud informatsioonid

Vaba pääs, küsida võib kõike

Lisainfo:

Kulno Klein

Paide piirkonnajuht

56461544

kulno.klein@paide.ee

Jõulumajake sai uue kodu Tarbja Lasteaia

Paide keskväljakul lapsi rõõmustanud jõulumajake rändas edasi Tarbja lasteaeda.

 Jõuluvana maja  kuulus Arctic Finland House OÜ-le, kelle tublid töömehed monteerisid nädalalõpul maja uude asukohta. Värvikirev majake valmistas lastele palju elevust ja rõõmu, tekkiski mõte see toetajate abiga kinkida üllatusena lasteasutusele.

Oleme tänulikud Mäo Põllumajandusühistu, Viimsi Mets OÜ, Tariston AS, Struberg OÜ, Odien OÜ ja K-Invest Grupp OÜ kes otsustasid toetada heategevuskorras maja soetamist.

Lasteaia direktorile Margit Sillutale mõte meeldis, et lapsed saavad õuealale toreda mängumaja. Kõik toetajad on oodatud Tarbja Lasteaeda maja avamisele 07.02.2018.a algusega kell 10:00 

Torm ei tähenda veel lund kuid valmis tuleb olla.

Head Paide piirkonnaelanikud, talv on käes ja lumi on tulekul. Pöördume siinkohal kodanike poole palvega, eemaldada taluteede äärest võsa 2 m laiuselt ja puude oksad 4 m kõrguselt tee kohalt, et lumetõrjetehnika saaks vabalt liikuda teekoridoris. Kui lumetõrjetehnikal puudub oksavaba sõidukoridor kinnistule, siis lund lükatakse ainult  sinnamaale, kuhu on võimalik pääseda kinnistu teel. Palume märgistada võimalusel teede ääred puutokkidega pikkusega 1 m vältimaks tee asukohalt kõrvalekaldumist.

Lund hakatakse lükkama, kui lumekihi keskmine paksus on üle 10 cm ja lumest puhastamise aeg 8 tunni (rasketes oludes 12 tunni) jooksul peale tuisu või lumesaju lõppemist.

Kuna ööpäevas on 24 h ja mõnele teele jõutakse varem kui teisele, siis palume varuda kannatust ning arvestada teeolusid. Loodame kõigi mõistvale suhtumisele.

Lumetõrje teostamise piirkonnad:

Tarbja-Mündi-Viraksaare piirkond – AS Tariston  ; infoteenistus 53017690 (ööpäevaringne valve)

Sargvere piirkond – FIE Raido Saavan  ; Raidi Saavan 5294530

Mustla piirkond – Kõrgemäe Agro OÜ ; Karmo Viilup 53267250

Anna-Puiatu-Purdi piirkond – OÜ Ten-Cal ; infotelefon  5211028

Probleemide korral palun pöörduda, kas otse kontaktisiku poole ülal toodud telefoninumbril või piirkonnajuhi Kulno Kleini poole tel 56 461 544, kulno.klein@paide.ee

Ringkäigust Paide ja Roosna-Alliku piirkonnas

Anda informatsiooni on eesmärgipärane tegevus.  „Muuta maailma“ mõtteviis ei ole uudne kuid organisatsiooni kasvades teostatav. Organisatsiooni näol ei ole ju tegemist vaid juriidilise kehaga – see on meeskond, grupp inimesi, kus on oma ainulaadne viis, kuidas asju tehakse ja igapäevaselt töötatakse. Siin on oluline tunnetada, kas ja kuivõrd on võimalik arvestada erisusi, pikki vahemaid (Mustla-Nõmmelt pea Koigini) mida toob kaasa suhtlemisel erinevate organisatsioonide, kogukondade või kodanikega. Eks me kõik õpi ja mil viisil on kõige otstarbekam infot vahetada meilitsi, blogi vahendusel, saada kokku, korraldada koosolekuid jne.

Alustasime Paide piirkonna (endise Paide valla haldusterritooriumi) allasutuste, majade/hoonete tutvumise ringkäiguga koos Paide linnavalitsuse linnamajandusosakonna töötajatega, et saada parem ülevaade kohapealsetest oludest.

Anna Vaba Aja Maja kus asub ka Anna Raamatukogu ja noortetuba.

Paide Valla Lasteaed-Kool võib nimetada ka multifunktsionaalseks külakeskuseks kus asuvad, lasteaed, kool, raamatukogu, noortetuba, spordisaal jpt. tegusad üksused.

Sargvere Raamatukogu hoonega paiknevad veel ühise katuse all noortetuba, seltsiringi ruumid, üks lasteaia rühm ja spordihall.

Jätkasime järgmisel päeval samalaadse visiidiga Roosna-Alliku piirkonna (endise Roosna-Alliku valla haldusterritooriumi) objektide tutvumisega. Leian, et niisugune ringkäik peab saama traditsiooniks ja mitte ainult aasta alguses eelarve vastuvõtmise aegu.

Alustasime Viisu Lasteaiast, edasi mänguväljak, Viisu Raamatukogu, rahvamaja ja jäätmekorraldus.

Roosna-Allikul tutvusime, jäätmejaama, mõisa paevkivi aia, kooli, lasteaia ja rahvamajaga. Kokkuvõtete tegemiseks istusime laua taha endises vallamajas kus nüüd asubPaide linna Roosna-Alliku teeniduskeskus.

See on hea võimalus kus linnamajandusosakonna töötajad näevad, millised on asu­tuste ja seltside võimalused, mil­liseid töid on tehtud ja mida on veel vaja, ning suhelda kohapealsete inimestega. Juures on ka väike kontrol­limo­ment - kas linna eraldatud raha on läinud õigesse kohta.

Siinkohal oleks viisakas tänada Teid, kõiki allasutuste juhte ja töötajaid kes meid lahkesti vastu võtsid. Tänu teile on meie kinnistud hoitud ja hooldatud.

Külavanema statuut

Head külavanemad.

Ootused külavanematele on ajas mitmekesistunud ning mõningatel juhtudel muutunud isegi vastuoluliseks. Ühed näevad külavanemaid kui vabatahtliku töö tegijaid, teised kui linnavolikogu ja -valitsuse käepikendusi. Siiski on külavanema töö üldjuhul jäänud vabatahtlikuks, mis on reguleeritud linna õigusaktidega.

Külavanemad olid, on ja jäävad Paide piirkonda (endisesse valda) alles ja külavanemaid valib endiselt kogukond endi paremate poegade ja tütarde seast. Muutus toimus ametiasutuses (lõpetas tegevuse Paide Vallavalitsus) ja alustab uus ametiasutus Paide Linnavalitsus registrikood  77000246.  Seetõttu tuleb volikogus kinnitada uuesti kõik õigusaktid, kaasaarvatud Külavanema statuut. Ootan Teie kui spetsialistide tuge, et antud dokument oleks meile kõigile abiks külaelu arendamisel.

Kõik ettepanekud ja parandused on teretulnud kulno.klein@neti.ee , protseduuriliselt läheb eelnõu volikogu regionaalarengu komisjoni, mis peaks toimuma 09.01.2018 ja sealt edasi 18.01.2018 Paide Linnavolikogusse I lugemisele.

M Ä Ä R U S

Paide                                                                                                          .... 2018  nr ....

Külavanema statuut

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 58 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrus reguleerib Paide linna küla- ja aleviku vanema (edaspidi külavanem) valimise korda, kandidaadile esitatavaid nõudeid, õigusi ja kohustusi ning volituse kestust.

§ 2. Üldsätted

(1) Külavanem on ühe või mitme küla või aleviku elanike ühiste huvide esindaja ning kohaliku omavalitsusüksuse koostööpartner, kes juhindub oma tegevuses küla või aleviku elanike ühistest seisukohtadest, küla ja linna arengukavast, Paide Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Paide Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus)  õigusaktidest ning Eesti Vabariigi seadustest. Olukordades, kus tegevus ei ole määratletud  õigusaktidega, tegutseb külavanem headest tavadest lähtudes.

(2) Külaelanik käesoleva statuudi mõistes on vähemalt 16-aastane isik, kes elab alaliselt külas või alevikus või omab külas või alevikus hoonestatud kinnisvara.

(3) Küla või alevik võib kasutada oma sümboolikat (sh külavanema ametimärk, tunnistus, küla lipp, majatähised vms), kui külaelanikud üldkoosolekul nii otsustavad.

§ 3. Külavanema kandidaadile esitatavad nõuded

(1) Külavanemaks võib valida inimese, kes on valimise hetkel vähemalt 21-aastane.

(2) Külavanema kandidaadiks saab esitada külaelaniku, kes elab alaliselt külas või alevikus või omab külas või alevikus hoonestatud kinnisvara ja kes on andnud nõusoleku külavanemaks kandideerida. Nõusolek võib olla suuline, kui kandidaat osaleb külavanema valimise üldkoosolekul, või kirjalik, kui kandidaadil ei ole võimalik külavanema valimise üldkoosolekul osaleda.

§ 4. Külavanema valimine

(1) Külavanema valivad külaelanikud küla koosolekul.

(2) Külad ja alevik võivad valida ühise külavanema mitme küla ja aleviku peale, kui külaelanikud nii otsustavad.

(3) Külavanema valimise algatab grupp külaelanikke, kes kutsub kokku küla koosoleku. Grupi moodustavad vähemalt kolm isikut.

(4) Teade küla koosoleku toimumise koha ja aja kohta avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne toimumist. Teate edastamiseks kasutatakse erinevaid kommunikatsioonivahendeid (isiklik suhtlemine, teadetetahvlid, e-post, küla või Paide linna kodulehekülg ning teised infokanalid).

(5) Koosoleku kokkukutsujad tagavad koosoleku käigu ja otsuste protokollimise ning koosolekul osalejate registreerimise. Koosolekul valitakse koosoleku juhataja ja protokollija.

(6) Külavanema kandidaadi võib üles seada iga külaelanik.

(7) Külavanem valitakse salajasel hääletusel.  Igal koosolekul osaleval külaelanikul on külavanema valimisel üks hääl. Valituks osutub  kandidaat, kelle poolt hääletab enam kui pool koosolekul osalevatest külaelanikest. Kui esimeses hääletusvoorus ükski kandidaat osalejate poolthäälteenamust ei saavuta,  korraldatakse teine hääletusvoor, milles jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati.

(8) Statuudis reguleerimata valimistoimingute üle otsustab küla koosolek.

(9) Koosolekul koostatakse protokoll külavanema valimise kohta. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija,  protokollile lisatakse küla koosolekul osalenud külaelanike registreerimisleht. Protokoll koos registreerimislehega esitatakse linnavolikogule teadmiseks kümne  tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumise päevast.

§ 5. Külavanema õigused

(1) Külavanemal on õigus:

1) esindada külaelanikke linnavolikogus ja linnavalitsuses ning ametiasutustes;

2) osaleda küla esindajana linnavolikogu istungitel ja kutsutuna linnavalitsuse istungitel, komisjonide koosolekutel ja nõupidamistel, kus arutatakse ja otsustatakse küla eluolu ja arengut puudutavaid küsimusi;

3) teha ettepanekuid külaelanike huve puudutavate küsimuste arutamiseks linnavolikogus või linnavalitsuses;

4) taotleda küla nimel rahalisi vahendeid linna eelarvest ja muudest allikatest, lähtudes küla koosolekul vastuvõetud otsustest ning  küla ja linna  arengukavast;

5) saada linnavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet;

6) teha külaelanikele ning küla territooriumil viibivatele isikutele märkusi ja juhtida tähelepanu probleemidele, mis puudutavad heakorda, avalikku korda jne;

7) moodustada külaelanikest seltsinguid, töögruppe, külakogu vms

 8) korraldada küla arengukava koostamist;

9) vastavalt vajadusele kutsuda kokku külaelanike koosolekuid;

10) lahendada võimaluse korral lepitamise teel külaelanike vahelisi lahkarvamusi ja probleemide põhjuseid;

11) astuda külavanema kohalt tagasi.

(2) Vajadusel nimetab külavanem külavanema abi ja teavitab sellest külaelanikke. Külavanema abi asendab külavanemat tema äraolekul.

§ 6. Külavanema ülesanded

(1) Külavanema ülesandeks on:

1) korraldada infovahetust linnavolikogu, linnavalitsuse ja külaelanike vahel;

2) teavitada linnavolikogu või linnavalitsust küla sotsiaalsetest probleemidest;

3) vajadusel korraldada küla arengukava arutelusid;

4) organiseerida külas ühistegevust, ärgitada külaelanikke koostööle;

5) aidata organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul kuni erialase abi saamiseni;

6) esitada vähemalt üks kord aastas küla koosolekul oma tegevuse suuline aruanne.

(2) Külavanem täidab ülesandeid vabatahtlikult ja tasuta. Linnavalitsuse poolt seatud täiendavad ülesanded tasustatakse vastavalt  lepingule.

§ 7. Külavanema volituste kestus

(1) Külavanem valitakse kolmeks aastaks. Külavanem saab oma volitused  valimise  päevast.

(2) Külavanema volitused lõppevad:

1) tähtaja möödumisel;

2) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

3) külavanema tagasiastumisega, esitades sellekohase avalduse  küla koosolekul ning informeerides avaldusest linnavolikogu;

4) külavanema tagasikutsumisel;

5) külavanema surma korral;

6) või muu sündmuse toimumisega, mille tulemusena isik ei vasta enam külavanemale esitatud tingimusele.

(3) Küla koosolek võib külavanema igal ajal tagasi kutsuda. Küla koosolek külavanema tagasikutsumiseks kutsutakse kokku §-s 4 sätestatud reegleid järgides. Külavanema tagasikutsumine otsustatakse poolthääle enamusega salajasel hääletamisel. Koosoleku juhataja edastab protokolli koos koosolekul osalenud külaelanike registreerimise lehega linnavolikogule teadmiseks kümne  tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest arvates.

(4) Külavanema tagasiastumisel ja tagasikutsumisel loetakse külavanema volitused lõppenuks tagasiastumisavalduse esitamisest või tagasikutsumise otsuse tegemisest. Muudel juhtudel lõppevad volitused faktilise sündmuse saabumisel.

§ 8. Rakendussätted

(1)Roosna-Alliku Vallavolikogu 30. mai 2013 määrus nr 14 „Küla(aleviku)vanema statuut“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

........

Linnavolikogu esimees

Keegi on kunagi öelnud „Et maal tegutseda, pead olema tark ja paljude teadmistega“, sellest johtuvalt oli paslik tervitada Paide piirkonna allasutusi ja kombekohaselt viia väike kingitus tublidele kollektiividele. Lihtsalt panna käsi pihku ja soovida „Head uut aastat“

Võib istuda laua taga, teha seal arendustööd ja kooskõlastada tegevusi, aga mulle meeldib rohkem ringi liikuda, inimesi kuulata ja kohapealset olukorda näha. Me võime arvata, et teame mida teeme, et elu piirkonnas edeneks aga me ei tea, mida inimesed tahavad. Kui inimestelt prauhti küsida, mida nende arvates oleks endises Paide valla haldusterritooriumil vaja teha, ei pruugi head vastust saada. Suheldes vahetult inimestega, siis jõuame selleni, mis on külas mureks. Kus kaupluse ees tänavalatern ei põle, kus küla tühjaks jäänud ja kuhu võiks rajada uue mänguväljaku. See teeb inimestele muret. Vahetu vestlus on alati kõige parem.

Küll on meeles aeg enne tänast ringsõitu. „Ma ei olnud siis veel ametis, kuid läksin jõulutuld Anna kirikust viima Anna, Tarbija ja Sargvere külade jõulupuudele mäletan inimeste soove. Suhtlemine allasutuste, kogukondade ja inimestega peab jätkuma ka ühinenud omavalitsuses.

Alustasime uut aastat töiselt ja kuulame allasutuste 2018.a eelarve lisavajadusi.

03.01.2018.a Anna Raamatukogu, Tarbija Raamatukogu, Sargvere Raamatukogu

04.01.2018.a Paide Valla Lasteaed-Kool

04.01.2018.a Anna Vaba Aja Maja

05.01.2018.a Paide Valla Noortekeskus

Uue aasta esimesed sammud...

Uue aasta esimesed sammud Paide piirkonnajuhina.

Esimene tööpäev on võrreldav esimese koolipäevaga uues koolis. Uus algus on ärev, ekseldes ringi tundmatutes koridorides ja kohtudes paljude uute olukordade ning inimestega. Mida oodata algavalt aastalt vastse Paide piirkonnajuhina - stabiilset ja sündmusterohket töökeskkonda, head koostööd ühiste eesmärkide nimel, et me oskaksime oma tegemistes tunda rõõmu ja seda teistele valmistada.

Teineteist ei tunta, uut infot on palju, partnereid juba külade näol 28, ei tea veel kellega kuidas rääkida. Üheks võimaluseks on regulaarselt infot jagada bloggi kaudu.

Väljavõte ühinemislepingust: Tasakaalustatud ja kodanikulähedaste otsustusprotsesside tagamiseks luuakse praeguste Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla elanike jaoks teeninduskeskused Paide linna ja Roosna-Alliku alevikku, kus teenuspiirkonnad moodustatakse otstarbekust silmas pidades ja need ei pea kattuma lepinguosaliste omavalitsuste halduspiiridega.

Piirkonnajuhi ametiülesanded:

1.1.selgitab välja Paide linna poolt linna arengukava ja investeeringute kava seisukohalt lahendamist vajavad piirkonnaelu probleemid ning teeb ettepanekuid linnavolikogule ja – valitsusele nende lahendamiseks;

1.2.korraldab asjaajamise tööd vastavalt Paide linna asjaajamiskorrale, osaleb ametiasutuse asjaajamist puudutavate kordade jt dokumentide koostamisel;

1.3.vastutab ühinemitoetuse kasutamise korraldamise eest piirkonnas ja kordineerib projektide elluviimist;

1.4.oma tegevusega seotud probleemide lahendamisel teeb koostööd külaseltside ja piirkonna kolmanda sektori otsustuskogudega;

1.5.annab kodanikele infot vastavalt oma pädevusele, vormistab suulisi teabenõuedeid, võtab vastu avaldusi jm dokumente;

1.6.piirkonna haljastuse ja heakorratööde planeeriminsee ja nende üle järelvalve teostamise korraldamine;

1.7.koordineerib, korraldab või otsib korraldaja kooli-, ühistrantspordiga seotud küsimustes, arvestades paindlikult erivajadustega ja tarbijate huvidega oma piirkonnas. Jälgib ja peab arvestust transpordivahendite üle;

1.8.piirkonna teehoikava planeerimine, ettepanekute tegemine ja järelvalve teostamise korraldamine;

1.9.vastutab tehnilise infrastruktuuri toimimise ja arenduse eest (ÜVK, vee- ja elektriliinid, kaugküte);

1.10.        piirkonda puudutavate lepingute haldamine, analüüs ja muudatusettepanekute tegemine, linna esindamine piirkonna lepingutega seotud küsimustes;

1.11.        jälgib ja vahendab piirkonna elanikke puudutavat infot linnapeale või vastavale ametnikule või hallatavale asutusele;

1.12.        nõustab  piirkonna kodanikeühendusi  elamumajanduse küsimustesl, teeb nendega koostööd. Kaardistab linnale kuuluva vara ja maad piirkonnas jälgib nende sihtotstarbelist käsitlemise vajadusi.

1.13.        osaleb oma tegevusvaldkondades regionaalsete arengukavade ja programmide koostamisel ja elluviimisel, piirkonna  investeeringuprojektide (Leader jms) protsessis linna esindamine;

1.14.        valmistab ette ning korraldab riigihankeid oma piirkonnas (alla RHS piirmäära alla jäävatest summadest);

1.15.        täidab linnapea antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametiülesannetest ega õigusaktidest juhul, kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt suurenenud või kui see tuleneb töökorralduse vajadusest. 

1.16.        osalemine volikogu istungitel, kus käsitletakse tema töövaldkonda kuuluvaid küsimusi;

1.17.        korraldab piirkonnas oma tegevusvaldkonda kuuluva tegevuse arvestust, analüüsib tegevusi ja koostab aruandlust. On aruandekohustuslik linnavalitsuse, linnavolikogu ees.

Advendiaeg on ootuste aeg, eelkõige jõuluootuse.

Oleme täna kogunenud siia , et süüdata küünlad Anna/Tarbja/Sargvere küla jõulupuul. Mul on hea meel tervitada Teid Paide Linnavalitsuse nimel ja soovida kaunist jõuluootust. Jõuluootus ja kaunis muusika sobivad kenasti kokku: keegi on mõelnud meie peale.

Üks ida tarkus soovitab: ära kiru pimedust, vaid süüta küünal. Täna on esimene advendi pühapäev. See pime ja külm aeg muutub nendest küü­naldest veidi valgemaks ja soojemaks. Ka igaüks meist võib süüdata küünlad. Need küünlad, millest kord kirjutas Anna Haava: Su südames nüüd pane kõik küünlad põlema Ja ära pimedusel sääl aset anna sa. Kes oled kurb või haige, sa looda, kannata! Ja usu valukarik saab viimaks tühjaks ka. Ei igavest või kesta siin ükski oht ei õnn Nii sagedast su valu sul õnnistuseks on. Su südames nüüd pane kõik küünlad põlema.

 Olgu me sel advendiajal rikkad või vaesed, terved või haiged, kesk peret või üksi – igas olukorras saame valgust ja rõõmu nautida, mis meie hinge särama paneb. Aga selleks, et see võiks sündida, tuleb meilgi anda oma osa. Keegi meist pole nii vaene, et ei saaks kellegi päeva ilusamaks muuta oma hea sõnaga, oma naeratuse ja tunnustusega. Võtkem siis täna vastu need ilusad hetked, mida meile kingitakse, ja olgem need, kes kingivad ilusaid hetki neile, kellega kokku puutute.

Alati saame küsida endilt: Kas ma ise annan endast välja samu väärtusi? On aeg hakata nihutama oma sisemist magnetit sellisele sagedusele, mis tõmbaks ligi just seda, mida sa oma ellu tõepoolest kogu hingest ja südamest soovid ja mida sa soovid ka enesest välja kiirata ning teistega jagada.

Valgustatud advendiaega ja kauneid hetki oma lähedastega jõuluootuses. Las algab helge, rõõmus ja rahulik jõuluaeg.

Head teed Kareda vallavalitsus, tere tulemast Järva vallavalitsus

Hea vallarahvas. Ma tänan kõiki teelisi kes käisid koos minuga pea 5 aastat ühisel rajal. Kohalik omavalitsus püüdis  maksimaalselt otstarbekalt kasutada teie poolt makstud makse ning korrastada ja korraldada elu vallas: ehitades vee- ja küttesüsteeme, rekonstrueerides tänavaid ja kõnniteesid, soojustades vallale kuuluvaid hooneid (kooli, lasteaeda, valla maja), korrastades haljasalasid ja parke. Siinjuures tänab Kareda vallavalitsus, et enamus vallakodanikest hindas seda ning andis ka omapoolse panuse elukeskkonna heakorrastamisse. Need tänusõnad tulevad siiralt ja südamest.

Nii nagu lapsekeskne lasteaed on oma töös edukas ainult siis kui ta teeb koostööd lastevanematega, eeldades lasteaia töö korralduse aluseks on püüda teada saada lastevanemate arvamused ja soovid ning vastavalt sellele tegutseda. On ka nüüd ja tulevikus tiheda koostöö aluseks kiire kohanemine ja turvatunde tekitamine kodanikes. Aasta-aastalt liigume kodanikuühiskonna poole ja Järva valla Kareda piirkonnas elu jätkub vaid meie kodanike aktiivsusest sõltuvalt.

Mõelge suurelt ja tehke oma ideed teoks! Keegi ei kirjuta ette meile ette milline võiks aastate pärast välja näha Peetri alevik, Kareda endine piirkond või Järva vald. Arenev ettevõtlus, turvaline keskkond, kodulähedane kool-lastead-perearst, see on iseenesest mõistetav. Toetagem uusi mõtteid - ka pööraseid, toetagem kaaskodanikke kes panustavad ja pange tegevustele õlg alla.

Väga oluline on aga mõlemalt poolt aktiivne koostöö, mis väljendub igapäevases suhtlemises oma volikogu liikmetega, vallavalitsuse esindaja, ametnike ja allasutuste töötajate tööde ja tegemistega kursis olemisega. Olgem ise aktiivsed ja võtkem initsatiiv, tuginedes kogemustele võin kinnitada, et väikse rahaga annab teha suuri asju.

Mina olen õnnelik ning tänulik Teiega koosveedetud aja ja saadud kogemuste eest.

Peetri lasteaiale valmis uus parkla ja aed

Kareda vallavalitsuse tellimusel valmis Peetri kooli lasteaiale parkla- ja aiaehituse  osaline projekt, mis hõlmab piirdeid, väravaid ja  parkimise korraldamist. Töid on kavas teostada etappide kaupa, vastavalt rahalistele võimalustele.

Tänavu viidi ellu I etapp, mille tule­musena sai osa õuealast uue piirde, samuti rajati täiendavad parkimisvõimalused lasteaia ette, millega lahendati tekkinud parkimiskohta­de kitsikus. Tööde käigus rajati üle 100 m metallist piirdeaeda koos 3 vä­ravaga. Ühtlasi laiendati ka mänguala territooriumi kõrval oleval vabal maal.

Ehitustööde maksumuseks on 12 033.10 eurot, millest 6 033.10 eurot kaeti vallaeelar­vest, 6 000 eurot on valla taotluse alusel eraldatud investeeringutoetusena riigieelarvest rahandusministri valit­semisalast.

Tööde tegemist tingis nii lastevanemate kui töötajate hinnangul see, et parkla ja lasteaia vaheline teekond on lastele liiga ohtlik. Teiseks tõsiseks probleemiks oli aastaid lasteaia söögibloki teenindavate kaubaautode teekond läbi lasteaaia territooriumi, kus lasteaiaõpetajate sõnul on tekkinud lastele liiklusohtlikke olukordi peaaegu iga päev.

II etapina on plaanis korrastada kogu lasteaia piire, rajada liiklusväljak ja täiendada mänuväljakut arendavate atraktsioonidega.

Tööd teostas madalaima hinnapak­kumise teinud OÜ Kalda Ehitus.

Järva valla Kareda valla majas toimus lusikapidu

Täna toimus Järva vallas, Kareda valla majas järjekordne, traditsiooniliseks ürituseks pürgiv lusikapidu, kuhu olid kutsutud 17 last koos vanematega.

Juba aastaid kutsutakse Kareda valla värsked ilmakodanikud koos vanematega nii-öelda lusikapeole, kus vallavanem annab neile Kareda valla noorima kodanikutunnistuse ja lusika, kuhu on graveeritud Kareda valla vapp. Nii ka seekord.

Lapsed sünnivad armastusest. Meil on praegu eelis, meil on vabadus otsustada, kui palju lapsi peres on, kui palju me armastust perre tahame - toome. Meid ei seo enam piirid talu-küla-aleviku-linna-riigi vahel. Saame ise teha oma valikuid. Saame valikuid tehes otsustada, kuhu me liigume. Tõestame perede tugevust, et kokkuhoidmise, hoolivuse ja turvatunde pakkumisega suudame muuta näitajaid, mis ennustavad meie rahvuse hääbumist. Kõik algab perest, lähedastest, kodust ja väärtustest, mida me hindame – vaatan ka ise peeglisse kas ma olen  oma kiire elutempo juures pööranud piisavalt tähelepanu oma lähedastele. Sa võid taga ajada au, kuulsust, raha, kuid kui saa jääd maailma üksi, siis pole sul eelnevaga paraku midagi peale hakata. Armastage, jagage armastust ja laske endid armastada.

Samal ajal kui toimus pisematele vallakodanikele vastuvõtt, said suuremad lapsed lõbutseda seiklusrajal.

Eelmisest lusikapeost kuni 2017. aasta oktoobrini  on Kared valda juurde sündinud 17 last, kellest osales koosviibimisel 16. Elanike arv on Kareda vallas stabiilselt püsinud aastaid, kui 01.01.2016 oli selleks 596, siis tänu uutele vallakodanikele on see tõusujoones, seisuga 01.10.2017 elanikkond on 605.

Sellise ürituse üheks eesmärgiks on ka väikelaste vanemate kindlustunde suurendamine tuleviku ees. Kõik hea ja positiivne jätkub ka ühinenud omavalitsuses Järva vallas. Õnne ja rõõmu kõigile!

Meeleoluka perepäeva lõpetas ühine pildistamine koos kringli maitsmisega.

Kareda asub uuele ajastule

Head vallakodanikud - täna tähistame Kareda valla 26 ndat sünnipäeva.

On inimesi kes jagavad elu neljaks osaks. Igaüks neist kestab 25 aastat, seda muidugi sinimustvalge stsenaariumi järgi, eeldades inimese eluea pikkuseks 100 aastat.  Ajaarvamise aluseks võtan meelevaldselt Kareda valla loomise aasta 1991, kuigi Karedat on Läti Henriku kroonika järgi mainitud esmakordselt juba aastal 1212 . Esimene osa on siis suuresti lapsepõlve ja teismeea kirjeldus, mis lõppeks sissejuhatusega täiskasvanute maailma. Teine osa keskenduks teemale millega esimene lõppes ning omakorda annaks stardipaugu, mis oleks kolmanda osa põhiteema. Paraku kolmas osa lõpeb juba pensioniga ja neljas väärikas vananemine. Õnneliku juhuse tõttu on valla ja minu enda sünnipäeva kuuks oktoober, kuid mina olen tänaseks saanud läbi enda elu teise osa.

Mida tahaksin sulle soovida meie sünnipäevalaps. Kõigepealt uute mõtete õnne, põhjuste põnevust, arusaamise triumfi, nägemise selgust, ulatumist uue leiuni, rõõmu ja rahulolu nii olnust, olevast kui ka sellest, mis tulemas. Olgu vallakodanikel ja juhtidel loomisrõõmu, rõõmu oskuslikult tehtud tööst – tunnetades meistri hoolt, armastust ja läbimõeldust kõiges. Olgu Sul alati, mida tahaks õppida, mida tahaksid teha, koht, kuhu tahaksid minna, keegi kellega tahaksid kohtuda – et elu iialgi ei seiskuks meie kogukonnas.

Me vajame suuri ja meeldejäävaid saavutusi ja avastusi. Me vajame jäägitut ja kestvat, me vajame ka väikest ja veidrat: vihma vastu aknaklaasi, talvel valget ja karget lund, suve ajal päikest ja romantikat. Kui me vanalt tuttavalt, sissetallatud teelt kõrvale põikame, ootavad meid ees uued algused. Kohtame takistusi, millest ei osanud undki näha. On hirmuhetki, kuid on ka joovastavaid üllatusi. See on uue tee algus, kus lakkamatult avastame uut, mida vaadata, mida teha. See on meie valitud tee, see on Järva vald.

Mulle meeldivad enim tegudeinimesed kui suured sõnameistrid, kuigi üks ei välista teist. Meie valla inimesed on meie väärtus, tänud Teile – kes te olete ehitanud Peetri lasteaeda õuesõppemaja, täiendanud mänguväljakut uute elementidega või toonud liiva liivakastidesse; meile meeldib kirikukellade kaunis heli; meie kant on tuntud filmivõtete kohana – „Ideaalmaastik“, „Karikakramäng“, „Naabriplika“, „Tõde ja Õigus“; kindlasti tuntakse meid kilplaste tegevuste järgi. Panustatud on Müüsleri vabadussõja monumendi korrastustöödesse, Esna vana vallamaja taastustöödele; Peetri Kooli mõisahoonesse on rajatud päevakeskus, lasteaeda tänapäevanõuetele vastav köögipool, on vahetatud lasteaia I korruse aknad ja uksed ning rühmaruumi põrand sai soojustuse ja uue välimuse. Külaseltsid on teinud tänuväärset tööd bussijaamade korrastusel, oma kogukondasid tutvustavate üritustega ja õla alla pannud laatade korraldamisel. Juba on ära tuntavad planeeritavad „virgestusala“ ja lasteaia sissesõidutee. Uue hingamise on saanud valla maja soklikorrus, kuhu mahub nii lasketegevus, noortetuba kui huvihariduse tegevused.

Nüüd on see koht, kus ma vabandan kõigi nende inimeste ees, kellele ma olen tahtmatult oma käitumise/suhtumise/sõnadega haiget teinud. Tõesti, palun vabandust!  Me kõik oleme inimesed ja teeme vigu. Olen alati enda jaoks kõik oma teod selgelt suutnud ära põhjendada- arvestamata, et see, mis minu jaoks on normaalne ja enesest-mõistetav, ei pruugi seda teiste jaoks olla. Seega, veelkord andke andeks!

Lisaks, tahaksin ma siinkohal ka tänada kõiki neid, kes on täna meie rada käinud. Eriliselt veel oma kolleege, kes on minus alati näinud inimest, kes ma olla võiksin, mitte inimest, kes ma kunagi olin. Aitäh, et te olete uskunud minusse enne, kui seda ise oskasin teha!

Tahame olla paremad ja positiivsemad. Ja anname endast kõik, et meie elu teine osa oleks kogukonna areng koos ettevõtlusega. Ettevõtlikkus on eelkõige eluhoiak – sellised inimesed märkavad, suudavad ja hoolivad nii endist kui ümbritsevast. Nad on algatusvõimelised, loomingulised, koostöövalmid, otsustusvõimelised, sihikindlad, julgevad riskida ja vastutada.

Palju õnne meile!

Peetri lasteaed 30

Tere armsad suured ja väikesed sõbrad.

Täna lasteaia 30. sünnipäeva puhul räägin teile ühe väikese loo.

Elab üks mesilane, kelle koduks on Peetri Kooli Lasteaed. Sellel mesilasel on tore oma tarus elada sest temaga elavad üheskoos lõbusad, tegusad lapsed (suured Peetrid ja veidi väiksemad Peetrid) ja veel tegusamad, lõbusamad 8 täiskasvanut. Igal hommikul on tarusse sisenejatel teed puhtad tänu hooldeonule. Tarusse sisenedes tuleb vastu soe õhk tänu heale koostööpartnerile, puhtad ruumid tänu koristajatädile ja head toidulõhnad tänu kokatädidele. Oskame ilusasti rääkida ja sõnu hääldada tänu õpetajatele. Ilusad laulud õpetab meile selgeks muusikaõpetaja ja kena rühi annab meile liikumisõpetaja. Korrashoiu ja heade toitude eest vastutab selles tarus kogu personal koos. Õppeprogrammi õigeaegse läbimise eest vastutavad jällegi meie 4 säravat õpetajat. Mesilase päevad on erilised, kuna tema tarus toimuvad huvitavad tegevused. Iga tegevus õpetab läbi mängu midagi uut ning iga tegevust õpetab eriline õpetaja ja õpetaja abi. Mesilane on väga õnnelik, et tema tarus elavad nii toredad lapsed ning selle eest on ta tänulik tublidele lapsevanematele. 

Mesilasel on nii hea meel, et tal on nii armas, hubane ja sõbralik kodu selle eest tänab ta head lasteaiapidajat Peetri Kooli, Kareda Vallavalitsust. Mesilane tänab südamest kõiki, kes töötavad ja teevad suurepärast, tänuväärset tööd selles tarus. Selline oli väike lugu mesilasest.

«Meie majal pole basseini ega liikluslinnakut, aga unistada võib neistki, valmimas on uus mänguväljak lasteaia väravasse. Peetri lasteaia puhul kehtib vana loosung: kaadrid otsustavad kõik!» see iseloomustab püsivat õpetajaskonda. Olen kuulnud lastevanematelt ütlusi:  «Minu poeg tahab hommikul väga lasteaeda minna ja õhtul ei taha kuidagi ära tulla. Ma arvan, et saladus peitub siinsetes inimestes, kes teevad oma tööd armastusega. Kui oleksin ise veel laps, tahaksin hea meelega selles lasteaias käia. Siinsed lapsed suhtlevad omavahel ka pärast lasteaiapäeva, käivad üksteisel külas, mängivad koos.» on lastevanemad öelnud. Kuulates mida räägivad lapsed: «...ja lisas siis, et ema oli öelnud, et kui ta kodus hea laps on, siis lubab tal lasteaeda minna!»

Lastevanemate tänamiseks ja tänukõnedeks läheks päevi, need tööd ja teod mida kodanikualgatuse raames on korda saadetud, panevad uhkust tundma.

Õnnitlen teid kõiki veelkord lasteaia 30. sünnipäeval. Lasteaia vanus on võrdne laste arvuga loodame, et nii see ka jätkub ning laste arv kasvab. Nüüd aga kingituse juurde. Kingitused on mõeldud nii suurtele Peetritele kui väikestele Peetritele. 

Soovin kõigile kena sünnipäeva pidu!

Järva valla ühinemiskoosoleku kokkuvõte.

Koosolek toimus Kareda Valla Majas 14.08.2017.a osalejad olid kuuest omavalitsusest.

Päevakajalised teemad mida arutati:

1.      Järva valla valimiskomisjoni koosolekust

Lühikokkuvõte: Komisjoni esimeheks valiti Andi Liblikman, asetäitjaks Urve Reinmets, vastuvõtt hakkab olema maavalitsuse 3. korruse saalis. Kõik vallad on oma eelarved esitanud maasekretärile, rahandusministeerium on öelnud, et pole veel kindel, kas iga omavalitsus peab oma vahenditest kandma oma valimise kulud.

2.      Noorsootöö ja huviharidus

Lühikokkuvõte: Pole veel kõiki andmeid valdadest kätte saanud, saadetud tabelid olid korrektselt täitmata. Seekordne tabel oli pigem selleks, et teada saada tulevasi koolitusvajadusi, see tähendab aga, et tuleb veel üks tabel, mis on juba konkreetsem, rahasummade peale üles ehitatud.

3.      Ambla tormikahjude likvideerimine

Lühikokkuvõte: Teha ettepanek JOL toetada Ambla valda tormikahjude likvidderimse kulude katteks 1000.-€ OV kohta. Kohalolijad olid nõus ja edastavad info JOL.

4.      Elektrienergia ostmine

Lühikokkuvõte: Teeme vallavanemate seas küsitluse, siis vaatame, kuidas edasi

5.      Koeru läbirääkimised

Lühikokkuvõte: Kohtusse ei läheks, aga laua taha kutsume. Volikogu esimehed saavad kokku Koeru volikogu esimehega ja lepivad läbirääkimiste käigu kokku.

6.      Valla Sümboolika

Lühikokkuvõte: Kas teha auhinnafond ja kes seda finantseerib. Ei saa ju konkurssi enne välja kuulutuda, kui on selge, kui palju raha selleks läheb. Kui uus volikogu tuleb, siis meil võiks olla eeltöö tehtud ja nad saavd edasi minna.

7.      Põhimäärus

Lühikokkuvõte: See võiks jääda ka uue volikogu teemaks. Juhtkomisjonile välja saata.

8.      Järvamaa Omavalitsuste Liit (JOL)

Lühikokkuvõte: JOL kui organisatsioon jääb alles, kolme osalejaga. Tekib ju 3 võrdse suurusega omavalitsust. Omavalitsustele tuleb nagunii ju teemasid juurde, millelga tegeleda, seega JOLile ju jäävad ülesanded alles.

9.      Järva valla 2018.a eelarve

Lühikokkuvõte: Mõne valdkonna kohta ei ole tagasisidet tulnud, eriti sotsiaalvaldkond. Põhiline, et eelarve juures saaks ühtse loogika põhjal eelarve kokku panna. Eelarved panna kokku nii nagu eelnevalt planeerisite, siis tuleb nad ühtseks sulatada. Teatud asjad on ju planeeritud isegi kuni kevadeni ära, valitsemiskulud saabki hiljem ära korrigeerida. Ka allasutustega sama, tegevus jätkub samamoodi, järelikult peame ka sinna raha planeerima samadel alustel. Saame eelarve nii ära teha, et jätame senised valitsemiskulud sisse ja selle põhjal teeme. Iga vald koostab tasakaalus eelarve ja esitab juhtkomisjonile.

Järgmine koosolek selgub pärast volikogu esimeeste kohtumist.

Vabadussõja Müüsleri lahingu mälestussammas ootab ehitajat

Vabadussõja Müüsleri lahingu mälestussamba vahetus läheduses oleva bussijaamale andsid kohalikud elanikud uue kuue. Köisi ja Müüsleri elanikud koostöös külaseltsiga said tehtud kogukonnale kingituse, et kodukant kaunimaks muuta. 
Paraku peab nentima, et nii ei läinud Vabadussõja mälestusmärgi ümbruse korrastustöödega. Oli see põhjus et tööde ala asub kultuurimälestise kaitsevööndis ja avalikult kasutatava tee kaitsevööndis või suvi ning ehitusfirmadel käed-jalad tööd täis aga vallavalitsusse ei laekunud ühtegi sooviavaldus hankes osalemiseks. Vallavalitsus koguneb 24.juulil kus antud teemaga edasi minnakse.

Hea Kareda valla elanik, külaline, Võidupüha see on meie püha.

Me tähistame täna Eesti rahvaväe võitu Võnnu lahingus 98 aastat tagasi, 23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."

Aasta kõige valgemal ja helgemal ajal vaatame tagasi minevikku ja meenutame tänumeeles meie esivanemate ja kaasmaalaste võitlust ja ohvreid Eesti Vabariigi vabaduse teel. On möödunud 98 aastat Eesti armee võidust Vabadussõjas Landeswehri vägede üle Võnnu ehk Cesise linna all.

Kui mäletame ja mälestame meile vabaduse toonud meeste ja naiste kangelastegusid, siis peame kindlasti mõtlema ka neile asjaoludele, millele toonane võit tugines. Me mõtleme neile ning tõmbame otseseid ja kaudsemaid paralleele tänasesse päeva.

Tänasel pidupäeva eel  on kaks peamist märksõna mis puudutab ka otseselt Kareda valda. Esimene neist on meie valla  jaoks midagi eriti olulist teinud inimeste tunnustamine. Teiseks märksõnaks on aga kindlasti omavaheline suhtlemine ja ühise  „Kareda“ tunde tekitamine. See viimane on minu hinnangul väga oluline. Usun, et nii Kareda kui tulevase Järva valla edukas käekäik on meie kõigi südameasi. Tahan öelda, et meil elavad tõeliselt erilised inimesed. Siirad, tahtejõulised ja kogukonda ning kodukohta armastavad. Kuidas muidu põhjendada kõrgeid tunnustusi, millega vabatahtlikuse edendamise eest meie inimesi esile tõstetakse.

Pakun, et ühiselt tegutsedes ja valitsedes oleme tugevamad ja võimekamad kui igaüks eraldi pingutades. Kui suudame ühiselt murda lähenemise, kus mõeldakse kategooriates “minu probleem” ja “sinu probleem”, siis olen absoluutselt veendunud, et võidavad kõik mängu osalised.

 Ma kutsun kõiki sellele mõtlema. Meile ligi sada aastat tagasi vabaduse ja iseseisvuse kätte võidelnud sõjaväelaste teeneid tunnustati teenetemärkide ja taludega. Aga eelkõige väljendas seda tunnustust kogu Eesti rahva tänu ja austus.

 Just seetõttu on ülimalt oluline et „meie“ tunde teke liiguks küla ja valla tasandilt maakonna tasandile. Ajad muutuvad, ühiskond muutub, väljakutsed muutuvad. Meie suutlikkus nende muutustega kaasas käia on võti elujõulisuse säilitamiseks.

Meile siin, Kareda vallas, meeldib mõelda, et väiksusel on palju eeliseid. „Kõik tunnevad kõiki“  tähendab seda, et kui kellelgi on mure, siis me teame ja saame vajadusel toetada.

Hoiame seda tunnet, see hoiab meid koos ja annab kõigile kindlustunde. See on väärtus, mida rahas pole võimalik mõõta. Hoiame selle väärtust. Ja ühtaegu ka anname endale aru, et koos olema tugevad

 Väljakutseid meil jagub, kuid need ongi lahendamiseks. Olen Kareda valla ja terve meie maakonna osas optimist. Tänan kõiki, kes selle valla arenemisele kaasa aitavad – olgu need tööinimesed või ettevõtjad, poliitikud või ametnikud, arstid, kooliõpetajad ja ehitajad jne.

Mõeldes neile naistele ja meestele, kes võitlesid meid vabaduse,  tänu kellele on meil vabadus ja rahus võimalus süüdata  jaanilõkked.

Lootusrikkalt tulevastele aastatele vaadates võime pidada garandiks vaid rahva usku endasse, pühendumust, koostööd. Kogukond peab moodustama terviku, mitte jagunema üksteise vastu sõdivateks osapoolteks.

Tänasel päeval soovin teile ühtehoidmist, armastust üksteise ja kogukonna vastu, oskust väärtustada ja tahet kaitsta kallilt kättevõidetud vabadust.

Lõppkokkuvõtes saame me olla edukad ja elujõulised vaid siis kui töötame koos ja ühe eesmärgi nimel.

Head võidupüha ja maakaitsepäeva!